www.militaar.net

Troll kirjutas:

ambur123 kirjutas:Algteguriteks lagunevast lennukist pärinevaid hädasolijaid tulistada (või muul moel teise ilma saatmist kiirendada) ei tohi. Küll aga võib (ja peab!) ründavatele dessantnikutele kohe kõvaste-kõvaste tina andma

See on jälle selline liberalistlik plära. Kuidas saavad maapeal olevad sõdurid kindlaks teha, kes neile pähe sajab, kas pihtasaanud pommitaja meeskond või GRU spetsnazi kõrilõikajad? Aga kui dessantnike lennuk õhus pihta saab ja dessantnikud on sunnitud enne õiget aega välja hüppama, kas nemad on siis kah puutumatud? Reaalses elus antakse iga grupisihtmärgi pihta tuld ning erandeid tehakse ainult väga konkreetsetel juhtumitel (a'la maapinnalt nähtud 1-2 piloodi katapulteerumine pihtasaanud lennukist).

Relax - and take it easy.

Sõda sõdiva võitleja asi on see küse lihtsaks (loe: loll-lihtsaks) teha - mitte keeruliseks ajada (tolle jaoks on meil rahuaja tibijuristid ning erinevate ministeeriumide kõiketeadvad ja/või muidu eksalteeritult sädistavad ametnikud ).
Sestap ongi nii, et mingi allalastud lahingulennuki kuskil taevaavarustes valge kupli all tolknev piloot ilmselt ei ole (enam) koššer sihtmärk.. Aga vot kui on õnnestunud vastase õhuründeoperatsiooni käigus mõnele nende transpordile külge saada niiet see on hakanud kuidagi ebareeglipäraselt oma sisu õhus laiali puistama, siis (kahtlemata) kuulub kõik see sisu a priori pihtamisele kõigist käepärast olevatest automaatrelvadest..

No ausõna - ei ole ju nii keeruline

Troll kirjutas:...
See on jälle selline liberalistlik plära...

Mis sellel pläral liberalismiga pistmist on?

Sõda sõdiva võitleja asi on see küse lihtsaks (loe: loll-lihtsaks) teha - mitte keeruliseks ajada (tolle jaoks on meil rahuaja tibijuristid ning erinevate ministeeriumide kõiketeadvad ja/või muidu eksalteeritult sädistavad ametnikud ).
Sestap ongi nii, et mingi allalastud lahingulennuki kuskil taevaavarustes valge kupli all tolknev piloot ilmselt ei ole (enam) koššer sihtmärk.. Aga vot kui on õnnestunud vastase õhuründeoperatsiooni käigus mõnele nende transpordile külge saada niiet see on hakanud kuidagi ebareeglipäraselt oma sisu õhus laiali puistama, siis (kahtlemata) kuulub kõik see sisu a priori pihtamisele kõigist käepärast olevatest automaatrelvadest..
No ausõna - ei ole ju nii keeruline

Sa Borja võiks käia nt KL kooli korraldatavatel, sõjaõigust käsitlevatel kursustel, siis kuuled kah, mida meestele põllul hambasse puhutakse.
Kokkuvõte: sõltumata idanaabri tegevusest ei tohi te mitte mingil juhul sõjaõiguse vastu eksida, sest peale (meile) võidukat sõda järgneb üks suur uurimine ja juurdlemine (ja eks ka kohus) ja kui eksite, siis võetakse teid vastutusele. Kui põllal olevatele meestele aetakse sellist kägu, siis ei maksa vist ka loota, et mingid piiripealsed langevarjude teemad leiaksid palavat soovi tuld avada.

Kursuslased pärast magamisruumis arutavad kuuldut ja jõuavad üksmeelsele järeldusele, et eksimuste vältimiseks tuleks jalaväerühma struktuuris näha ette laskurjuristi SA ametikoht

Kapten Trumm kirjutas:Sa Borja võiks käia nt KL kooli korraldatavatel, sõjaõigust käsitlevatel kursustel, siis kuuled kah, mida meestele põllul hambasse puhutakse.
Kokkuvõte: sõltumata idanaabri tegevusest ei tohi te mitte mingil juhul sõjaõiguse vastu eksida, sest peale (meile) võidukat sõda järgneb üks suur uurimine ja juurdlemine (ja eks ka kohus) ja kui eksite, siis võetakse teid vastutusele. Kui põllal olevatele meestele aetakse sellist kägu, siis ei maksa vist ka loota, et mingid piiripealsed langevarjude teemad leiaksid palavat soovi tuld avada.

Kursuslased pärast magamisruumis arutavad kuuldut ja jõuavad üksmeelsele järeldusele, et eksimuste vältimiseks tuleks jalaväerühma struktuuris näha ette laskurjuristi SA ametikoht

KL kool propageerib ka seda, et jalaväejao meedik jookseb ringi relvata, sest Genfi konventsioon kaitseb teda. Ma ei tea, kust nad on välja lugenud, et meediku väljaõppega sõduril ei või olla relva, aga vist oleks tõesti jaojuristi ka vaja

alari kirjutas:KL kool propageerib ka seda, et jalaväejao meedik jookseb ringi relvata, sest Genfi konventsioon kaitseb teda

Päriselt ka!? Mis kursustel või kes nimeliselt sellist eluvõõrast ja ohtlikku jama õpetab?

http://www.kaitseliit.ee/et/sjoe

See sanitari käsitlus on siis edasi arenenud - mul oli võimalus seda kuulda võtmes "tuleks kaaluda".

Keegi veneaegse motoriseeritud laskurväe kogemusega seltsimees võiks aidata nüüd meelde tuletada, mitmes "upražnenie utšebnõh strelb" see nüüd oligi, kus tuli laskuvaid langevarjureid tabada...polügoonil oli terve vastav kompleks sedasorti asjade treenimiseks, vaieril plekksiluetid sõitsid kõigepealt kas paremalt vasakule või vastupidi, seejärel hakkasid suure kiiruga alla laskja poole kukkuma (kolmas ratas, millest vaier läbi jooksis, oli praktiliselt maapinnal). Nii et Genfi konventsioon võib muru närida, õppeprotseduur sedasorti asjade läbiviimiseks toimus täie hooga...

Lemet kirjutas: Nii et Genfi konventsioon võib muru närida, õppeprotseduur sedasorti asjade läbiviimiseks toimus täie hooga...

Kuulge härrased, võiks ennem tutvuda vastavate dokumentidega kui mingit joga ajama hakkate. Genfi konventsiooni protokolli 1, artikkel 42 ütleb spetsiifiliselt et õhudessandis osalejatele ei laiene mingisugune kaitse. Laske neid terviseks. Kaitse all on vaid hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad. Ja muideks, alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud on ikkagi kaitse alt väljas.

Pool minutit guugeldamist....

https://www.icrc.org/applic/ihl/ihl.nsf ... CD0051DB78

TTA kirjutas:Kaitse all on vaid hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad. Ja muideks, alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud on ikkagi kaitse alt väljas.

Ja mina küsin uuesti, kuidas teeb maa peal olev sõdur kindlaks, kes talle õhust pähe sajavad - "hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad piloodid" või "alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud"? Sinu jutu järgi on pihtasaanud transpordilennuki piloot kaitse all, aga tema kõrval teise langevarju otsas laskuv samast lennukist pärit dessantnik legaalne sihtmärk?

Troll kirjutas: Ja mina küsin uuesti, kuidas teeb maa peal olev sõdur kindlaks, kes talle õhust pähe sajavad - "hädas olevatest lennukitest enese päästmiseks välja kargavad piloodid" või "alla lastud transpordilennukist välja kargavad dessantnikud"?

Minu aru ütleb et tough luck selles olukorras olla piloot. Teoorias võibolla on piloot Geneve konventsioonil kaitsud aga praktikas mitte sellise olukorras kui taevas on langevarjudest täis.

Sõduri jaoks ei ole mitte mingit vahet, kes sealt lennukist välja hüppab kuni ta jõuab pärast konflikti lõppu kohtuni. Selleks, et see toimuks ja et sõdur süüdi mõistetaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1. Peab olemas olema hageja
2. Peab olema võimalik tõestada, et sõduril pidi olema veendumus, et lennukist välja hüppaja püüab end päästa, mitte ei tegele tema ründamisega.

Üldjuhul taandub asi siin praktikas ilmselt sellele, et silmnähtavalt lennuvõimetust (põlev, purunenund) 1-2 kohalisest lennukist väljunud isikud loetakse à priori hädahüppajateks ja kõik muu mudru mistahes tingimustel ründajateks.

Sellisel moel on soldatit väga raske süüdi mõista, sest palja silmaga on pea võimatu kindlaks teha, mitmekohaline lennuk lendas 10+ km kõrgusel.

Õhudessant maandatakse küllalt väikestel kõrgustel, isegi alla 1 km on see võimalik.
Seepärast, et minimeerida langevarju otsas rippumise aega (haavatav), minimeerida grupi laiali kandumist ja maandumist planeerimata kohas.
10 km kõrguselt, kus langevarjuhüpe eeldab hapnikuaparatuuri, hüppavad eriüksused, kes kasutavad tiibvarjusid ja igasugu võtteid nii, et üks jalaväesoldat neid ei näe enne, kui langevari nähtav on.

Kapten Trumm kirjutas:Õhudessant maandatakse küllalt väikestel kõrgustel, isegi alla 1 km on see võimalik.
Seepärast, et minimeerida langevarju otsas rippumise aega (haavatav), minimeerida grupi laiali kandumist ja maandumist planeerimata kohas.
10 km kõrguselt, kus langevarjuhüpe eeldab hapnikuaparatuuri, hüppavad eriüksused, kes kasutavad tiibvarjusid ja igasugu võtteid nii, et üks jalaväesoldat neid ei näe enne, kui langevari nähtav on.

Ma tean aga tehakse ka ekstreemkõrgustelt hüppeid.

Nii-või-teisiti - kui on tegu hüppega, kus lennukist väljub rohkem inimesi kui üks, on väga raske kui mitte võimatu nõuda sõdurilt lennuki tehnilise seisukorra hindamist ning sellisel juhul ei ole Genfi konventsiooni seda sätet praktikas võimalik rakendada. MOTT

Kilo Tango kirjutas:Nii-või-teisiti - kui on tegu hüppega, kus lennukist väljub rohkem inimesi kui üks, on väga raske kui mitte võimatu nõuda sõdurilt lennuki tehnilise seisukorra hindamist ning sellisel juhul ei ole Genfi konventsiooni seda sätet praktikas võimalik rakendada. MOTT

Nõus - kill them all

Suurel vene raffal on pateetiline vanasõna: "kes mõõgaga meie juurde tuleb, see mõõga läbi ka hukkub.."

Kilo Tango kirjutas:Sõduri jaoks ei ole mitte mingit vahet, kes sealt lennukist välja hüppab kuni ta jõuab pärast konflikti lõppu kohtuni. Selleks, et see toimuks ja et sõdur süüdi mõistetaks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1. Peab olemas olema hageja
2. Peab olema võimalik tõestada, et sõduril pidi olema veendumus, et lennukist välja hüppaja püüab end päästa, mitte ei tegele tema ründamisega.

Üldjuhul taandub asi siin praktikas ilmselt sellele, et silmnähtavalt lennuvõimetust (põlev, purunenund) 1-2 kohalisest lennukist väljunud isikud loetakse à priori hädahüppajateks ja kõik muu mudru mistahes tingimustel ründajateks.

Sellisel moel on soldatit väga raske süüdi mõista, sest palja silmaga on pea võimatu kindlaks teha, mitmekohaline lennuk lendas 10+ km kõrgusel.

3. sõdur ise peaks ka sõja lõpuni suutma ellu jääda.. vast sõduri enda vaatevinklist kõige olulisem.

Dessanthüppeid tehakse kui kõrgelt? Ja kuipalju matse korraga lennukist reas välja hüppab? On vast üsna loogiline et kui kupleid avaneb ridamisi siis ei olnud tegu sadade õnnetutega kes kõik korraga sama käputäit lennukeid piloteerisid.. ah jah, dessantnikel ripub ka nende isiklik varustus nööri otsas, nendest mõned meetrid allapoole - isegi üksikul dessantnikul ja üksikul piloodil (kes ei kanna kaasas ka ühtki püstolist suuremat relva ning kes on riietatud üsna spetsiifilisse kombinesiooni) peaks saama niimoodi vahet teha.. milleks laskuda mingisse absurdilähedasse juriidilisse arutellu..?