Järjekordne üllatav areng Kreekast - kes küll seda oleks oodanud
Pagulaste aitamiseks antud raha kipub minema kreeklaste taskusse.
Kaarel Kressa
Eesti Päevaleht
Pagulaslaagritele on kulutatud sadu miljoneid eurosid, aga elanikud külmetavad telkides.
Äsja täitus aasta Balkani piiride sulgemisest, mis lõikas ära sisserändajate peamise liikumistee ja jättis kümned tuhanded inimesed Kreeka laagritesse virelema. Kuni laagrielanike saatus otsustatakse, on Euroopa Liit ja teised abiandjad nende ajutiste elutingimuste parandamiseks kulutanud sadu miljoneid eurosid. Paraku elavad sisserändajad endiselt viletsates ja kohati lausa eluohtlikes tingimustes. Põhjus on lihtne: Kreeka ametnikud on suure osa rahast ära raisanud.
Uuriva ajakirjanduse projekt Refugees Deeply avaldas märtsi alguses halastamatu analüüsi, mis süüdistab Kreeka võime abiandjate tegevuse takistamises ja absurdses rahakasutuses. Kokku on sisserändajate elutingimuste parandamisele kulutatud vähemalt 754 miljonit eurot, millest üle poole on tulnud Euroopa Komisjoni fondidelt. Ent üks kõrgetasemeline EL-i ametnik tunnistas ajakirjanikele anonüümsuse katte all, et sellest rahast on reaalselt sisserändajate aitamiseks kulutatud ainult 30%. Näiteks võib tuua 2015. aastal Lesbose saarele rajatud Apanemo keskuse, mille rajamiseks kulutati miljon dollarit eraannetajate ja Briti valitsuse raha. Praegu seisab keskus tühjalt. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul pole paljudes laagrites elektrit, ent see-eest korraldatakse seal joogakursuseid.
Laagrid soovitati sulgeda
Abiorganisatsioon Piirideta Arstid nentis märtsi alguses, et tuhanded sisserändajad elavad endiselt lageda taeva all või tööstushoonetesse paigutatud telkides. Enamik laagreid pole rajatud riigimaale, vaid eraettevõtjatelt üüritud pindadele, mis tähendab, et suur osa toetusraha läheb Kreeka ettevõtjatele rendi maksmiseks. Enamasti asuvad laagrid tööstuskvartalites, mis on eluks sobimatud: vesi sisaldab raskemetalle ja majaseinad asbesti, mistõttu suvel soovitasid Kreeka tervishoiuametnikud need laagrid sulgeda.
Täiesti saamatut laagrite olukorra parandamist näitab Kreeka rändeminister Ioannis Mouzalas, kes on venitanud oluliste ametnikukohtade täitmisega ja loobib abiandjate pakutud lahendustele pigem kaikaid kodaratesse. Näiteks tegid Saksa abistajad ettepaneku reorganiseerida ühte paberitehasesse rajatud laager enne talve tulekut elukõlblikumaks, varustades 1500 sisserändaja eluruumid kanalisatsiooni ja küttega. Projekt oleks läinud maksma 1,6 miljonit dollarit ning selle oleks kinni maksnud Saksa riik ja eraabistajad. Mouzalas aga teatas, et tal on mitu korda parem ettepanek, mis läheks maksma tervelt 8 miljonit dollarit! Kui sakslased nentisid, et sellist raha neil ei ole, ütles minister, et talle odavam lahendus ei sobi. Projektist ei saanudki asja ja tehase elanikud külmetavad siiani telkides.
Jaanuari lõpus suri Lesbosel asuvas Moria laagris kolm sisserändajat ja see sundis valitsust näitama, et probleemiga tegeletakse. Paari eriti halvas seisukorras laagri elanikud paigutati vahelduseks hotellidesse elama. Rahaga, mis oli alguses mõeldud elamiskõlblikele laagritele, rahastati seega hoopis Kreeka majutusasutusi.
Kuu aega tagasi käis Mouzalas inspekteerimas Ateena vanas lennujaamas asuvat laagrit, mille elanikud võtsid teda vastu sõimuhüüetega. Ajakirjanikele kaebasid nad külma ja mustuse üle ning rääkisid, et peavad elama tarakanide ja rottide keskel. „Kodumaal laseb Taliban su ühe lasuga maha, siin suretatakse meid aasta aega järjest,” kurtis üks afgaani naine New York Timesile. Mouzalas tunnistas pärast visiiti, et laagrites on elu raske, kuid väitis, et valitsuse poliitilised vastased püüavad probleemi üle paisutada. Abiorganisatsioonid rõhutavad, et talve lõpp laagrite probleeme ei lahenda. „Telgis elava inimese elutingimused on tegelikult igal aastaajal halvad,” ütles Deutsche Wellele organisatsiooni Piirideta Arstid esindaja.
Võltsitud arvud
Samal ajal kui Kreeka valitsus püüab laagrite elutingimustega seotud probleeme pisendada, valetavad võimud sisserändajate koguarvu tegelikust suuremaks. Ametliku statistika järgi elab Kreekas sisserändajate laagrites üle 63 000 inimese. Läinud aasta lõpus lekitasid Euroopa immigratsiooniametnikud Wall Street Journalile info, et tegelikult on võimalik tuvastada 50 000 sisserändaja riigis viibimine. Ülejäänud 13 000 on aga salapärasel moel õhku haihtunud, tõenäoliselt on nad juba Saksamaal või Põhja-Euroopas. Veebruaris kinnitas Wall Street Journali nimetatud arvu ametlikult ka ÜRO. Kreeka valitsus jääb sellest hoolimata oma väidetele kindlaks.
Seda, kui palju on võimalik selliste fantoomelanike pealt teenida, illustreerib ühe Euroopa diplomaadi Refugees Deeplyle räägitud lugu. Oraiokastro põgenikelaagris peaks ametlikel andmetel elama üle 600 inimese, aga laagrit inspekteerinud diplomaat luges neid kokku 135. Laagri toitlustajad tunnistasid talle, et neile eraldatakse päevas kuus dollarit iga ametliku elaniku kohta, aga lõunaid valmistatakse ainult umbes 200-le. Ülejäänud rahale leidsid nutikad kreeklased kahtlemata rakenduse.
Türgi jätkab väljapressimist
Aasta tagasi Türgi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud rändelepingu üks peamiseid elemente, sisserändajate tagasivõtmine pole siiani päriselt toimima hakanud. Läinud aasta jooksul saadeti lepingu alusel Türgisse ainult 838 inimest. Peale selle võttis riik Kreekaga eraldi sõlmitud kahepoolse leppe alusel vastu veel 1183 inimest. Samal ajal on Türgi pärast leppe sõlmimist aidanud märgatavalt piirata üle Egeuse mere tulevat inimvoolu. Tänavu jaanuaris saabus Kreekasse üle mere umbes 1000 sisserändajat, eelmise jaanuari jooksul 60 500.
Kuna Euroopa on rändevoolu kokkukuivamisest eluliselt huvitatud, püüab Türgi seda teemat väljapressimiseks kasutada. Türgi valitsusliikmed on seetõttu regulaarselt ähvardanud leppest taganeda. Esmaspäeval teatas Türgi eurominister Ömer Çelik taas, et riik pole kohustatud lepet täitma, sest EL ei anna Türgi kodanikele viisavabadust.
8. märtsil teatas Türgi ootamatult, et suur USA abiorganisatsioon Mercy Corps peab riigis tegevuse lõpetama. Türgi ametnike teatel ei esitanud ühendus valitsusele kõiki nõutavaid dokumente, valitsusmeelses meedias on Mercy Corpsi süüdistatud aga terrorismi toetamises. Eelmisel aastal kulutas heategevusorganisatsioon Türgi kaudu Süürias asuvate tsiviilisikute toetamisele 34 miljonit dollarit. Osa abisaajaid oli kurdi rahvusest.