Ja kas Martin Helme valetab, kui väidab, et seadusliku mandaadita allkirjastatud rändepakt pole Eestile siduv?
Mitte mingit allkirjastamist polnud. Marrakeshis kinnitati ja avaldati toetust ränderaamistiku mustandile, mis siis vormistati ametlikuks dokumendiks. Hiljem New Yorgis toimunud ÜRO peaassambleel kiideti dokument heaks. Isegi hääletamine peaassamblee kogunemisel toimus puhtalt selle pärast, et dokumendi oponendid tahtsid oma seisukoha fikseerida. Tegelikkuses oleks see kinnitatud ilma igasuguse hääletuseta. Mitte üheski etapis ei allkirjastatud midagi.
EDIT: Teisest teemast.
Dr.Sci kirjutas: ja lisaks kirjutas meie saadik ÜRO-s alla miskile paberile mis meid küll selle kokkuleppega ka ei seo, vaid me kiitsime selle heaks.
Rõhutan taas. Mitte keegi ei kirjutanud mitte millelegi alla.
Politsei- ja piirivalveameti kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juhtivmenetleja Kai Heinlaid ütles BNS-ile, et käesoleval aastal on Eesti andnud rahvusvahelise kaitse ja pagulase staatuse kokku 13 inimesele, neist kuus on pärit Iraagist. Ülejäänud tänavu Eestil rahvusvahelise kaitse saanud inimesed on Venemaa, Süüria, Ukraina ja Tadžikistani kodanikud. Käesoleva aasta esimese 11 kuu jooksul esitati Eestis Euroopa rändekava väliselt kokku 90 rahvusvahelise kaitse taotlust.
Viimati muutis Svejk, 02 Jaan, 2019 12:15, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Vahepeal oli tähelepanuta jäänud selline uudis Saksamaalt: https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... -city.html
Neli (väidetavalt teismelist) migranti ründasid ja vigastasid rassistlike hüüatuste saatel kokku 12 inimest. Saksa siseminister, Seehofer, kutsus üles neid jobusid välja saatma ning vajadusel selleks ka seadust muutma.
SISSERÄNDAJATE TUNG MÕJUTAB KA EESTIT: Euroopasse tullakse peamiselt Ukrainast
"Poolast on saanud EL-i olulisim lühiajalise töörände pump, mis mõjutab kaudselt ka Eestit, kuna väidetavalt senisest rohkem jõuavad Poolas lühiajalise tööloa saanud inimesed tööjõurendifirmade kaudu ka Eestisse,"
2016. aastal avaldasid kaks Saksa ajalehte 19-aastase Süüria sisserändaja Aras Bacho artikli, milles immigratsiooni taunivatele sakslastele öeldi: «Meie, põgenikud, ei taha elada teiega ühel maal. Te võite, ja ma arvan, et lausa peate Saksamaalt lahkuma. […] Saksamaa ei sobi teile, miks te siin elate? Otsige endale uus kodu.» Nii et ka Saksamaa on kena maa, ainult et sakslasi on liiga palju.
Eelnev tsitaat on algallikast («Der Freitag», 12.10. 2016) üle kontrollitud (kus muide mitu kommentaatorit selle AfD provokatsiooniks tembeldasid), kuid tsiteeritud briti ajakirjaniku Douglas Murray raamatu «Euroopa kummaline surm» kaudu. Sellest raamatust tasub natuke lähemalt rääkida.
Tegemist on Edmund Burke’i Seltsi kolmanda väljaandega, mis on varem üllitatud Roger Scrutoni raamatuist parem selle poolest, et Maarja Maasikas on selle paremini tõlkinud. Murray fookus on pisut kitsam kui Scrutonil, keskendudes peamiselt migratsiooniprobleemile, kuid samas on selle probleemi juured ja siirded nii laialdased, et Murray kõneleb lõpuks ikkagi enam-vähem kõigist tähtsamatest Euroopat vaevavatest hädadest, olgu kasvõi põgusalt. Seetõttu tasub «Euroopa kummalist surma» lugeda kõigil, kes muretsevad Eesti ja Euroopa tuleviku pärast ning kes ei põe eurokorrektset kanapimedust.
Murray annab kõigepealt ülevaate, kuidas on toimunud sisseränne Euroopasse pärast Teist maailmasõda, millisteks etappideks see jaguneb ja kuidas on muutunud seda saatvad poliitilised doktriinid. Muuhulgas kummutab ta levinud käibevale, et migrandid toovad maksudena rohkem sisse, kui nad sotsiaaltoetustena saavad. See ei ole nii. Jõudes 21. sajandi juurde, asub autor lahkama kummalist tõika: kui enne suurt rändekriisi ehk 2015. aastat võis täheldada, et Euroopa juhid, kaasa arvatud Angela Merkel, annavad endale aru, et täielikult pärani löödud uste poliitika on hukatuslik, siis kriisi saabudes alistusid nad üksmeelselt sissetungijate tulva ees. Murray tõdeb, et asi ei olnud mitte niivõrd suutmatuses kui tahtmatuses.
Douglas Murrayl on muuhulgas üsna põhjalikud teadmised Lähis-Idast ja selle ajaloost. Soovitan soojalt juutuubist tema debatte ja loenguid vaadata. See annab põgeniketeemale palju konteksti.
Ülima tõenäosusega kasvasid koha peal üles. Kriminaalse perekonna esimesed liikmed tulid Liibanonist kodusõja ajal 1980-ndatel:
There are thought to be around 500 members of the Remmo family in Berlin, after the first relatives arrived during the Lebanese civil war in the 1980s.
Between 10 and 50 per cent of family members are believed to be involved in organised crime, according to RBB 24.
Võimalik, et sõjapõgenikena, mistõttu jätan postituse faktilisest ebatäpsusest hoolimata alles.
Kriku kirjutas:Ülima tõenäosusega kasvasid koha peal üles. Kriminaalse perekonna esimesed liikmed tulid Liibanonist kodusõja ajal 1980-ndatel:
There are thought to be around 500 members of the Remmo family in Berlin, after the first relatives arrived during the Lebanese civil war in the 1980s.
Between 10 and 50 per cent of family members are believed to be involved in organised crime, according to RBB 24.
Võimalik, et sõjapõgenikena, mistõttu jätan postituse faktilisest ebatäpsusest hoolimata alles.
Ahmedil on FB lehekülg kus kirjas et sündis Beirutis. Koolis käis jah Saksamaal juba. Aastaid kahjuks ei mainita.
Üldse tekib päris mitme uudise osa osas küsimus - palju kurjategijatest siis on sõjapõgenikud ja palju majanduspagulased? Majanduspagulastena tuleks kusjuures käsitleda kõiki, kes on parema elu nimel teise riiki sisse rännanud. Ses mõttes produtseerib Eesti ka majanduspagulasi, produtseerib ka muide kliimapagulasi. AMvA tõi Eesti näite kohta ka paar mitte uhkust tekitavat linki. Aga eestlastel on EL ja seotud riikide sees vaba liikumine, röövi panka Saksamaal, või kavanda mõrva Inglismaal või ole prostituut Norras - Liibanoni omad siia niisama lihtsalt ei pääsenud.
Soome Oulu politsei on alustanud eeluurimist nelja uue seksuaalkuriteokahtluse kohta, mille ohvrid on olnud alla 15-aastased tüdrukud. Politsei teatel on kahtlustatavad kuriteod praegu vägistamine, raske lapse seksuaalne kuritarvitamine ja lapse seksuaalne kuritarvitamine, vahendab Yle Uutiset. Teod on toime pandud 2018. aasta suvel. Politsei on kahtlustatavana kinni pidanud kolm välismaa päritolu meest.
