Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kurjam]

Lihtsalt meeldetuletuseks http://www.ohtuleht.ee/812080/hoiatus-a ... -pogenikku

[urmas]

Ennegi siit läbi käinud, et kõige rohkem on selle pagulashulluse taga rohekiimlejad...

http://maailm.postimees.ee/4152723/saks ... ks-sundida

[Kriku]

Saksa rohelised on muuhulgas ka üpris vasakpoolne partei. Miks see nii peaks olema, et keskkonnakaitsjad on tingimata vasakpoolsed, on raske öelda, aga Lääne-Euroopas kipuvad olema. Põgenike teemas siis siristavad koos kõiksugu sotside ja punastega.

Sama isik tahab terve Süüria küla Lätti kolida, et nad ennast üksikuna ei tunneks. Võõramaalaste geto on ideaaliks tõstetud

[Kriku]

Kurd saadeti Eestist välja Bagdadi.

Täna kella 14ks politsei- ja piirivalveameti (PPA) peamajja rutiinsele kohtumisele läinud Kurdistanist pärit Rizgar Kamal Mohammedi (35) suurim õudusunenägu sai teoks: veidi enne kella 16 oli ta viidud Tallinna lennujaama, et saata riigist välja Iraagi pealinna Bagdadi.

Postimees kirjutas eile, et kuna Kamalil pärast abielulahutust lõppes elamisluba Eestis ja tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldatud, kardab ta riigist väljasaatmist. Kamal elas Eestis pea seitse aastat. Eelmisel reedel vabanes ta riigikohtu otsusega Harku kinnipidamiskeskusest, kuhu ta varjupaigataotlejana pärast kriminaalkaristust pea mitmeks aastaks paigutati. Kamal mõisteti süüdi oma eestlannast abikaasa ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja lähenemiskeelu rikkumises.

Eile kirjutati niimoodi: Aastaid Eestis elanud kurd kardab vargsi riigist väljasaatmist.

Kamali probleemid algasid tema lähisuhtest eestlannaga. Iraagi kodanikuna lahkus ta kodumaalt esimest korda 2002. aastal. Teist korda ja jäädavalt pühkis ta kodumaa tolmu jalgelt 2008. aastal, kui Soome andis talle rahvusvahelise kaitse, sest teda kiusati Iraagis taga. Seal leidis ta eestlannast abikaasa, kellega koos tuldi Eestisse elama. Neil sündis tütar. Mees elas alates 2011. aasta suvest Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mille ta sai pärast abiellumist Eesti kodanikuga.

Abielu päädis Kamalile kriminaalkaristusega. Tartu maakohus mõistis ta 2014. aasta juulis süüdi ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja oma naise suhtes kehtestatud lähenemiskeelu rikkumises. Naise sõnul oli mees nii tema kui ka lapse suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Kamal eitab tagantjärele naise löömist, kuid tunnistab, et rikkus lähenemiskeeldu, tahtes naisega ära leppida.

Kohus mõistis Kamali süüdi ja määras talle kaheksakuulise vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda kaks kuud. Kamal ütleb, et on karistuse kandnud ja kolmeaastane katseaeg saab kohe läbi. Ta ütleb, et on valmis tegema ükskõik mida, et ei peaks minema tagasi Iraaki. Olles ajaga ka usku vahetanud, saades moslemist kristlaseks, ei ole tal enda sõnul võimalik tagasi minna oma kodukohta, kus ei võeta teda enam omaks. «Seal ei ole mul tegelikult midagi, ma olen täiesti võõras inimene seal. Ma olen integreerunud siia, Euroopasse,» ütles ta.

Pärast seda, kui abielu lahutati, kadus mehel õigus Eesti elamisloale. Ta paigutati 2014. aastal Harku kinnipidamiskeskusesse, kus ta viibis kolmel perioodil kokku üle 20 kuu. Kamal esitas viimase elamisloataotluse mullu 24. novembril.

PPA migratsioonijärelevalve juhtivametnik Katrin Tammekun selgitas, et nad tegid otsuse jätta taotlus läbi vaatamata, kuna tema varasematest taotlustest keelduti ja uusi olulisi tõendeid ei olnud. «Selle otsuse mees vaidlustas ja see on praegu halduskohtu menetluses,» lisas ta.

Tallinna halduskohus on määranud otsuse kuulutamise ajaks 11. juuli.

[ambur123]

Eksperdid: tõhus tagasisaatmise süsteem on rändepoliitika alustala
http://arvamus.postimees.ee/4151583/eks ... 1484032681

[Kriku]

Viktoria Ladõnskaja:

EKRE ütleb, et Eesti kvoot pagulaste vastuvõtmisel olgu null. Mida sina ütled?

Ma nägin ise pealt, kuidas Euroopa parempoolsete parteide juhid otsustasid põgenike asja. Käisin koos IRLi delegatsiooniga Hispaanias toimunud arutelul. Esimeses reas istusid Angela Merkel ja teised.

Margus Tsahkna ütles neile, et me võtame niipalju, kui suudame, mitte rohkem. Meile heideti ette: kas te polegi solidaarne riik?! Aga Eestit toetasid ka mõned teised ja automaatkvoote ei tulnudki. Tagasi tulles oli meie südametunnistus saavutatud tulemusega hästi rahul.

Kodus saime EKRE-lt võtta: mis asja, ikka pagulased tulevad, miks ei ole tulemus null?!

Sel hetkel sai mulle selgeks, mis on vastutustundlik poliitika. See on ehe näide EKRE ja IRLi erinevusest. Ühed lihtsalt karjusid ei-ei-ei! Teised läksid kõnelustele, said seal vastu hambaid ja said siin vastu hambaid ja reiting kukkus koledasti.

Põhimõttega olen nõus, kuid ei tahaks uskuda, et just pagulaste pärast IRL reiting kukkus

[wk2]

Prantsusmaal Calais’s hukkus eile Poola registreerimisnumbritega veoki juht peale seda kui põrkas kokku ebaseaduslike sisserändajate poolt Ühendkuningriiki viival maanteel püstitatud teetõkke tagajärjel peatunud veokitega.

Veok süttis ja hävis täielikult. Sündmusega seonduvalt vahistati üheksa Eritrea päritolu sisserändajat.

Rändajad olid vedanud teele puutüvesid.

Teadaolevalt on migrandid juba mõnda aega seadnud teele leegitsevaid tõkkeid, et seiskunud veokitesse ronida.

Probleemid Calais’s on akuutsed juba alates aastast 2015 ning väga visad lahenema, sest migrantide ind Inglismaale pääseda on intensiivne.

Poola prokuratuur on alustanud menetlust, juhi isik hetkel tuvastamata, kuid kinnitamata andmetel on tegemist poolakaga.

+ video
http://www.disneylandparis.com//ebaseaduslike-sisse ... uhi-surma/

[Kriku]

TV3 "Seitsmesed uudiseid" tõid välja mitteametliku väite, et tüli pagulaspere sees tekkis tööle mineku pinnalt. Nimelt ei käinud mees tööl, naisele aga pakuti töökohta, kuid mees ei olnud sellega usulistel põhjustel nõus.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=77499172

Naine on teadvusel ja annab ütlusi.

[Kasutajanimi]

Saksa rohelised on muuhulgas ka üpris vasakpoolne partei. Miks see nii peaks olema, et keskkonnakaitsjad on tingimata vasakpoolsed, on raske öelda, aga Lääne-Euroopas kipuvad olema.

Külma sõja ajal rahastas NSVL kõike ja kõiki kes lääne-euroopa establishmenti vastased. Tulemuseks midagi taolist ja see pole kaugeltki ainuke: https://en.wikipedia.org/wiki/Greenham_ ... Peace_Camp

või selline Saksamaa kommunistidest välja kasvanud vasakpoolsete partei Die Linke mis vaatab mingil põhjusel ikka Venemaa suunas.

Ei üllata kui vanad sidemed uuesti ellu äratatud, kui need üldse kusagile kadusidki.

[Kriku]

või selline Saksamaa kommunistidest välja kasvanud vasakpoolsete partei Die Linke mis vaatab mingil põhjusel ikka Venemaa suunas.

OT, aga Die Linke on endised Ida-Saksa kommunistid. Seesama nukupartei, mis seal 1989. aastani valitses.

[ruger]

Pagulasi ei jätkugi EL-i jaoks piisavalt....
http://maailm.postimees.ee/4156263/eli- ... gulasepoud

[ruger]

Meie ekspeaminister Rõivas käis Tšehhis kohalikele sõnu peale lugemas, et miks need ei ole pagulaskvootidega nõus. Inglisekeelne google translate tõlge intervjuust.

Estonian expremier for INFO.CZ: Czechs do not understand why to accept refugees, nobody explained to them

Estonians and the European Union appreciate and realize their benefits rather than their disadvantages. Nothing is free. Local politicians took years to explain to people why it is good for their country to be a member of the EU. Similarly, it was with migration and mandatory quotas. "It has improved in Estonia as people began to become more interested in Syria and North Africa. There is more information, the media writes about it and people understand it more, "says former Estonian Prime Minister Taavi Rõivas in an exclusive interview for INFO.CZ. The Czechs should be inspired by this. Why is the EU's popularity in Estonia higher? What, on the contrary, Estonians are troubled and what would they change? This was also the talk of the Prague European Summit.

Last week, the European Commission launched proceedings against the Czech Republic and other Central European countries because they did not cooperate in taking refugees. Was it the right move?

From my position it is difficult to welcome or criticize a similar decision. But I know one thing, we have to cooperate. I know it's not easy. It is a topic that divides, not just states, but also the public in them. I can not advise any country, even though we, too, had a major problem with a permanent mechanism for redistributing refugees. We were afraid he did not take into account the size of the countries. Now it is much more equitable.

Estonians do not divide "quotas"?

No. It was a thorny topic a year ago, because people did not know about the Syrians and the North Africans at the time. Many migrants live in Estonia, but they are from Ukraine. Nobody has anything against them, because everyone knows very well what is happening in Ukraine. And that's all about it. In Estonia, it has improved as people began to become more interested in Syria and North Africa. There is more information, the media writes about it, and people understand it more.

Do you think that it is mainly about the fact that people in countries such as the Czech Republic have not adequately explained the problem?

It is very difficult for people to explain why something is necessary. However, I am convinced that if we all pull one rope, there will be solidarity among us. This is mainly about security and open borders. The worst of what the current refugee crisis can do is to close the border within the EU. I grew up in Estonia at the time of the Soviet occupation, and we could not travel anywhere. Nor to Finland, which is a stone's throw away from us. I would never want it to come back. Free movement of people is an incredible achievement that we have thanks to the EU. I really would be sorry to lose it.

The EU's popularity is not as high as in the case of Estonia. What's the difference in Estonia?

Two views can be seen in the EU. I will speak for my country. First, there are unquestionable facts that can not be denied. Without the EU, there would be borders, lower economic growth in countries such as the Czech Republic or Estonia, barriers to free trade, or fewer opportunities for work or study abroad. The second glance brings people the political representation of the country. It is logically much more subjective, because it depends on how it is done.

How did it happen in Estonia?

Our experience is still in the period when we were just preparing to join the EU. We have already explained to people why this is happening, and what are the reasons behind it. People have begun to understand this more and the popularity of the EU has increased. You know, it is much easier to seduce everything in Brussels and say that legislation is being introduced only because Brussels wants us. It's not like that. We have to face this and explain that "Brussels" is 28 member countries that act as one family.

Macron made a fake panic from the east. It's just drawing attention, criticizing Czech politicians Macron made a fake shot from the east. It just draws attention, criticizes Czech politicians
And the Estonians understand it?
I believe so. We have something to compare. We remember alive when our voice was utterly silenced. During the Soviet occupation, no one listened to us, and it was Moscow, who commanded us and did not even think about what Estonians might mean. That is not possible to compare with Bruce. The EU is democratic, and if you want to influence anything, you have many opportunities and tools to do it.

Together, we have really done a lot, but there is still much to do. And it's not free. Everyone must participate and also have to contribute. It is impossible that there are countries that are passive and who will try to circumvent the rules. Those rules are all we make. You, Czechs, must also know that you have presided over the Council of the EU in the past.

A key message for Czechs in Britain. Maya promised in Brussels that Europeans will not ban the European Union due to brexitas the Essential Report for Bohemia in Britain. Maya promised in Brussels that they would not ban Europeans because of brextitis
I can give an example of how we explained the EU in Estonia. It is a fiscal crisis. The intention to help Greece was extremely unpopular at that time in Estonia. In addition, the Greeks did not have a good reputation and hardly explain to people, by relying on the argument that the Greeks, even though their GDP per capita at that time was similar to that of Estonia, receive double pensions. But we helped with history. We explained to people that if one country falls in the EU, it will have an inherent impact on the Estonian economy. The public realized this. She understood that giving someone a helping hand is actually a benefit.

So how did you specifically explain the resettlement of refugees?

That is part of a comprehensive solution. Besides, we have to do something with the people who have already arrived in Europe and it is illogical to think that everything will be done by countries such as Germany or Sweden, we must also be active on the routes to Europe and contribute there. As I said, people now have much more information about the Syrian conflict or what is happening in the north of Africa. Specific stories of people who came to Europe came to the media.

Europe is looking for an EU agency from London. There is also a chance for the Czech Republic, says sources close to Europe's talks about EU agencies in London. Czechs also have a chance, says sources close to the meeting Estonia has taken over people only from Greece, but not from Italy. Why?
It's a technical matter, it has nothing to do with politics. Before these people arrive in Estonia, they must be strictly controlled. This happens, for example, in hotspots in Greece where it works. We are so sure who comes to us and that he really has a refugee status. We started working with Italy later, so there is a delay.

If the Estonians had to describe what the EU meant in five words, what words would they choose?

That's an interesting question. What would Estonec think you would meet on the street? First, he would certainly say that the EU means more opportunities for him and no iron curtain and artificial barriers between countries. I am nothing like a child born in the Soviet occupation. I could not study or travel. My daughter's generation has changed dramatically. This is terribly positive.

Second, it is certainly a common currency. In the past, we have been discussing it for a long time, but now we are very happy with the euro. The transition to the new currency was not dramatic.

As a third point, I must mention economic convergence. When we regained our independence 26 years ago, our economy was not doing well. We are much better today. More than 70% of our exports go to EU countries. Every day we can see how our standard of living is rising and moving closer to the European standard.

You still have two words to describe the meaning of the EU ...

I must not forget to mention the European Structural Funds that are visible in Estonia at every corner. After years of Soviet occupation, when our country was under-invested, these funds helped us to stand on our own feet and catch up with more advanced EU countries.

At the end I hid one less pleasant thing. It is something that is often associated with the EU, and it is also the case in Estonia. It's a bureaucracy. We, Estonians, really do not understand why there is no more electronic identification and electronic signature in Brussels. We are accustomed to using different applications for booking hotels, taxi rides, or buying a gift, but electronic state administration is still not conducting in Europe. People still have to fill in the forms and take them to the authorities. We really do not understand this, and we hope to inspire Europe.

This is a great thing, such as the cancellation of roaming, which has been in place since this summer. I remember that when I was in Prague a few years ago, I paid a lot of money for calling abroad. It's not like today. I can work freely, use the phone, and I do not have to tell the restaurant about wifi access data. This will change the human mentality. It is a small area that has made such a positive step, but it is extremely important to me. I feel at home here. This is my idea of ​​the EU.

What is the mentality of the people you are talking about?

There is no roaming in the EU, but if you go beyond its borders, you will pay for the call. It reminds people that it belongs to the EU that she is her home. The next step will be to remove geoblocking. This will lead to the fact that when you go from the Czech Republic to Estonia or Spain with your ipad or tablet you will be able to release your favorite series that you have subscribed to at home.

You are talking about a Europe where there are no borders or other barriers. But there are still conservationist tendencies in some states ...

I see the problem. Any construction of walls that will prevent free movement is wrong. The ideal Europe would be if we did not have to hold similar discussions about the Czech or Estonian workers in France at all. It would also be ideal if we did not even have to debate whether we would help each other. We should be more open, not just in these specific cases, where the national interest plays and we are talking about.

Have you ever said it as a former Prime Minister at the European Council?

Yes, many times. I told them that the EU is not about taking the biggest and best piece of cake for itself, but about making the cake bigger and tastier for everyone. It is clear that every country has its own approach to the matter, its national interest, if you want, it makes us, after all, make us stronger. But we should all think in broader dimensions and in a larger context and not just think of Estonians, Czechs or Germans. We should start thinking as Europeans. Perhaps this will be the case for automatically set generations that were born in the EU. It's harder for us. I hope, however, that this is going to happen in the end.

If I come back to the five points that the Estonians described the EU, did you notice that you mentioned four positive things and only one negative? This would not happen in the Czech Republic.

I think that's the answer. In Estonia, the EU supports around 80% of people. However, it would be naive to think that the EU is only about positive feelings, so I picked out one negative point, bureaucracy.

How can the EU improve?

Clearly in digitization, which I have already learned a bit, in the removal of the mentioned bureaucracy and also in delays. It takes a long time.

http://www.info.cz/svet/estonsky-exprem ... 11834.html

[ambur123]

Eurooplased soovivad moslemite sisserände peatamist
http://www.ohtuleht.ee/812577/eurooplas ... -peatamist

Euroopa Liidu kodanikest 56% soovib moslemite sisserände peatamist, selgub värskest küsitlusest, mis korraldati Londoni mõttekoja Chatham House algatusel.

55% küsitletutest leiab, et eurooplaste ja moslemite eluviisid on kokkusobimatud. 73% tahab burkade kandmise keelustamist. Küsitlus toimus 2016. aasta detsembrist 2017. aasta veebruarini Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Austrias, Poolas, Hispaanias, Ungaris ja Suurbritannias. Eraldi küsitlus korraldati samal ajal nende maade 1800 arvamusliidrile. Neist soovis vaid 32% sisserände peatamist.

Üks hea ideega mõtteavaldus - Aitab pagulaste kvoodisüsteemist
http://www.ohtuleht.ee/813009/kiri-aita ... susteemist

Euroopa Komisjoni ja europarlamendi otsused pole suutnud rändekriisi lahendada. Kvootide süsteemi sunniviisiline pealesurumine on rahvusriikidele vastuvõetamatu Vastupidi, meedia kajastusel Liibüa rannikult piltlikult öeldes lahtilükatud ülekoormatud rändajate alused toob Euroopasse vastloodud Euroopa piirivalve. See on hoogustanud rändetulva veelgi. Liigub info, et 100 miljonit rändajat Aafrika suunalt on Euroopa poole teel ja see oleks juba humanitaarkatastroof meile, kui Euroopa Komisjon sellega ettevaatavalt ei tegeleks!
Piirivalve peaks ilma loata Itaalia ja Kreeka merepiiri (mis on ka Euroopa välispiir) ületanud alused kasvõi väevõimuga tagasi pöörama ja kui see ei ole humanitaarsetel kaalutustel võimalik, siis tooma rändajad Itaalia või Kreeka olemasolevatesse või Euroopa Komisjoni poolt rahastatud uutesse linnakutesse. Nende ülalpidamiskulud kannaksid  Euroopa Liidu riigid proportsionaalselt oma elanike arvule, lisaks vajadusel tehniliste töötajate andmine.
Sinna toodavate inimeste isikuandmed ja muu oluline info digitaliseeritakse üleeuroopalisteks andmebaasideks, kust liikmesriigid ise valivad vabatahtlikult omale vajalikke ja sobivaid inimesi. Siin saaks Eesti olla kindlasti abiks digiandmebaaside loomisel ja uue süsteemi juurutamisel. Aasta jooksul  mittevalituks osutunud asukad saadetakse kodumaale tagasi, väljaarvatud lastega sõjapõgenike pered, kes lahkuvad kodumaale peale vastavate tingimuste saabumisel.
Ei saa lubada, et rahvusriikide suveräänsust piirab ja mõjutab kvootide kaudu Euroopa Komisjon.

[Kurjam]

Seda oligi arvata http://epl.delfi.ee/news/eesti/jultunud ... d=78675052
Kes saab võib täisteksti panna.

[Chupacabra]

Jultunud äri pagulaste üürikorteritega: röögatud hinnad, närused elamistingimused ja ebaseaduslikud lepingud

• Väikelinnades tegutsemad ärimehed on leidnud niši pagulaste majutuses. Enampakkumistelt odavalt ostetud kehvas seisus korterid üüritakse pagulastele kõrgeima võimaliku hinnaga.
• Üürikorterite nappuse tõttu pole korteriomanikel vähimatki huvi viletsaid tingimusi parandada ega tegelikku turuhinda küsida.
• Sotsiaalministeerium nendib, et tegemist on vaba turuga ja olukorras probleemi ei näe.

Juuni alguses pakkis neljaliikmeline Süüriast pärit perekond oma kohvrid, pühkis Eesti tolmu jalgadelt ja suundus Saksamaale. Pereema Taimaa, isa Mohannad, nende kolmeaastane poeg Wael ja kaheksakuune tütar Heln loodavad seal taotleda uuesti rahvusvahelist kaitset, et asuda elama teise riiki. Pere trotsib tõsiasja, et kord ühelt riigilt rahvusvahelise kaitse saanutele pole sellist võimalust ette nähtud. Nad on üks paarikümnest pagulasperest, kes ei ole Eesti eluga kohaneda suutnud ja on seetõttu riigist lahkunud.

Sel kevadel, kui Taimaa ja Mohannadi pere oli ligi aasta Kreeka põgenikelaagris oma saatust oodanud, pakuti neile Eestisse elama asumist. Aprilli lõpus Eestisse jõudnud pere suunati elama Põlvasse.

Veidi üle kuu aja Eesti väikelinnas vastu pidanud pere püüdis end võõral maal koduselt tunda ja uute oludega kohaneda, ent harjumatult külm ilm, võõristavad ja näpuga näitavad kohalikud, probleemid töö leidmisega ning islamikogukonna puudumine sai neist võitu.

Eesti poleks kunagi omaks võtnud
Pereisa Mohannadi arvates ei võetaks neid Eestis kunagi omaks. „Ma tunnen, et isegi 20 aasta pärast vaatavad inimesed mu poega samamoodi nagu mind praegu. Ma ei soovi, et ta peaks tulevikus samasuguseid kannatusi läbi elama,” ütles Mohannad ajakirjale TIME* mõned päevad enne Eestist lahkumist.

Kuid Taimaa ja Mohannadi pere Eesti oludega harjumise tegi peale kohanemisraskuste keeruliseks ka nende korteri elamis- ja üüritingimused. Mohannad ütles Eesti Päevalehele, et tema Põlva eluase oli väga halvas seisukorras. „Seal oli kogu aeg väga külm, põrandale oli kinni löödud määrdunud ja „lõhnav” vaipkate. Vannitoas ei olnud isegi kraanikaussi,” kirjeldas Mohannad. Enne tema peret oli selles korteris elanud juba kaks pagulasperet. Ka esimesed kaks ei pidanud seal kaua vastu ja on praegu samuti Eestist lahkunud.

Teatavasti on Eesti otsustanud suunata pagulaspered elama üle riigi laiali ja enamasti leitakse neile korter just väikelinnas. Õigupoolest tingib selle üürihinna piirmäär, mis peab toimetulekutoetuse saaja puhul mahtuma lubatud piiridesse. Piirmäär seatakse üüriruumi ruutmeetrile ja on igas kohalikus omavalitsuses erinev. Kuna väiksemates kohtades on ruutmeetri hind enamasti madalam, otsitakse pagulasperedele üürikorterid just sinna.

Ent siin tuleb mängu väikelinnade üürikorterite nappus. Põlva-suurustes linnades on tihtilugu pakkuda ainult üks-kaks üürikorterit, kuid vahel ei pruugi mitme kuu jooksul ühtegi olla. Kui leidubki, ei pruugi eraomanik olla nõus korterit pagulasperele üürima. Selle niši on teiste hulgas ära tabanud Igor Arefjev, kellel on isa Sergeiga kahe peale kolm firmat ning kokku üle 70 korteri Põlvas, Türil, Rakveres, Paides, Valgas, Võrus, Loksal, Paldiskis ja veel hulgas väiksemates kohtades üle Eesti.

Arefjevite firmad on juba aastaid tegutsenud, ent korterite üürimist alustasid nad alles 2015. aastal. Varem olid nad tegelenud peamiselt kinnisvara ja metsamaterjalide ostu ja müügiga, kuid ka põllumajandusega ja autoosade müügiga. 70 korterist umbes 30 on nad ostnud pärast seda, kui pagulased Euroopa Liidu rändekava alusel Eestisse tulema hakkasid. Enamik ülejäänud kortereid on ostetud 2015. aastal ja 2016. aasta alguses. Põlva korter, kus Taimaa ja Mohannad elasid, kuulub samuti Arefjevitele.

Hind veidi üle 12 000
Arefjevid ostavad paljud eluruumid kokku kohtutäiturite korraldatud enampakkumistelt. Ka kõnealust Põlva korterit müüs esialgu kohtutäitur, ent 12 000-eurose alghinnaga enampakkumine kukkus läbi. Korteri eelmine omanik Urmas Kalle ei soovinud täpset müügihinda öelda, viidates kokkuleppele Arefjevitega, aga möönis, et korteri müügihind oli enampakkumise alghinnast veidi kõrgem.

Mõistagi ei ole sellises äris midagi valesti ega seadusvastast, kuid paljud, kes on Arefjevitega kokku puutunud, ütlevad kui ühest suust, et mõistlikult nendega suhelda pole võimalik. Neil puuduvat igasugune koostöötahe ja inimlikkus ning nende töövõtted tekitavad küsimusi. Põlva korteri varasema omaniku Kalle sõnul olevat Arefjevid tema keldri omavoliliselt lahti murdnud ja tema asjad sealt välja tõstnud, kuigi notari juures kokkulepitud tähtaja järgi polnud neil selleks tol hetkel mingit õigust. „Pole eriti sõnapidaja firma,” nentis Kalle.

Arefjevid on teisteski linnades oma käitumisega märgi maha jätnud. Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann avaldas nende pärast pahameelt otse sotsiaalministeeriumile, sest firma polnud nõus pagulasperele pakutava korteri puudusi kõrvaldama.

Nimelt peab nõuete järgi üürikorteri igas toas vähemalt üks aken lahti käima. „Seal seda võimalust ei olnud, sest aknad olid Makroflexiga kinni lastud,” ütles Türi vallavanem Siemann. Tema sõnul keeldusid Arefjevid igasugusest koostööst ja paranduste tegemisest. „Mulle jäi sellest ettevõttest küll väga halb mulje,” ütles Siemann, kes püüdis nendega sõbralikku lahendust leida.

Kuid hoolimata Arefjevite üürikorterite kehvadest tingimustest ja vähimagi vastutulelikkuse puudumisest küsivad ärimehed kõrgeimat võimalikku hinda. Põlvas on toimetulekutoetuse saajatele üürikorteri ruutmeetri piirmäär viis eurot. Nõnda seadsidki Arefjevid Mohannadi pere 67,7 ruutmeetri suurusele kolmetoalisele korterile maksimaalse üürihinna 338 eurot kuus. Korteri ostuhinda arvestades teeniks sellise üüriga investeeringu juba mõne aastaga tagasi.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali märkis, et suurima võimaliku üüri küsimine pole omane ainult Arefjevitele. „Kui inimesed kuulevad, et üürisumma peab vastama piirmäärale, siis ka eraomanikud ütlevad, et pange maksimum,” ütles Üprus-Tali.

Mohannadi perega samal ajal kolis Põlvasse tema venna pere, kes elas linna teises servas samuti kolmetoalises korteris. Eesti Päevalehe ajakirjanik käis mõlemas korteris ja saab öelda, et Mohannadi venna eluruum oli märksa paremas korras. „Tema üüritasu oli aga 210 eurot ehk üle saja euro madalam kui meil,” märkis Mohannad. Teiste sel aastal Põlvas saadaval olnud kolmetoaliste üürikorterite hinnad on aga jäänud 130–180 euro vahele.

Nüüd on üür palju odavam
Pärast Taimaa ja Mohannadi pere lepingu ülesütlemist ja lahkumist on Igor Arefjev sama korterit kinnisvaraportaalis KV.ee reklaaminud nii 300-, 280- kui ka 245-eurose üürihinnaga. Seega on hind Taimaa ja Mohannadi üürilepinguga võrreldes kukkunud juba 93 euro võrra. Veidi pärast seda, kui püüdsime Igor Arefjeviga ühendust saada ja kõrgete hindade kohta küsida, kadus kuulutus kinnisvaraportaalist.

Üürikorterite otsimise eest vastutab sotsiaalministeerium, kes korraldas maaklerteenuse osutaja leidmiseks 2016. aasta alguses hanke. Selle võitis OÜ Kinnisvaraekspert, kelle ülesanne on leida kinnisvaraturult pagulasperedele sobiva suuruse ja hinnaga eluruum, mis peab olema sanitaarselt sissekolitavas seisukorras. Hanke nõuete järgi peab üürileping olema vähemalt aastaks ja korteri eest makstav tagatisraha ei tohi olla suurem ühe kuu üürisummast.

Arefjevid nõuavad aga läbivalt oma korterite eest kahe kuu üüri suurust tagatist. Selles pole midagi lubamatut, sest seaduse järgi võib üürileandja küsida kuni kolme kuu üüri suurust tagatist. Seadusvastaseks teeb selle Arefjevite tingimus, et kui üürnik elab korteris alla poole aasta, kaotab ta teise tagatise summa. See tähendab aga sisuliselt leppetrahvi, mis on seaduse järgi üürilepingutes keelatud.

Nõuetekohase ühe kuu üürisumma suuruse tagatise ja esimese kuu üüri maksab ministeerium ja edasise üüri kohalik omavalitsus. Kõik, mis sellest välja jääb, tuleb aga üürnikul endal maksta. Seega pidid Taimaa ja Mohannad Arefjevitele maksma teise kuu tagatise 338 eurot oma taskust ning kuna nad elasid korteris kõigest veidi üle kuu, jäid nad sellest rahast ilma.

Kuidas aga on võimalik, et perega sõlmitakse üürileping, mis ei vasta ministeeriumi nõuetele ega seadusele? Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et seda saab teha juhul, kui pere ise nii soovib. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et need pered ei oska eesti keelt ega tunne kohalikke seadusi. Neil pole võimalik oma esimest elukohta Eestis valida, sest riiki saabudes viiakse nad, enamasti õhtul, otsejoones Kinnisvaraeksperdi leitud üürikorterisse, antakse leping ja pannakse sisuliselt fakti ette. Elukoha saamiseks peavad nad lepingule alla kirjutama. Mõistagi võivad nad ka allkirjastamata jätta, aga siis tuleb neil ise kõigi kulude ja kirjadega uus korter leida. Niigi kultuurišokis pere jaoks oleks see võimatu.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali selgitas, et Taimaa ja Mohannadi „teist tüüpi leping” sai juhtuda, sest pere ei olnud nõus lepingut aastaks sõlmima. Nad olevat soovinud tähtajatut lepingut, mida saab erinevalt tähtajalisest lepingust varem lõpetada, sest pere soovis peagi Tallinnasse kolida. Ühtlasi rõhutas Üprus-Tali, et enne lepingu sõlmimist tõlgitakse inimestele selle sisu. „Kuna nad juba teadsid öelda, et nad ei taha tähtajalist lepingut, siis nad ilmselt said ka aru, mida neile tõlgiti,” sõnas nõunik.

Inimeste endi otsus?
Ministeeriumi partner aga ei saavat teist tüüpi lepinguid sõlmida. „Edasised läbirääkimised omanikuga olid nende inimeste enda teha. Kui omaniku tingimus seeläbi muutub, siis meie ei saa neile raha juurde anda,” märkis Üprus-Tali. „See on inimeste oma otsus, kui nad ei soovi sellist lepingut.” Ta ei nõustunud väitega, et perel pole säärases olukorras valikut. „Neil on küll valik: tähtajaline leping, kus nad ei pea midagi juurde maksma, või siis tähtajatu leping.”

Asjaga kursis olevad inimesed on Eesti Päevalehele avaldanud kahtlust, et Kinnisvaraekspert kipub Arefjevitega vahest liigagi tihedat koostööd tegema ja nende kortereid eelistama, kuigi turul on ka madalama hinnaga ja paremas seisus eluruume. Näiteks Türil oli juhtum, kus pere polnud kehvade elamistingimuste tõttu nõus Arefjevite korterisse elama jääma ja vallavalitsuse abiga leiti sobivam korter.

„Kui te kohe alla ei kirjuta, tõstame teid siit välja!” olevat Arefjevid eelmisel sügisel ühele Türile elama suunatud perele teatanud. „See oli üsna jõhker pressimine,” meenutas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ärimeeste käitumist. Seetõttu hakati valla sotsiaaltöötaja abiga perele Türil uut korterit otsima ja see õnnestuski.

On olnud ka juhtumeid, kus Arefjevid ostavad korteri sisuliselt päev enne pagulaspere Eestisse saabumist. „Selles ei ole midagi halba,” kinnitas Üprus-Tali. Kuna Arefjevitel on palju kortereid, saigi neist nõuniku sõnul hanke võitnud Kinnisvaraeksperdile mingis mõttes partner. „Kui meie kinnisvarapartner võttis nendega ühendust, et ega neil pole mõnda elupinda silmapiiril, siis nad võisidki osta korteri,” põhjendas Üprus-Tali.

Kinnisvaraekspert OÜ juhatuse esimees Aivar Roosik tõrjus väidet Arefjevitega liiga tihedast koostööst ja ütles, et seni on nad hanke raames sõlminud kokku 36 lepingut, millest ainult üheksa on olnud Arefjevite firmadega. Ühtlasi tõi Roosik esile, et peale Arefjevite on mujal Eestis teisigi ettevõtjaid, kes ajavad sama äri.

Asjaolu, et samas linnas on madalama hinna eest olnud saadaval paremas seisus kortereid, ei tähendavat Roosiku sõnul, et omanikud on alati nõus eluruume pagulasperedele üürima. Ta tõi korterite leidmise keerukuse näiteks maikuu, kus nad saatsid kinnisvaraportaali City24 kuulutuste peale 24, KV.ee kuulutuste peale 17 kirja ja tegid ka kümneid telefonikõnesid. „Neist ainult üks omanik nõustus korterit üürile andma,” märkis ta.

Roosik andis mõista, et pagulasperede korterite üür on tavapärasest kõrgem ka sellepärast, et erinevalt suurest osast Eesti üüriturust makstakse nende üürisummade pealt makse.

„See ongi äri ja vaba turg”
See, et pagulasperede majutus on tekitanud äriniši, mida ajavad Arefjevite-sugused ärimehed, ministeeriumit ei häiri. „See ongi ju äri, see ongi vaba turg, sest riigil pole elamupoliitikat ja kohalikel omavalitsustel ei ole sotsiaaleluruume,” tõdes Üprus-Tali. „See selle asja keeruliseks teebki.”

Ka Türi vallavanem tõdes, et pagulaste majutuses nähakse teenimise võimalust. „Aga see on avalik raha ja selle pealt teenimine ei tundu kellegi vastu õiglane,” ütles Siemann.

Igor Arefjeviga jäi Eesti Päevalehel jutt võrdlemisi lühikeseks. Napi telefonivestluse käigus tõrjus ta jutte, nagu oleks pagulaste majutamine nende äri osa. „Osta sellepärast korter ja võtta ettevõttele risk – see peab hästi rumal ettevõtja olema. Meie sellise asjaga ei tegele,” teatas ta. Arefjevi sõnul eelistavad nad pikaajalisi ja kindla sissetulekuga üürnikke ning pagulaspered sellised üldjuhul pole. Enamik nende kortereid olevat ikkagi kohalikele üüritud.

Arefjevi sõnul olevat neil üürileping praegu veel ainult ühe pagulasperega ja rohkem nad välismaa peredele kortereid üürida ei kavatse. „Sellega on rohkem peavalu kui midagi muud,” ütles ta.

Täpsustavate küsimuste peale, näiteks miks seab Arefjev oma üürnikele ebaseadusliku tingimuse, lõpetas ärimees silmapilk telefonikõne. SMS-ile, milles ajakirjanik esitas küsimuse ka kirjalikult, vastas Arefjev: „Olen korduvalt öelnud, et ma ei kommenteeri antud teemat. Pöörduge ministeeriumi või kohalikku omavalitsusse.”

* Ajakiri TIME jälgib Süüria pagulasperede Euroopas kodu leidmise teekonda ja avaldab selle kohta Instagrami kontol Finding Home fotopostitusi. Üks väljavalitud perekondi oli Taimaa ja Mohannadi pere.


- ÄÄREJUTT -
Pagulastele eluaseme otsimine muutub

Üürieluruumide leidmise senine hange lõpeb selle aasta lõpus. Sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali tõdes, et uut hanget nad ei korralda. Esiteks seetõttu, et Euroopa Liidu rändekava saab vähemalt senisel kujul septembris läbi. Teiseks möönis Üprus-Tali, et kuna Eesti peab rahvusvahelist kaitset pakkuma ka tulevikus, peaks seda tegema jätkusuutlikumalt kui seni. „Eluasemete leidmine ei saa jääda kinnisvarafirma kätte ja hankepõhiseks,” ütles nõunik. Kuid uut plaani ta täpsemalt veel kommenteerida ei soovinud, sest see on alles väljatöötamisel.


FAKTID

• Euroopa Liidu rändekava alusel on Eestisse kolinud 150 inimest, kellest vähemalt 71 ehk ligi pooled ei viibi enam Eestis.
• Iga Eestisse saabuva pagulase kohta on tugiisikutel kasutada 300 eurot esmaste majapidamistarvete ostuks.
• Toimetuleku- ja lapsetoetusi saavad pagulased taotleda täpselt samadel alustel ja samas summas nagu Eesti kodanikud. Toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele ja perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Igale järgmisele täisealisele liikmele on see 104 eurot kuus. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus.

- PISITEKST -
● Põlva-suurustes linnades on tihtilugu pakkuda ainult üks-kaks üürikorterit, kuid vahel ei pruugi mitme kuu jooksul ühtegi olla.
● Arefjevid on teisteski linnades märgi maha jätnud. Türi vallavanem avaldas nende pärast pahameelt otse sotsiaalministeeriumile.
● Taimaa ja Mohannad pidid Arefjevitele maksma teise kuu tagatise 338 eurot oma taskust ning jäid sellest rahast ilma.
● Türil oli juhtum, kus pere polnud kehvade elamistingimuste tõttu nõus Arefjevite korterisse elama jääma.