www.militaar.net

Mina ei taipa, mismoodi oleks kurdid võinud seni oma riigi saavutada. Kuskohas selleks võimalus oli? Vastupidi, ma näen visa edenemist selles suunas, aga eesmärk on realistlikult võttes veel kaugel.

Ma kahtlen, kas selle nägemuse kohta on mingit vähegi pädevat statistikat.

See võrdlus ei kõlba. Egiptuse koptid on tühine linnastunud vähemus, kes on keeleliselt arabiseerunud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Katsun lahti seletada. Kurdide hulgas (nii Iraagis kui Süürias) on separatistlikult meelestatud liidreid. Nagu on neid, kes seda ei ole hetkel teps mitte. Kuna valdav enamus krudidest ei soovi siiski emmas-kummas riigis iseseisvust, siis pole neil liidritel eriliselt mõjuvõimu. Miks? Meie siin räägime kurdidest üldiselt, kuid kurdid on tegelikult ise üsnagi killustunud - näiteks uskude järgi jagunevad nad sunnideks, šiiitideks ja kristlasteks. Lisaks on kurdid killustunud veel poliitilise ideoloogia järgi.
PKK, mis Türgile peavalu valmistab on äärmus-vaskapoolne liikumine, mille ideed ja plaanid on täiesti ristivastu kunagi Iraanile peavalu valmistanud kurdide KDPI'le. Teistesõnadega, eksisteerivad mingid kurdid, kel on nägemus iseisesvast riigist, kuid see nägemus ei meeldi siiski enamusele kurdidest, olgu nad Iraagis või Iraanis või Süürias ja nii prevaleerib nende nägemuses hetkel idee ühest multirahvuslikust Süüriast või Iraagist või Iraanist, olenevalt siis nö asukohariigist.

Nii ei meeldigi PKK tegevus Iraagi kurdidele, kes pidevalt paluvad PKK'l lahkuda tsivilistidega asutatud aladelt ning kutsuvad neid ülesse (koos Türgiga) alustama omavahel läbirääkimisi. Sisuliselt ütlevad Põhja-Iraagi kurdide liidrid PKK'le, et jätke meid oma jamast välja! Meie oleme hetkel osa Iraagi riigist ja nii see jääb.
Ei ole asjad nii, et kui oled kurd, siis 100% unistad iseseisvast Kurdistanist, ükskõik milline see siis sisult oleks.




Mis peaks olema pädev statistika? Ma olen siin juba korra statistikat välja toonud. See on hetkel ainus statistika, mis on käsitletav suhteliselt erpooletuna ja nö kohapealt:
http://www.opinion.co.uk/article.php?s= ... ic-opinion

Küsin uuesti - mis hetkel oli kurdidel seni võimalus iseseisvust saavutada?


Iraagi kohta niisiis ei olegi. Iraagi kohta samalt leheküljelt:
Süüria kohta: Oleks vaja teada numbreid provintside lõikes. Muidu tuleb välja nagu omaaegne väide, et nõukogude rahvas ei toeta Baltikumi separatistide püüdlusi.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Kriku!
Ära loe üldistavaid tekste vaid löö lahti konkreetsed pdf'id. On seal olemas kenasti nii Süüria regioonid kui Iraagi regioonid, kus pollid läbi viidi. Numbritega ja puha.
Seda esiteks.

Teiseks, on Põhja-Iraagi kurdid on KRG (regionaalne omavalitsus) kaudu - üsna üheselt oma seisukohti avaldanud. Viimased kümme aastat on suhteline objektiivne pilt. Viimased valimised toimusid 2013.aastal. Kas saab olla veel selgemat indikaatorit kurdide seisukohtadest Põhja-Iraagis?
2014.lubati iseseisvusküsimuses referendum korraldada, aga minu teada lubaduseks see jäigi.




Ei saa su küsimusest aru? Ma pole nagu seda selliselt väitnudki. Kirjutasin ja väitsin, et vaatamata separatistlikult meelestatud liidrite eksisteerimisele (peale selle eksiteerivad liidrid, kes separatismist ei jutusta), ei kipu ometigi valdav osa kurde neid toetama. Minu jaoks tähistab see seda, et täna isesisvat riiki ei soovita.

Vabandust, vaatan põhjalikumalt, kui aega saan.

Iraagi kohta ikkagi ei päde, sest on expressis verbis öeldud, et nii kurdide kui šiiitide regioonid jäid välja.

Mina sain aru, et väitsid:

Ilmselt siis tahtsid öelda, et kui kurdid tahaksid oma riiki, siis oleks just separatistlike liidrite toetus suurim. See on väheke kahtlane väide, aga vaevalt et siin on õige koht seda arutada. Või vaevalt et kumbki meist on üldse pädev Kurdistani poliitikat sel tasemel arutama.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Ma siiski julgen väita, et Iraagist saame me nii kurdide - KRG ja sinna toimuvad valimised nagu ka selle keha ametlikud seisukohad. - kui ka šiiitide - NIA (Rahvuslik Iraagi Allians) seisukohad - abil korraliku pildi, kuivõrd separatistlikult ühed või teised rahvused/usugrupid/ on meelestatud.

Ei usu mina mingeid ametlikke seisukohti. Nad ajavad seda juttu, mis neile parasjagu kasulikum tundub.

https://www.youtube.com/watch?v=LFUqn7bGP78

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Mis "ametlikud seisukohad" saavad valimiste tulemusena valituks osutunud parteide puhul olla?

Eksisteerib kurdide enda parlament või esindussuurus (KRG), kuhu valitakse esindajad, kes siis ajavad ju ikka seda juttu ning rida, mis valijatele meelidib.

Kõikide seal esindatud parteide taga seisvad kohalikud inimesed - Kurdide Demokraatlik Partei (743984 poolt); Muutuste Liikumine (476736 poolt); Kurdide Patriootlik Liikuine (350500 poolt); Kurdide Islamistlik Ühendus (186741 poolt); Islamistide Grupp Kurdistanis (118575 poolt) jne - kokku, peaks andma üsna selge pildi, mida keegi Põhja-Iraagis soovib? Mis ametlik seisukoht siit välja koorub? Et siis kõik kurdid ja sealsed muud elanikud valetavad? Need kes tahavad saada valituks räägivad "ametlikku juttu" ja kõik valijad taipavad, et see on "ametlik jutt", mis varjab mingit "mitteametlikku" juttu ja seisukohta?

Täpselt sama seisukord NIA'ga kuhu kuuluvad šiiitlikud liikumised, kes esindavad valdavalt lõuna šiiite ja kes omavad Iraagi Parlamendis 70 kohta 325'st. Ka nende puhul on ju teada, mis juttu üks või teine nende liider ajas/ajab ja mille tõttu ta šiiitide hääle saab!
Vaatame sealt näiteks ISCI ehk Islami Ülemkonsiilium Iraagis seisukohti, kui kõige Iraani meelsema omi = täna 54 kohta kohalikul tasemel / 12 kohta parlamendis. 2005.aastal korjas võidu kuuest šiiia enamusega provintsist (kokku 8 provintsi ) 40% häältega. Tõsi, 2009.aastal nii hästi ei läinud. Ei mingit separatismi, vaid ikka autonoomia detsentraliseeritud IRAAGi riigis!


Millest me räägime? Mis pagana ametlikest seisukohtadest? Mind tõsiselt huvitab, et kust kohast pärinevad arusaamad nagu oleks Iraak ja Süüria mingid räiged separatistide pesad, kus iga rahvus ja usk tahab oma riiki? Kõik andmed räägivad sellele ju siiani vastu? Ainus, kes täiesti uut riiki soovib on ISIS.

Küsimus siis selles, et kas rahva hulgas väga populaarne Arnold Rüütel oli ülaltsiteeritud video lindistamise ajal separatistlikult meelestatud poliitik või ei ja mille alusel eesti või vene keelt mitte valdav Kurdistani forumant seda kindlaks teinuks?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

See kõik kaldub nüüd pisut demagoogiasse. Täna on meil selged andmed Kurdistanist, kus kohe kindlasti viimase ajani mingeid keskusest tulevaid käske oma erinevate parteide retoorikas ei kasutatud. Vähe sellest, erinevalt Arnoldist, kelle jutu ajal ei saanud näiteks Lagle Parek saamsugust võimalust esinemiseks, või mille puhul Arnoldi esinemine oli saadetud NSVL Armee ja Sõjalaevastiku kohalolekust, saavad kurdide opositsiooniliidrid (ka need kes jutustavad Kurdistani iseseisvusest) piisavalt võimalust omi mõtteid avaldada ja nende mõtete eest agiteerida. Sama PKK poliitiline esindatus on Põja Iraagis täiesti kohal.
Ma saan aru kui sa võrdleks mõne Kurdistani poliitiku esinemist aastal 1991 Iraagi televisoonis, kus ta rõõmsalt peab ülistuskõnet ühisele Iraagile..

Keskusest tulevaid käske jah mitte, aga neil on seal küllalt naabreid, kellega peab ettevaatlik olema (ameeriklased, türklased jt). Iseseisvat Kurdistani ei ole praegu mitte keegi valmis tõsiselt jutuks võtma ja küll nad seda juba teavad.

Kurdistan on praegu jagatud nelja riigi vahel, millest kaks on oma piirides väga tugevalt sõjaliselt kohal ja tegutsevad jõuliselt ka Iraagis ning Süürias.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Taaskord, see kõik ei tee ometigi olematuks fakti, et separatistlikud poliitikud ei ole vait või et nad on suukorvistatud.

Kurdi Demokraatlik Rahvuslik Unioon - Ghafur Makhmuri. Ainus edu oli 2005.aastal võitsid 1 koha!
PKK kohalik haru - PCDK (Kurdi Demokraatliku Lahenduse Partei) - 2013.aastal 0.18% häältest ehk 3605 häält.
Tinglikult võiks separatsimi poolt nimetada Kurdi Sotsialistliku Demokraatliku partei = 2 kohta peale 2013.valimisi.

Millest me räägime?

Küsimus on pole ju selles, kes mida tahab vaid mis realistlikult on võimalik.

Sunnid tunnevad, et nemad on Süürias enamus, järelikult tahavad nad kogu riiki ja selle võimu enda kätte. Väga loogiline, et nemad pole separatismi poolt.Ning mina küll ei näe mingit olulist vahet islamisti ja jihadisti vahel,iga tõsiusklik moslem peab pidama püha sõda uskmatute vastu.Kui olukord on ebasoodus, võib teha vaherahusid, teeselda kooseksisteerimise võimalikkust, naeratada sõbralikult või luua liite kellega tahes, kuid see ei muuda lõppeesmärki - uskmatud koerad tuleb lõpuks ikkagi hävitada kui nad islamit vastu ei võta.Selline on juba selle religiooni olemus.


Alaviidid ehk tahaks meelsasti sama seisu, mis neil on olnud juba mitukümmend aastat, kus kogu riigi võtmepositsioonid on nende käes, kuid taipavad, et pikaleveninud väga verine ning kuriteguderohke kodusõda ei jäta palju leppimisvõimalusi .Kui võim kaob, hakatakse neid nottima ja kottima. Nemad ehk tunnevad kõige selgemini, et endine ühtne Süüria pole enam võimalik , sest seal oleks nemad peksupoisid.

Kurdidega on kõige segasem, kuid vaevalt et neidki rahuldab praegune olukord, kus elada tuleb nagu piiramisrõngas, sõda käib ja käib, mingit toimivat majandust pole ega pole ka sõja ajal lootust luua.

Neid kilde enam kokku ei kleebi.Õieti, neid saab kokku kleepida vaid vägivaldselt, väga jõhkra jõuga ja selleks jõhkraks jõuks Süürias saabki olla sunni fundamentalism, millel on rikkad sponsorid ja toetajad ka piiri taga.

Kõik naiivsed unistused sekulaarsest, inim-ja kodanikuõigusi austavast ühtsest Süüria riigist võib maha matta.

Kes eespoolviidatud AQC al-Qaeda Central Zavahiri läkitust originaalis tahavad siis ei pea kallutatud kommentaare ja tõlkeid kasutama: http://justpaste.it/tahrir1

Härrased, kurdid loobusid oma iseseisvusreferendumist väga proosalisel põhjusel: Daesh/ISIS. Jänkid tegid väga selgeks, et kui tahavad abi saada, siis ... või muidu ...

_________________
* Beduiinile räägiti, et on koht, kus on niisama palju vett nagu on kõrbes liiva. Ta pidas kõnelejat valetajaks ... ta polnud kunagi merd näinud.
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi

tympsa sa ise konstrueerid mingeid asju ja siis annad teada, et selle võib nüüd küll maha matta!

Ainus veel absoluutselt sekulaarne moslemiriik piirkonnas on Türgi (ja kaugemal Tuneesia)! Kõik teised riigid on kas vähem või rohkem sekulaarsed kus olemas islami elementid, näiteks on mõnes riigis nö kahesüsteemne kohtusüsteem (ilmalik ja vaimulik) või on kogu poliitiline süsteem (näiteks konfessionalismi ilmingutega Liibanonis) usu mõttes selline mis ei luba riiki täiesti sekulariseerituks nimetada.
Kohati liigutakse enam sekularismi poole, kohati pisut enam islami juurte juurde jne. Ja see jääbki nii, seni kuni...

Kõik muu on sul seal segi oletuste ja meelevaldsete seostega. Mitte alaviidid ei olnud võtmepositsioonidel - milleks on vajalik terve rahvuse sissemässimine, mis muideks kumab läbi nii mõnegi seal toimetava äärmusrühmituse retoorikastki, õnneks teavad aga kohalikud ise paremini kuidas asjad olid - vaid teatava klikiga seotud tegelased. Jah, valdav osa neist olid alaviidid, kuid seal oli ka sunnisid ja kristlasi ja druuse ja jumal teab keda veel kõike (vaata kasvõi kes moodustavad Assadi poolel võitleva Lijan al-Sha'biyah ehk Rahva Komitee).
Enamus alaviite üritas/üritab ikka ots-otsaga kokku tulla nagu tüüpiline sunnist süürlane. Täna on nende lojaalsus Assadile seotud kartusega. Võta ära kartus ja lojaalsus kaob nagu sulalumi.

Ütleme nii, et ka piirkonna kõige hullem (ja kohati selgelt usule põhinenud) kodusõda suudeti lahendada. Lahendatakse ka see, kui suudetakse luua tingimused.

Seetõttu tekitabki minus alati kummastust sisuliselt ju kategooriline väide nagu peetaks seal sõda selle nimel, et Süüria riik jaguneks erinevateks uuteks riikideks!

Kes sellise iseloomuga sõda seal peavad? ISIS ja veel mõned jihadistlikud liikumised. Kõik. Ja siin tulebki tympsa teha vahet islamistlikku (loe uskliku) ja jihadistliku maailmavaate vahel Süürias! Samasugune kui islamist on maailmavaatelt ka paduusklik relva hoidev kristlane Süürias. Mõlemad on usklikud ja ilmselgelt, kes rohkem kes vähem, soovib näha vähemalt oma kodukohta endale meelepärasemas valguses.

Ja nüüd tuleb keegi ja hakkab muudkui väitma, et kõigile on parem või et see on ainus võimalus sõda lõpetada, kui Süüria riik jaguneks mingite etnliste või usuliste arusamaade või nende kombinatsiooni järgi uuteks riikideks. Isegi kui selle nimel valdav osa sõdijaid ei pea seda sõda, tahate teie lahendada konflikti meetodidega, mis pole üldse olulised antud juhul? Arvate, et töötab? Tekitame hunniku riike, kes siis korraga hakkavad õnnelikult kõrvuti elama ja kus kõik on rõõmsad ning suhtlevad "uute" naabritega uutel ümberlülitatud ilusatel alustel? Damaskus jääb kellele? Kuidas sealt osa mitte "kohalikke" uue riigi mõistes ümber deporteeritakse? Vabatahtlikult või sunniviisiliselt? Aleppo? Piirkonnad, kus segunemine on juba aastakümneid, kui mitte aastasadu toimunud?

Näiteks Eritreas see ei töötanud. Tulemus, tänaseks üle 100 000 surnu ja p...s majandus ning räigelt repressiivne poliitiline elukorraldus.
Seda on juba pikalt räägitud, et lihtsama tee asemel oleks tulnud ka seal siiski Etioopia sisemiselt lepitada ja leida kompromiss.