1. leht 3-st

Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 26 Juun, 2015 11:45
Postitas HeiniR
Avatar: 1:42 Analooge mitteomav võimekus :)
Kas venelastel mitte mehi seal masinates samal ajal sees ei istu?

Ja kui sellisel õhudessandil rühma või kompanii jagu mehi vastas istub, siis peaks olema õhus nende kahjutuks tegemise parim viis suunata nt MG või Browningu toru just langevarjudele?

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 26 Juun, 2015 12:36
Postitas rallikas
Genfi konventsiooniga on kahjuks langevarjurite tulistamine samal ajal kui nad õhus on, keelatud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Attacks_on_parachutists

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 26 Juun, 2015 12:52
Postitas Aixc
rallikas kirjutas:Genfi konventsiooniga on kahjuks langevarjurite tulistamine samal ajal kui nad õhus on, keelatud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Attacks_on_parachutists
Keelatud on hädasolevast õhusõidukist allasadavate tegelaste tulistamine, mis ei kehti mistahes tavalise ründe korral.
Attacks on parachutists, in term of the law of war, is when pilots, aircrews, and/or passengers are attacked while descending by parachutes from disabled aircraft during times of war.
However, it is not prohibited under this Protocol to open fire on airborne troops who are descending by parachutes, even if their aircraft is in distress.[1]

Genfi konventsioon tänapäeva praktikas

Postitatud: 26 Juun, 2015 16:13
Postitas Metsamiis
Genfi konvensioon on tore asi a kas lugupeetavad tõemeeli usuvad, et idanaaber käitub vastavalt konvensioonile? Või tunnistab seda?
Mu point on, et ilmselt peale esimesi tsiviilide massimõrvu ning haiglate lihakombinaadiks muutmist rohemehikeste poolt, ei tunnista enam keegi seda toredat lugu rüütliaegadest mida ka Genfi konvensioonina tuntakse.
Nägin slavikute mõttemaailma resultaati Balkanil möödunud sajandil ning ei usu selle muutumisse.

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 26 Juun, 2015 16:46
Postitas mart2
Metsamiis kirjutas:Genfi konvensioon on tore asi a kas lugupeetavad tõemeeli usuvad, et idanaaber käitub vastavalt konvensioonile? Või tunnistab seda?
Mu point on, et ilmselt peale esimesi tsiviilide massimõrvu ning haiglate lihakombinaadiks muutmist rohemehikeste poolt, ei tunnista enam keegi seda toredat lugu rüütliaegadest mida ka Genfi konvensioonina tuntakse.
Nägin slavikute mõttemaailma resultaati Balkanil möödunud sajandil ning ei usu selle muutumisse.
Küsimus pole selles, kas idanaaber käitub konventsioonide järgi või ei. Küsimus on ikka eelkõige selles - kas SINA pead neist kinni?

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 26 Juun, 2015 17:46
Postitas diesel
miks te vaidlete asja üle, kus vaidlemise kohtagi pole.
kui aumeeste koodeks näeb ette, et hädaga välja hüpanut ei lasta, siis nii eesti sõdur käitubki.
kui ei jõua lennukit kõige täiega enne pilbasteks lasta, kui kuplid avanema hakkavad, siis võib lennuki laskmisega ju niikaua oodata, et kõik hüppajad saavad ilma hädata välja ja niimoodi hädalisi pole ja võib neid langevaid märklaudu rahumeeli tabada püüda.
lõpetuseks siis võiks juba tühjaks saand lennuki ka ikka ära korjata.
moona läeb küll rohkem, aga peaasi, et tulemus sama on.

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 27 Juun, 2015 11:08
Postitas mart2
diesel kirjutas:miks te vaidlete asja üle, kus vaidlemise kohtagi pole.
kui aumeeste koodeks näeb ette, et hädaga välja hüpanut ei lasta, siis nii eesti sõdur käitubki.
kui ei jõua lennukit kõige täiega enne pilbasteks lasta, kui kuplid avanema hakkavad, siis võib lennuki laskmisega ju niikaua oodata, et kõik hüppajad saavad ilma hädata välja ja niimoodi hädalisi pole ja võib neid langevaid märklaudu rahumeeli tabada püüda.
lõpetuseks siis võiks juba tühjaks saand lennuki ka ikka ära korjata.
moona läeb küll rohkem, aga peaasi, et tulemus sama on.
Tegelikult on asi tõsine, sest sellised "pohhui-reeglitest-kui-teine-ei-järgi" on väga ohtlikud.
Miks?
Mõni aasta tagasi Kevadtormil oli juhus, kui elukutseline allohvitser ütles mokaotsast ajateenijatele - Oleks päris sõda , ei võtaks vangi ja laseks raisa kohe maha, nii on lihtsam!
Ajateenija võtabki seda kui normaalset ... :wall:

Aga siin teemas on jah edasine arutelu OT ja lõpetan.

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 27 Juun, 2015 12:53
Postitas diesel
no vähemasti nime poolest käib lennukist meeste ja masinate lahingutsooni viskamine ilmselt ikka üsna selgelt sõjalise võimekuse alla ja seega jutt vist päris teemaväline ei ole.

muidu aga minul fakte ja viiteid seadustele pole. tuginesin ainult eelpool väidetule, et puutumatu on vaid pahasti pihta saand lennukist välja hüppaja. kui nimatatud väide vastab tõele, siis on ju igati korrektne tervest lennukist välja hüppavaid masinaid ja dessantuurat juba õhus kahjutuks teha.

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 27 Juun, 2015 13:57
Postitas Raubritter
diesel kirjutas:kui nimatatud väide vastab tõele, siis on ju igati korrektne tervest lennukist välja hüppavaid masinaid ja dessantuurat juba õhus kahjutuks teha.
Tegelikult on neid "õhus kahjutuks teha" päris keeruline. Hüppajal (olenevalt ilmast) on päris hea ülevaade sellest, mis all toimub, ja vaevalt et dessantnik või hädaline otse kuulipritsi ette triivib. Kui hüppajaid on aga mitu, püüavad nad hargneda ja piirata sisse hoopis AK4-ga parajat laskekaugust passivaid konventsioonirikkujaid või kukkuda paksu metsa. Paar sõrmesuurust auku ei tohiks ka langevarju kasutuks teha. Iseasi kui kahjutukstegija istuks mingis sellises asjas nagu ZSU-23... Aga konventsioonidest olenemata, vaevalt et keegi sõjaolukorras hakkab ootama, millal vastane ilusti maandunud on ja nõuab et davai üks-ühele, aumeeste värk nüüd

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 27 Juun, 2015 14:10
Postitas karrvik
Ma ei tea palju ses jutus tõtt on aga meil kunagi üks ohvitser väitis et kulla poisid, lahingusse läheb teist vaid 25%. Tema väite kohaselt olla arvestus et veerand kaotatakse rinde lähedal koondudes ja kopteritesse toppides, teine veerand lennul sihtkohta, kolmas veerand jõudmisel maapinnale ja maandumisel ning viimane veerandik siis läheb lahingusse. Ja mida ühist on õhusoleval dessandil hädasolija tulistamisega? Siit absurdsusi tuletades võib jõuda selleni et õhusoleval langevarjuril on õigus tulistada ja maa peal ootav vastaline siis peab kannatama kuni tegelased maanduvad?

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 28 Juun, 2015 15:28
Postitas ambur123
Attacks on parachutists, in term of the law of war, is when pilots, aircrews, and/or passengers are attacked while descending by parachutes from disabled aircraft during times of war. /-/ However, it is not prohibited under this Protocol to open fire on airborne troops who are descending by parachutes, even if their aircraft is in distress.[1]
Minu tsivilistist kontoriroti arusaam reeglitest, kas üldse, kui kõrgel olijat ja millal tulistada :scratch: : keelatud on tulistada viga saanud lennukist end langevarjuga päästvaid piloote, meeskonnaliikmeid jm kaasalendajaid, ent need reeglid ei kehti õhurünnakule (maanduv dessant).

Algteguriteks lagunevast lennukist pärinevaid hädasolijaid tulistada (või muul moel teise ilma saatmist kiirendada) ei tohi. Küll aga võib (ja peab!) ründavatele dessantnikutele kohe kõvaste-kõvaste tina andma :twisted:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 28 Juun, 2015 15:32
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
ambur123 kirjutas:Hädasolijaid tulistada (või muul moel teise ilma saatmist kiirendada) ei tohi, küll aga võib (ja peab!) tina andma ründavatele dessantnikutele.
..ja nii lihtne see ongi :twisted:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 28 Juun, 2015 15:45
Postitas ambur123
Pealegi, see läheb vist umbes samasse patta teiste "humanitaarsete" asjadega nagu keeld tulistada/rünnata tsiviliste, haavatuid, alla andnud vastase sõdureid, sõjavange jmt.

Aga nagu ülal õigesti juba öeldud, siis reeglid ja ja nendest kinnipidamine on kaks eri asja. Viimane ei pruugi olla alati must-valge: "nõrgema" (evakueeruv hädasolija, sõjavang, tsivilist, ...) peal sigadusi tegev subjekt pehmelt öeldes austust väärt pole. Samas lugesin siit foorumist meenutusi märtsipommitamisest, kus kustutustööde ajal olevat parajasti mööduva konvoiga viidud paar allatulistatud vene lendurit põlevasse majja visatud selle mehe eestvedamisel, kelle naine ja laps(-ed) majja sisse põlesid.

Juriidika silmis taunitav, samas emotsionaalselt täiesti mõistetav - annaks taevas, et ise sellisesse olukorda kunagi ei satuks, kuid mina ja kindel et paljud teised teeksid esimese hooga sama.

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 28 Juun, 2015 16:12
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Sõjakuritegusid defineerivad võitjad.....

Vt märksõnadena näit Dresdeni pommitamine 1945.a, Punaarmee massilised kuriteod tsiviilelanikkonna vastu Ida-Preisimaal ja Saksamaa idaosas 1944-45.a, sudeedisakslaste vägivaldne väljasaatmine Tšehhoslovakkiast 1945.a jne jne :|

Sõjakuritegusid defineerivad võitjad, ühesõnaga :write:

Re: Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

Postitatud: 28 Juun, 2015 16:33
Postitas Troll
ambur123 kirjutas:Algteguriteks lagunevast lennukist pärinevaid hädasolijaid tulistada (või muul moel teise ilma saatmist kiirendada) ei tohi. Küll aga võib (ja peab!) ründavatele dessantnikutele kohe kõvaste-kõvaste tina andma :twisted:
See on jälle selline liberalistlik plära. Kuidas saavad maapeal olevad sõdurid kindlaks teha, kes neile pähe sajab, kas pihtasaanud pommitaja meeskond või GRU spetsnazi kõrilõikajad? Aga kui dessantnike lennuk õhus pihta saab ja dessantnikud on sunnitud enne õiget aega välja hüppama, kas nemad on siis kah puutumatud? Reaalses elus antakse iga grupisihtmärgi pihta tuld ning erandeid tehakse ainult väga konkreetsetel juhtumitel (a'la maapinnalt nähtud 1-2 piloodi katapulteerumine pihtasaanud lennukist).