ambur123 kirjutas:Kahjuks suletud artikkel, avatud osa napilt selline
Päris rusuv lugemine.
Venemaa on Aasovil kehtestanud hübriidblokaadi
- Venemaa on hakanud Aasovi merd oma järveks pidama.
- Merele on koondatud sõjalaevu ja Ukraina on valmis rünnakut tõrjuma.
- Venemaa kiusab Aasovi merel teiste riikide kaubalaevasid.
- Tunne Kelami sõnul mõjutab Aasovi mere olukord Ukraina kõrval ka tervet ELi.
Juba viiendat aastat kestev konflikt Ida-Ukrainas võib lähiajal kanduda Donbassist Aasovi merele ning saavutada senisest suuremad mõõtmed.
Sisendi selleks andis annekteeritud Krimmi poolsaart ja Venemaad ühendav president Vladimir Putini propagandaprojekt ehk Kertši sild, mille avamise järel mais teatati vajadusest uut ehitist «kaitsta». Silla kaitsmise taga on aga hoopis geopoliitilised huvid ning peremehetsemise ja Aasovi mere oma järveks pidamisega üritatakse põlvili suruda Ukraina majandus. Nimelt on Kertši väina puhul tegu ainsa kaubateega Aasovi merele, millel on Ukraina metallurgiatööstuse jaoks eluline tähtsus.
Ukraina piirivalve ülema Petro Tsõhõkali sõnul on Venemaa Aasovile kokku toonud 120 eri alust ning tema hinnangul plaanib vaenulik naaber järgmise sammuna just Aasovi piirkonna hõivamist.
Erinevatel andmetel viibivad Aasovi merel Vene dessantlaevad, suurtükilaevad ning Kalibri ja Iskander-K tiibrakettidega varustatud alused. Lisaks viibivad 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaarel Vene sõjaväelased.
Ahistav lauskontroll
Aasovi merele toodud Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ja Musta mere laevastiku alused on kehtestanud nn hübriidblokaadi, peatades ja kontrollides omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad, seda olenemata nende päritoluriigist. Nii on Venemaa kiusamist kõvasti tunda saanud näiteks Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi lippu kandvad alused, aga kinni on peetud ka Eesti lipu all seilavaid laevu. Kokku on Vene piirivalve alates selle aasta aprillist kontrollinud üle 200 kaubalaeva.
Kuigi Venemaa ja Ukraina vahel 2003. aastal sõlmitud lepinguga pandi paika, et Aasovi näol on tegu kahe riigi ühiste vetega, kus võib läbi viia pistelisi kontrolle (varem kontrolliti keskmiselt üht laeva 50st), siis seesuguseks lauskontrolliks ja ilmselgeks ahistamiseks luba pole. Probleemidest pääsevad vaid laevad, mis on teel Venemaa sadamatesse.
Kuigi mõned Ukraina natsionalistid sooviksid, et riik nõuaks välja rahvusvahelise õigusega kehtestatud territoriaalveed, mis ulatuksid kaldast 12 meremiili kaugusele, kaasneks sellega ohud. Esiteks saaks Venemaa hakata ülejäänud Aasovi merd pidama enda omaks ja võtta Ukrainalt ära igasuguse ligipääsu Kertši väinale. Teiseks oleks naiivne loota, et Ukrainal õnnestuks välja nõuda oma territoriaalveed annekteeritud Krimmi läheduses.
Lisaks Venemaa omavolitsemisele on kaubandusele piiranguid seadnud ka Kertši sild ise. Kui juba enne silla valmimist olid kitsa Kertši väina läbimisel järjekorrad tavalised, siis 35 meetri kõrgune sild on muutnud suurematele laevadele läbipääsu võimatuks ja see tähendab, et muidu kuni 20 protsenti sealsest laevaliiklusest moodustanud nn Panamax-suurusega alused ei pääse enam Aasovi merele.
Venemaa omavolilised kontrollid tähendavad transpordiettevõtetele ja sadamatele suurt rahalist kahju. Mariupoli sadama direktor Oleksandr Oliõnõk ütles AFP-le, et ühe laeva kontrollimine võtab aega umbes kolm või neli tundi, aga piirivalvurite ootamine võib võtta kuni viis päeva. Samas tähendab iga päev transpordiettevõtetele 5000 – 15 000 dollari suurust rahalist kahju ning see tähendab, et ühel hetkel võivad nad lõpetada kauba vedamise Kertši väina kaudu, sest see pole rahaliselt enam kasulik.
Ukraina meedia andmeil jäi Mariupoli ja Berdjanski sadamatel selle aasta esimese seitsme kuuga eelmise aastaga võrreldes saamata pea veerand kasumist. Samas liigub nende sadamate ja vete kaudu pärast Krimmi annekteerimist 80 protsenti kogu Ukraina mereekspordist.
Dessandiks valmistumine
Kaubanduslike piirangute kõrval on Aasovi merel toimuvaga seotud ka Ukraina jaoks tõsine julgeolekurisk ehk võimalik dessant sadamalinna Mariupoli vallutamiseks, mis paikneb Ida-Ukraina rindejoonest vaid 20 kilomeetri kaugusel.
Kuna ringi liiguvad Vene sõjalaevad ning intensiivsemaks on muutunud FSB tegevus ja provokatsioonid, siis arvestatakse võimaliku pealetungiga. Ukraina valmisolekut rõhutas paar nädalat tagasi ka president Petro Porošenko: «Valmistume võitluseks Venemaa agressiooniga Aasovi mere piirkonnas. Püssirohi peaks valmis olema.»
Venemaa rünnaku näol on tegu ohtliku perspektiiviga, sest mereäärsete alade kontrollimine võib anda neile võimaluse ühendada omavahel Krimmis ning Ida-Ukrainas paiknevad üksused, rünnata küljelt Ukraina kaitsepositsioone Donbassis ning ühtlasi võtta Aasovi meri täielikult oma kontrolli alla. Lisaks tähendaks maismaakoridor Venemaa territooriumi ja Krimmi poolsaare vahel, et venelastel oleks võimalik lahendada annekteeritud Krimmi vee ja elektriga varustamisega seotud probleemid.
ÜRO Peaassambleel märkis Porošenko, et Venemaa agressiivset tegevust ei suuda lõpetada miski peale rahvusvahelise kogukonna ühtsuse. «Piisavate karistuste puudumise tõttu oli nii, et pärast Gruusiat tuli Ukraina, pärast Litvinenkot Skripalid ja pärast Aleppot Idlib...Kreml ei kavatse peatuda. Pärast Krimmi okupeerimist tahetakse nüüd okupeerida Aasovi meri,» rõhutas president.
Ukraina poolelt on räägitud võimalikest NATO ühisõppustest Aasovi merel. Hoolimata sellest, et NATO liikmesriigid pole välja saatnud ühtegi signaali võimalikest õppustest, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov üle-eelmisel nädalal, et Venemaa ja Ukraina kahepoolne lepe keelab sõjalised õppused, juhul kui Moskva pole nende korraldamiseks rohelist tuld andnud.
Mõni nädal tagasi harjutas Venemaa Krimmis dessanti. Mõni päev hiljem järgnes Ukraina õppus, mille käigus harjutati Mariupoli kaitsmist venelaste äkkrünnaku eest, aga seda vaid oma jõududega.
Ukraina ei maga
Häiritud Ukraina on suunanud pilgud probleemsesse piirkonda ja otsustanud Venemaa ähvardava jõudude koondamise valguses võtta ette samme, mis kindlustaksid Aasovi merd ja rannikut varasemast rohkem, kui Mariupolis ja Berdjanskis olid väljas vaid kontrollpostid ning võimudel kasutada käputäis patrullpaate. Eelmise kuu algul võttis Ukraina valitsus vastu otsuse tugevdada oma kohalolekut ning rajada Berdjanskisse uus mereväebaas.
Vahetult pärast otsust saatis Ukraina kaks abilaeva Odessast Aasovi merele, testides sellega Venemaa reaktsiooni. Venemaa otsustas Ukraina mereväe aluseid Donetsk ja Korets seitsme oma alusega küll saata, aga ei võtnud ette vaenulikke manöövreid. Samas ei jätnud Vene propagandamasin kasutamata võimalust oma trummi edasi taguda ja nimetas Aasovi merd ning Kertši väina «Venemaa eksklusiivseks majanduspiirkonnaks Krimmi lähistel».
Lisaks saadeti eelmisel kuul Berdjanskisse kaks suurtükilaeva ning eelmise nädala alguses veel patrull-laev BG32 Donbass. Kohaolekut on plaanitud tugevdada veelgi rohkemate aluste ja merejalaväelastega. Ukraina maaväe ülem kindralkolonel Serhii Popko sõnas eelmise kuu keskel, et Ukraina tugevdab ka mere lähedal paiknevaid maavägede üksusi.
Rannikukaitse tugevdamise nimel kavatsetakse rajada püsivad kaitserajatised, saata Aasovi mere äärde raketi- ja suurtükiväed ning õhuväelased, kirjutas analüüsifirma Stratfor Global Intelligence.
Samas on selge, et Ukraina merevägi jääb nii tehnika hulga kui võimsuse poolest Venemaa Musta mere laevastikule kõvasti alla. Kui Ukraina mereväel on Stratfori andmeil 66 sõja- ja abilaeva ning umbes 11 000 liiget, siis Sevastopolis baseeruval Vene Musta mere laevastikul rohkem kui 2800 alust ning 25 000 liiget.
Tasub märkida, et kui Krimm annekteeriti, omastas Venemaa mitmed Sevastopolis viibinud Ukraina mereväe alused ning võttis sellega Ukrainalt ära märkimisväärse osa merevõimekusest. Ukraina on tagasi saanud vaid mõned üksikud alused. Anneksiooni järel tuli Ukraina mereväe juhtimine Sevastopolist üle viia hoopis Odessasse.
Praegu on arutlusel võimalus, et USA eraldab Ukrainale Oliver Hazard Perry klassi fregatte, mida USA merevägi enam aktiivselt ei kasuta. Kui kokkuleppele jõutakse, saadetaks fregatid Ukrainasse nn üleliigse kaitsevarana. Just sel teel varustatakse tihtipeale liitlasi tehnikaga, mida USA-l endal enam vaja pole.
Kuigi laevad võib Ukraina saada tasuta, kaasnevad nende moderniseerimisega ka kulud. Kui Ukraina otsustaks seda teed minna, võiks üleslöödud USA fregattidest saada nende mereväe kõige tõsiselt võetavamad alused.
Kelam: tegu pole vaid Ukraina probleemiga
Eurosaadik Tunne Kelam (Isamaa) ütles Postimehele, et Aasovi situatsiooniga seoses on kõige olulisem Euroopa Liidu ühine seisukoht, mis ei väljendaks kõhklusi, oleks selge ja rõhutaks, et seal toimuv pole üksnes Ukraina probleem, vaid ka rahvusvaheline murekoht.
«Meie seisukoht on see, et tegu on jätkuva Venemaa ekspansiooniga hiilivas vormis, mis püüab laiendada kontrolli Aasovi mere üle, mida Venemaa erinevatel andmetel umbes 90 protsendi ulatuses kontrollib,» sõnas ta.
Kelam peab vastuvõetamatuks, et Mariupolisse ja Berdjanskisse liikuvate laevade, teiste hulgas ka Euroopa Liidu aluste kontrollimine kestab kolm päeva või rohkemgi.
Saadiku sõnul on juttu olnud võimalusest, et OSCE võiks laiendada oma kontrolli ka Aasovi merele ning NATO võiks näidata oma kohalolekut Mustal merel, aga seda ilma Aasovi merele sisenemata.
«Oht on tõsine, kui Venemaa tegevus õnnestub Aasovi merel, siis võib Venemaa kontroll laieneda edasi Mustale merele. See mõjutaks kõiki sealseid riike, avaldaks teiselt poolt survet Ukrainale ning tugevdaks Venemaa haaret Ukraina üle, mis on otseselt ka meie probleem,» lausus Kelam.
Eurosaadiku sõnul on konflikti nihkumine Donbassist Aasovi merele küll võimalik, aga pigem on küsimus selles, kas Venemaa peab seda strateegiliselt otstarbekaks.
«Ma ei näe, et Venemaa oma praeguses olukorras, kus sisemine toetus Vladimir Putinile on alla käinud ja kus majanduslik olukord pole kiita ning ressursid on piiratud, võtaks sellise lisariski. Kahtlen, kas selline samm tooks talle piisavaid dividende või suuremat populaarsust, aga risk on loomulikult olemas.»
Kelami hinnangul on oluline, et EL oleks sellisteks juhtumiteks valmis, ning tema sõnul on riskide teadvustamiseks õige hetk. «Krimmi anneksioon pole kaugeltki möödas, see laieneb hiilivalt ja Venemaa tegevus on kontrollitud alade laiendamisel süsteemne. See puudutab Ukraina kõrval tervet ELi.»