Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Smith]

Eile käis mul kodus ühe Kesk-Eesti veeasutuse torumees paigaldamas veemõõtjat. Kaasas oli mustanahaline abiline. Torumees ütles juba ennetavalt, et tegemist ei ole pagulasega vaid nigeerlasega , kes on talle Tallinnast praktikandiks määratud.

Kas tudengid käivad veefirmadesse torumeesteks või saavad mustalt mandrilt inimesed tulla õppima kutsekoolidesse?

Igatahes see tandem mõõtjat paigaldatud ei saanud. Eestlasest torumees ei osanud inglise keelt ega neeger osanud eesti keelt, inglise keel oli meie mõistes tugev kolm. Ühesõnaga kummaline oli kogu see etteaste.

[Kriku]

saavad mustalt mandrilt inimesed tulla õppima kutsekoolidesse?

Võimalik: http://haridus.archimedes.ee/kutseharidus

[Kriku]

Inimsmugeldajate uus ja ohtlik äriidee: üle Musta mere Rumeeniasse.
Kaarel Kressa
kaarel.kressa@epl.ee

Paari nädalaga on mere kaudu riiki saabunud pea sama palju illegaale kui kolme viimase aastaga kokku.

Loodus tühja kohta ei salli ja ka inimsmugeldajad pole erand. Kui Vahemerel Türgi ja Kreeka vahel olnud illegaalne liiklus pärast EL-i ja Türgi kokkulepet kokku kuivas, hakati kohe märksa intensiivsemalt kasutama Põhja-Aafrikast Itaaliasse viivaid rännuteid. Nüüd on tegevust tagasi tõmmanud ka Liibüa-Itaalia liinil tegutsevad smugeldajad. Mõned vaatlejad peavad põhjuseks kurjategijate ja Euroopa ametnike vahelist salakokkulepet, teiste arvates on põhjus pigem selles, et praegu on smugeldajatel ohutum ja tasuvam vedada Euroopasse odavat Liibüa bensiini.

Olgu kuidas on, nõudlus illegaalse piiriületusteenuse järele püsib ja ühe tee sulgemine sunnib otsima teisi. Viimased uudised näitavad, et Vahemere asemel kandub vähemalt osa inimsmugeldamist Mustale merele, kus on paari nädalaga kinni peetud sadu Rumeeniasse suunduvaid migrante. Värskeim selline teade tuli kolmapäeval, kui Rumeenia piirivalve tabas riigi territoriaalvetest roostetanud kalalaeva 157 inimesega pardal. Enne seda pidasid Bulgaaria ja Rumeenia reedel kinni kaks laeva kokku 217 sisserändajaga. Võrreldes varem Itaaliat ja Kreekat läbinud rändevoogudega on see küll esialgu köömes, ent varem rändeteedelt kõrvale jäänud Rumeenia jaoks on juba praegu tegu pretsedenditute arvudega.

EL-i piirivalveagentuuri Frontex pressiesindaja Krzysztof Borowski märkis uudisteagentuuridele, et eelmisel aastal saabus Rumeeniasse üle mere üksainus sisserändaja ja üle-eelmisel aastal oli neid 68. Kogu pagulaskriisi vältel tuli kõige rohkem illegaalseid saabujaid riiki 2014. aastal, kui Musta mere ületas 430 inimest. Ent kahe viimase nädala peale on tulijaid olnud juba ligikaudu 470. Enamik neist on pärit Iraagist, Süüriast, Iraanist ja Pakistanist.

Katsetavad mereteed

Ametnike arvates smugeldajad praegu alles katsetavad uut mereteed, mis tähendab, et liiklus võib edaspidi minna mitu korda tihedamaks. „Tegu on selge märgiga, et inimkaubitsejad ja smugeldajad otsivad alternatiive ja katsetavad nende tõhusust,” ütles teisipäevases pressiteates rahvusvahelise rändeorganisatsiooni (IOM) Euroopa-direktor Eugenio Ambrosi. Ühtlasi näitab see fakt tema sõnutsi, et EL-i rändepoliitika ei täida oma eesmärke. Praegu paistab Mustast merest populaarsem olevat siiski Aafrikast üle Vahemere Hispaaniasse viiv tee, mille kaudu on IOM-i andmeil tänavu Euroopasse tulnud juba ligi 10 300 sisserändajat.

Nagu Vahemerelgi, on ka Musta mere smugeldajate paadid üle rahvastatud, lekkivad ja avamerel sõitmiseks kõlbmatud. Mereteekond ise on seejuures palju ohtlikum. Borowski sõnul on Musta mere ilmaolud tihtipeale halvemad ja tuul tugevam kui Vahemerel. „Sisserändajad on suuremas ohus, eriti kui nad tulevad väiksemate alustega,” ütles ta. Ametlikke teateid Musta mere ületamisel hukkunud laevade kohta seni siiski pole.

Hoogsamaks on muutunud ka maismaal smugeldamine: kui mullu tabati Rumeenia maismaapiiri illegaalselt ületamas umbes 1600 inimest, siis tänavu jaanuarist juulini oli neid juba 2800. Lõviosa neist ei kavatse Rumeeniasse jääda, vaid loodavad jõuda edasi Lääne-Euroopasse. Sisserändajaid abistava organisatsiooni Arca juht Răzvan Samoilă ütles Guardianile, et tema andmeil on ka kõik EL-i ümberasustamisprogrammi raames legaalselt saabunud pagulased praeguseks Rumeeniast lahkunud.

Rikka illegaali valik: luksusjaht

Valdav enamik umbes 120 000-st tänavu Vahemere ületanud sisserändajast saabus Euroopasse kipakate paatidega, mis on sageli meresõiduks kõlbmatud. Ent Itaalia politsei andmeil saabus umbes 900 sisserändajat tänavu Sitsiiliasse hoopis luksusjahtidega. Politsei sõnul opereerivad jahtidega peamiselt Ukraina päritolu smugeldajad. Äsja pärast aastapikkuse karistuse kandmist vanglast vabanenud smugeldaja Andrei ütles ajalehele Guardian, et pilet tema laevale maksis 8000 eurot. Veidi odavam on tulla kiirkaatriga, mille teekond Aafrikast Euroopasse kestab kõigest neli tundi ja pilet maksab 2000–3000 eurot. Smugeldajate tegevust kommenteerinud prokurör tõdes Guardianile, et illegaalsed reisijad jagunevad jõukuse järgi eri klassidesse nagu tavalisteski reisiagentuurides.

[wk2]

Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele elamislube andmast.

Täpsemalt pani PPA sel nädalal pärast kuudepikkust vaagimist piiri Euroakadeemia hämara taustaga välistudengite maaletoomisele: mitte ühelegi tänavu koolilt kutse saanud sadakonnast välisõppurist, kes tahavad õppima tulla väljastpoolt Euroopa Liitu, ei anta Eesti elamisluba. Seda enneolematul põhjusel: kooli paturegister sai lihtsalt täis.

Kuigi järgnev lugu võiks absurdsuselt kuuluda pigem 1990. aastate Eesti haridusellu, käib jutt sündmustest, mis leidsid riigi loal tegutsevas rakenduskõrgkoolis aset alles tänavu kevadel.

Pole suur saladus, et Euroakadeemia on politsei migratsiooniametnike kullipilgu all olnud juba aastaid. Siinsetesse koolidesse pürivad pahatihti küsitava tasemega tudengikandidaadid väljastpoolt Schengeni viisaruumi. Päris pahaks läheb olukord aga siis, kui kool vaatab kandidaatide nigelale tasemele mingil põhjusel läbi sõrmede.

Et just Euroakadeemias on seda aastate jooksul korduvalt ette tulnud, saatiski PPA veebruaris koolile soovituse: hiljemalt uute tudengite saabumise ajaks tuleks teha muudatusi, et elamislubade väärkasutamine ära hoida.

Probleeme on varasematel õppeaastatel olnud ridamisi. Näiteks on menetlejad Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastanud, et osa neist ei suutnud piisavalt suhelda inglise keeles ega e-kirja teel, kuigi kool oli neilt väidetavalt nõudnud inglise keele taset B2. Õppima kutsututel polnud mõnikord raha, et Eestis üldse ära elada. Osa taotlejaist ei osanud selgitada isegi seda, mida, miks ja kuhu nad õppima tulevad.

Lisaks olid politseil tekkinud kahtlused, et kui kool tegi Skype’is sisseastumisvestluse näiteks Aafrikast pärineva tudengikandidaadiga, kõneles kooli esindajaga teisel pool üks inimene, aga Tallinna õppima tuli hiljem teine.

Uus plaan

Märtsis tegigi PPA Euroakadeemiale mitu soovitust ja sõlmis kokkuleppe. Esiteks pidi akadeemia hakkama välistudengite motivatsioonivestluste üleskirjutuse juurde lisama ekraanitõmmise Skype’i videokõnest. Teiseks: kui PPA palub teha kahtlase tudengiga kordusintervjuu, tuleks politseile anda ka selle intervjuu videosalvestus. Lõppeks pidi kool hakkama täitma seadust, mis näeb ette, et kui mõni välistudeng ei täida pikemat aega koolikohustust, peab sellest politseile teada andma.

Mis edasi sai, on peaaegu anekdootlik. Esiteks väidab PPA nüüd – peaaegu pool aastat pärast kokkulepet ja järjekordseid sisseastumiskatseid –, et motivatsioonivestluste protokollidesse on kool küll märkinud ekraanitõmmise tegemise, ent ühtki tõmmist pole politseile edastatud.

Vähe sellest, nõutud kordusintervjuudest saadab Euroakadeemia politseile küll helifailid, ent mitte videot, ehkki nii oli kokku lepitud. Tänavu on PPA koolilt küsinud kuut kordusintervjuud, kuid saanud viis.

«Me ei näe, kes räägib,» tunnistas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juht Signe Sulbi. Halva kvaliteediga helifailidest jääb migratsioonibüroo töötajatele sageli mulje, et kooli esindaja ja õppur ei saa teineteisest hoopiski aru. «Küsimus esitatakse järjest lihtsustatumalt, et lõpuks mingi vastus saada. See näitab meile, et tudengikandidaatide keeletaseme hindamine ei ole piisav,» rääkis Sulbi. Kool on kriitikale seni vastanud põhjendusega, et neil polegi pädevust tudengikandidaatide keeleoskuse taset määrata.

Politsei ei istunud käed rüpes. Näiteks tänavu 28. märtsil kutsuti Pärnu maantee politseimajja intervjuule Euroakadeemia magistrantuuri majandus- ja ärijuhtimise eriala venekeelsele õppekavale kandideeriv välistudeng Abdul (nimi muudetud – O. K.).

PPA menetleja küsis mehelt tõlgi vahendusel lihtsaid ja igapäevaseid küsimusi, kuid Abdul vastas vene keeles napilt: «Ei saa aru.» Euroakadeemia saatis PPA järelepärimise peale nädal hiljem oma hinnangu, et tudeng rääkis nendega väga soravalt ja läbis kirjaliku keeletesti 70–80 protsendiga. Keeletesti viis läbi Euroakadeemia lektor, kes hindas Abduli keeleoskuse tasemele B2.

Samasuguseid testi ja tegeliku keeleoskuse erinevusi tuvastati Euroülikooli muudelgi erialadel. Näiteks pidas kandidaat Skype’i-vestluses ebaloomulikult pikki mõttepause, mis jättis mulje, nagu aitaks keegi teda kaadri taga. Välismaalaste soov Euroakadeemia venekeelsetele õppekavadele tudeerima asuda on mõistetav, sest semestritasu on seal mõnisada eurot ingliskeelsest õppekavast väiksem.

Samuti tuvastati sel kevadel mitu juhtu, kus tudengid lihtsalt väärkasutasid elamisluba. Üks kurioossemaid juhtus 31. märtsil, kui lennujaama piirikontrollis peeti kinni kolmandast riigist pärit neiu, kel oli elamisluba Euroakadeemias õppimiseks. Lähemal uurimisel tuvastas PPA, et üliõpilane ei olnud rohkem kui seitsme kuu jooksul Eestis ega isegi Schengeni alal viibinud. Üliõpilase eest oli Euroakadeemias eksameid teinud ja tema eest end õppetöös osalenuks märkinud keegi teine. Kuidas rakenduskõrgkoolis selline asi üldse võimalik on, politsei ei tea, küll aga tunnistati naise elamisluba 1. aprillil kehtetuks.

PPA-le hakkas tunduma, et Euroakadeemia ei saa või ei taha probleemist aru saada. «Kool ei adunud veel maiski, et me räägime tõsiselt. Et sellise profiiliga isikute Eestisse elama kutsumine on oht avalikule korrale ja julgeolekule,» nentis Sulbi.

Sundkeeld peale

Just selliste rikkumiste ärahoidmiseks jõustus jaanuaris välismaalaste seaduse uus säte, mis võimaldab PPA-l keelduda tähtajalise elamisloa andmisest põhjusel, et kool on tunnistatud ebausaldusväärseks. Midagi enneolematut selles pole: samasugune säte kehtib Eestis juba mõnda aega tööandjate kohta.

Milles kooli ebausaldusväärsus seisneb, on PPA pädevuses tõlgendada. «Meil on ka praegu samad põhjused, mida loetlesime koolile veebruaris: õppekeele oskuse ja akadeemilise võimekuse ebapiisav kontrollimine,» põhjendas Sulbi.

Lähenemine on lihtne: eitava vastuse saavad nüüd automaatselt kõik kolmandatest riikidest Euroakadeemia kutsel Eestisse tulnud tänavused ja tulevased välistudengid. Esimesed eitavad otsused läksid välja sel nädalal. Kui palju tudengeid ebameeldiva uudise saavad, teab vaid kool ise.

See on esimene kord, kui PPA nimetatud sätet kõrgkooli osas rakendab.

Kindel on aga, et hulga juba Eestisse saabunud ja septembris värskelt õppetööd alustanud Euroakadeemia välistudengite saatus on lähiajal küsimärgi all. Nad peavad kas riigist lahkuma või leidma kiirkorras mõne teise Eesti kõrgkooli, mis nad vastu võtab.

Euroakadeemia rektor Jüri Martin ei soovinud korduvatest palvetest hoolimata Postimehe küsimustele vastata. Nii pole ka teada, kuidas plaanib kool pettunud välistudengitega talitada või mil moel on koolil kavas taastada oma usaldusväärsus PPA silmis.

Nigeeriast Venemaani

Välistudengite osakaal on Euroakadeemias nelja aastaga teinud plahvatusliku hüppe, ent toonud kaasa ka politsei tähelepanu.

Õppeaasta Üliõpilasi sh välistudengeid välistudengite osakaal

2006/2007 1052 1 0,1

2007/2008 1230 0 0

2008/2009 1281 3 0,2

2009/2010 1119 4 0,4

2010/2011 1009 6 0,6

2011/2012 785 2 0,3

2012/2013 591 3 0,5

2013/2014 620 15 2,4

2014/2015 574 44 7,7

2015/2016 530 98 18,5

2016/2017 539 199 36,9

2017 suvel 641 280 43,7

Allikas: Haridussilm

[Seersant Steiner]

Rimi näiteks vötab musti mehi tööle kelle keeleoskus ja vanus küll tudengi möötu ei anna. Kui ei usu minge Magistrali Rimisse mustamäel siis näete

[Kurjam]

Rõõm kuulda, et politsei on jalad kõhu alt välja võtnud.
http://pluss.postimees.ee/4244299/polit ... geid-votta
Seni peksti (kommentaarides) vaid vaeseid kvoodipõgenikke, aga nn "akadeemilisuse" sildi all veeti sisse täiskirjaoskamatuid, kes juba suuresti kujundavad pealinna tänavapilti.
Lugedes akf! "dr.Sci" postitust, võiks politseile soovitada ka tihedamat TTÜ külastamist.
Muidugi on nüüd oodata sallijate ulgu "politseiriigist" ja "struktuuride" sekkumisest akadeemilisse vabadusse.

Just näitas sellest TV2-e Reporteris. Eriline vingerjas see rektor .

[fakt jääb faktiks]

Fakt: kellegi äi oli KGB kindralleitnant. Edasi mõelgu igaüks ise.

[Kasutajanimi]

Fakt: kellegi äi oli KGB kindralleitnant. Edasi mõelgu igaüks ise.

Kus siin seos on?

[asiootus]

Fakt: kellegi äi oli KGB kindralleitnant. Edasi mõelgu igaüks ise.

Kus siin seos on?

Seos on siin selline, et esmalt tekitame probleemi...neegrid ja samas pakume tekkinud probleemile ka kohe lahenduse...EKRE: kui on must, näita ust ... Hegeli dialektika: probleem-reaktsioon-lahendus.

[Kriku]

Ma ei saa enam üldse aru, millest jutt. Palun akf-idel selgemalt väljenduda. Igaks juhuks mainin ka ära, et uutel kasutajatel oleks alati hea mõttega läbi lugeda foorumi reeglid: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903

---

Järelvaadatav: Edmund Burke'i Seltsi väitlusõhtu: Euroopa ja islam.

Samast Peeter Espak: Espak: tekkinud on olukord, kus islamiäärmuslasi nähakse ohvritena.

Vaid riivamisi teemasse küll, aga siiski: Õrn teema: Lidl eemaldas ristid jogurtipakenditelt, Valio Eesti eelistab neid sinna üldse mitte panna.

[Lemet]

Fakt: kellegi äi oli KGB kindralleitnant. Edasi mõelgu igaüks ise.

Kus siin seos on?

Küll pisut OT, aga siiski- perekondlikke sidemeid ei tuleks alahinnata

Kirjanik Jaan Krossi poeg meenutab Postimehe artiklis – Eerik-Niiles Kross: nõiduse õpilased ehk Ehtsast marksismist – tudengiaega Eero Loone dialektilise materialismi loengus, kus viimane kostitas auditooriumi ähvardusega: “Kas te saate aru, et kui meil siin see perestroikanimeline eksperiment läbi saab, siis teiesuguste jaoks meil padruneid jätkub.“

[ambur123]

RASSISMISÜÜDISTUS: petitsioonis nõutakse moorapeakommidele uut nime
http://www.ohtuleht.ee/828149/rassismis ... e-uut-nime
Jogurtipakilt kirikutornidelt ristide eemaldamise poliitkorrektsuse / asendustegevuse / lolluse teine faas – uuesti üleval vana kisa moorapeade nime üle (nagu targemat poleks teha)

Saksamaal on soodusmüügis alaealiste asüülitaotlejate kehad
http://www.disneylandparis.com//saksamaal-soodusmuu ... ate-kehad/
(artiklis viide ka saksakeelsele originaalile)

Tudengineiu mõrvar osutus illegaalina saabunud põgenikuks
http://www.ohtuleht.ee/827716/tudengine ... pogenikuks

Ossinovski tahab laiendada vähemuste kaitset diskrimineerimise eest
http://www.postimees.ee/4202017/ossinov ... utm_source

Minu meelest haakub nn põgenike teemaga: artikli jutt keskendub peamiselt küll puuetega ja „tavapärasest erineva seksieelistusega” inimestele, kuid kindlasti leiab see rakendust ka „pagulaste” puhul: korterit üürile ei anna, järelikult diskrimineerid? Iseenesest võib tekitada huvitavaid olukordi, kus ühest küljest on omanikul justkui vabad käed oma eraomandi üürimisel, ent teiselt poolt ei tohi üürida soovijaid diskrimineerida. Kui ühele eluasemele on tahtjaid rohkem kui üks, siis mille järgi selgeks teha, kas äraütlemise saajaid diskrimineeriti millegagi või mitte? Ning kui jah, siis millega: üüriti valgele, diskrimineeriti „musta”, üüriti viimasele, diskremineeriti valget …

NB: mõtlesin jagada ühte mõtlemapanevat pildikest ka meilt, isiklik kogemus eelmise nädala reedeõhtusest trammist Tallinna kesklinnas.

Tramm oli suhteliselt tühi ja seal oli kolm nooremat musta meest (otse öeldes: neegrit) vanuses ca 18-25 ning kuigi trammis on vabu kohti piisavalt, on nad end platsi võtnud ühe akna all istuva noorukese tütarlapse ümber. Silma järgi 14-16 aastane tüdruk istus akna all, üks neeger tema vastas olnud üksikul toolil, teine neeger tüdruku kõrval „oksad laiali” laiutades (kergelt teda „kinni blokeerides”), kolmas seisis nende vahel ja kõlkus alguses niisama ülemisest põiki torust hoides ning maandus lõpuks otse tüdruku selja taha – nii et tüdruk oli nende poolt kogu aeg sisse piiratud. Tüübid ajavad omas keeles juttu, tunnevad end üldse suht vabalt ning heidavad tüdrukule ebaviisakalt pikkasid takseerivaid pilke, mis on vaid veidi lühemad, et mitte nimetada jõllitamiseks. Eest, küljelt ja tagant „sisse piiratud” tüdruk, keda aeg-ajalt varjamatult vahiti, tundis end arvatavasti ebamugavalt. Tüüpide käitumine ja enda ülalpidamine oli selgelt provotseeriv, ka oli trammis piisavalt vabu kohti ning ei olnud vajadust end selle tüdruku ümber nii tihedalt sisse seada (veel vähem teda sõna otseses mõttes sisse piirata) ning "oksad laiali" üle trammi kõva häälega laiutada.

Õnneks lasti tüdrukul rahulikult trammist väljuda ning väljas läksid inimesed eri suundades. Mõtlesin, et kuidas konflikti korral toime tulla, sest tüdrukule oleks appi läinud aga üksi kolme vastu on raske (enamus meie inimesi appi tulemise asemel ju lihtsalt vaatab mujale või filmib juutuubi jaoks). SELLISTE tegelaste puhul pole minu arvates enam küsimust "kas" vaid "millal" meil juhtub Lääne-Euroopas juba igapäevaseks saanud grupiviisiline "üksikjuhtum". Aga ehk mõtlen, üle, kapis ju ei ole kolli, eriti kui lamp põlema panna

[Kriku]

Ossinovski tahab laiendada vähemuste kaitset diskrimineerimise eest
http://www.postimees.ee/4202017/ossinov ... utm_source

Minu meelest haakub nn põgenike teemaga: artikli jutt keskendub peamiselt küll puuetega ja „tavapärasest erineva seksieelistusega” inimestele, kuid kindlasti leiab see rakendust ka „pagulaste” puhul: korterit üürile ei anna, järelikult diskrimineerid?

Tegelikult mitte, sest rassi või etnilise päritolu alusel diskrimineerimine väljaspool tööelu oli keelatud juba varem (ja seda ka artiklis korraks mainitakse). Märgiline oli kunagi Pirita "Biker's Pubi" kaasus, kus omanik oli joonistanud uksele musta (tema enda väitel määrdunud) näo keelumärgi taustaks.

Põhimõtteliselt ongi ebaseaduslik keelduda kellelegi korterit välja üürimast põhjendusega, et potentsiaalne rentnik on neeger või hiinlane või venelane. Praktikas on sellel normil aga tähtsust vaid avalike ürituste puhul, sest mujal pole eriti võimalik kohtulikult kontrollida, mis motiivil keegi tegutseb.

[ambur123]

Artiklis olevast lausest "Praegu kehtiv võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise muudel tunnustel kui rahvus, rass ja etnilisus ainult töövaldkonnas ja kutseõppes" sain mina aru, et avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluase) puhul seaduse tasemel regulatsiooni veel polnud ning nüüd see alles luuakse.

Sellega olen nõus, et sisu kohtulik kontroll saab olema küsitav. Igatahes leib advokaatidele ning miks mitte ka "diskrimineeritutele" (ükskõik, mis värvi või soodumusega) valurahade nõudmise proovimiseks, kohtute koormus lisaks.

[Kriku]

Jah, lause pole kõige selgem. Siiski:

Praegu kehtiv võrdse kohtlemise seadus keelab diskrimineerimise muudel tunnustel kui rahvus, rass ja etnilisus ainult töövaldkonnas ja kutseõppes

See tähendab, et rahvuse, rassi või etnilise päritolu alusel diskrimineerimine on praegu keelatud ka mujal kui töövaldkonnas või kutseõppes ja "muudel tunnustel" siis ainult töövaldkonnas ja kutseõppes.