www.militaar.net

BKA ei ole veel avaldanud statistikat 2018. aasta kohta, aga tunamulluste andmete järgi oli kuriteo sooritanud migrante protsentuaalselt sama palju kui kurjategijaid Saksa kodanikest noorte meeste hulgas.

2017. aastal sattus võimudega pahuksisse kaheksa protsenti kõigist Saksamaal viibivatest migrantidest. Samal ajal sooritas kuriteo vaid kaks protsenti kõigist Saksa kodanikest. Ent kui vaadata Saksa kodanikest noorte meeste (vanuses 18–21) kokkupuuteid politseiga, võib nende seas näha kuritegelikule teele sattunuid sama palju kui migrantide seas ehk kaheksa protsenti, kirjutas Münsteri kriminoloog Christian Walburg BKA andmetele tuginedes. Kuna sisserändajate seas on samuti peamiselt noored mehed, ei seosta eksperdid migrantide kuritegusid niivõrd nende päritoluga kui eaga. «Noored mehed sooritavad rohkem kuritegusid kõikides ühiskondades,» ütles Alam-Saksi liidumaa kriminoloog Dominic Kudlacek, kelle sõnul lähevad noored kuritegelikule teele majandusraskuste, kuuluvustunde puudumise ja raskuste tõttu töö leidmisel.

Vaadates kuritegevust Saksamaal laiemalt, on näha, et 2017. aastal kasvas hüppeliselt seksuaalkuritegude arv. Siiski ei leia eksperdid ka selles selget süüd sisserändajatel. Pigem seostatakse seda 2016. aasta lõpu seadusemuudatusega, mille järgi on tahtevastane seksuaalvahekord kriminaalkuritegu sõltumata sellest, kuidas ohver enne rünnakut käitus, kas ta püüdis ründajat takistada vms. Ka BKA kinnitas, et tunamullune statistika pole varasemate aastatega võrreldav, sest nende kuritegude arvu kasvu tingis eelkõige seadusemuudatus. Seega ei mõistetud 2017. aastal seksuaalrünnakus süüdi mitte üksnes rohkem sisserändajaid, vaid ka rohkem sakslasi.

Soomes toimuv illustreerib, kui ühesugused, kuid ka erinevad võivad olla kahe lähedal asuva riigi valimised. Üks keskne teemaks on immigratsioon ja sellega edasine ümberkäimine, sest sügisest saadik on Soomet raputanud alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude laine, kus arvatavateks kurjategijateks on välismaalased.

Paljud kommentaatorid on rõhutanud, et Oulust esile kerkinud teema on kasuks tulnud vahepeal sisevõitluste küüsis vaevelnud Põlissoomlaste erakonnale, keda Soome rahvusringhäälingu Yle värske küsitluse järgi toetab nüüd taas 13,3% valijaid. Turu ülikooli hilisema uuringu järgi on Soome populistliku erakonna toetajate seas rohkem haritud ja keskmise sissetulekuga inimesi, kes kardavad, et peavad oma elustandardis sisserändajatele lõivu maksma.

Põlissoomlaste vastuoluline juht Jussi Halla-aho (vt lisalugu) on öelnud, et tema sooviks oma partei valitsusse viia. Immigratsiooni teemal korduvalt teravalt sõna võtnud Halla-aho mõisteti 2012. aastal süüdi viha õhutamises rahvusrühma vastu ja usurahu rikkumises, kui oli oma blogis kirjutanud somaallastest ja islamist.

Kui Halla-aho 2017. aastal Põlissoomlaste juhiks valiti, käivitas see valitsuskriisi, sest toonane peaminister Juha Sipilä välistas Halla-ahoga koostöö. Erakond lõhenes, 20 eduskunna liiget lahkusid parteist ja moodustasid hiljem uue liidu Sinine Tulevik, mis jäi valitsusse edasi. Võimuliidust välja kukkunud Põlissoomlased hakkas Halla-aho käe all vahepeal kokku kuivanud toetust taas kasvatama.

Küsitluste järgi on Soome kõige populaarsem erakond praegu sotsiaaldemokraadid (SDP), mida toetab ainsana rohkem kui 20% valijaid. Partei populaarsust ei kahandanud ka kaks kuud haiguspuhkusel viibinud juhi Antti Rinne eemalolek.

It will be easier for Uyghurs and other Muslim minorities from China to obtain asylum and residence permits in Sweden.

The Migration Board has decided that Uyghurs and other Muslim minorities in China who seek protection in Sweden should be regarded as refugees. This means that they will be granted asylum to a greater extent.

- What we have seen is that it is a rather far-reaching state repression. Where one can seize and detain persons without actual criminal charges. You are placed in what is described as retraining camp. This happens arbitrarily, says Carl Bexelius, Deputy Chief of Legal at the Migration Board.

As early as September , expulsions of Uighurs were halted, and in a new position, the Migration Board states that it is enough to be an insecure in order for there to be a risk of persecution and that asylum should therefore be granted.

Muslim religious practice is in practice prohibited in Xinjiang province of China and, according to the Migration Board, the situation has worsened. Uighurs in the region risk being arbitrarily arrested and without trial placed in so-called retraining camps.

One of the Uyghurs who are now in Sweden says that his parents have been placed in such a camp.

- I don't know if they live or not. I only know that they ended up in the so-called retraining camps, says the Uighur man.

Carl Bexelius at the Swedish Migration Board does not believe that the decision will mean that more UIGs seek asylum in Sweden.

- No, we have relatively few asylum seekers from China and we made the decision not to expel these groups as early as September and we saw no increase then, says Carl Bexelius.

Selgub, et ainuüksi möödunud aastal peatati Tallinna lennujaamas ligi pooltuhat inimest, kes üritasid lennujaama kaudu riiki pääseda. Kokku üritas sama aja jooksul ebaseaduslikult Eestisse pääseda üle 1000 inimese. Enim ebaseaduslikult Eestisse tulla üritajaid on Ukrainast, Venemaalt ja Moldovast.

Марокканцы с ножом пробивали себе путь в Эстонию через Ивангород.

http://47news.ru/articles/154175/

Suspected Syrian terrorist arrested in Budapest received one of the EU’s prepaid debit cards
It’s outrageous. And through the payments to the card, according to reports, he was getting paid more than a minimum wage earner in Hungary.

The story has been all over the Hungarian press this week. A Syrian national by the name of F. Hassan was detained in Budapest by the officers of the Counterterrorism Centre (TEK) on suspicion of acts of terror, including involvement in explosive attacks and carrying out multiple executions in his homeland in 2016.

TEK collaborated with Europol and the secret services of several countries to investigate the alleged criminal activities and European network of the Syrian man, who is thought to have been a high-ranking IS leader. According to TEK, after applying and receiving asylum in Greece, F. Hassan took advantage of the open-border Schengen Area and visited several other European countries before arriving in Hungary.

The suspect, in attempting to avoid detention, claimed ties to secret services. At a court hearing, he claimed to be an agent of the Greek secret service and was working to track down jihadists who had escaped to Europe.

Much credit goes to Hungary’s TEK forces for detaining the suspect, but this story has a deeply disturbing side.

The Hungarian government had warned that these anonymous, prepaid debit cards posed a security risk. After initial denials, the Commission finally admitted that the United Nations and the European Union have been distributing these cards to migrants who have reached the territory of the EU. Some 64,000 debit cards were distributed to migrants in January alone.

And it gets worse.

Reports say that he received a monthly payment of 500 EUR on his debit card. That’s well over today’s gross minimum wage in Hungary.

The pro-immigration interests in Brussels are going too far. How many European citizens would knowingly support half-baked ideas like distributing to migrants pre-paid debit cards, charged up with EU taxpayer money. Not only will it do nothing to stop migration, but worse, this will put the safety of Europeans at risk.

That’s why we say, the citizens have right to know what Brussels is doing.

Eesti on keeldunud julgeolekukaalutlustel paljude sõjapõgenike vastuvõtmisest

2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Oleme riik, mis viib enne isikute Eestisse paigutamist nendega läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata põgenikega seotud võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning nende võimet sulanduda ühiskonda. Vastuvõtmisest keeldumise aluseks on kahtlused isikute ütluste tõele vastavuses, seotuses äärmusrühmitustega või ilmnenud takistused inimeste lõimumiseks Eesti ühiskonda. Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kelle on kaitsepolitsei välistanud esmaste isikuandmete analüüsiga.

Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme. Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Paljud Eestis varjupaiga saanud inimesed on pigem majandus- mitte sõjapõgenikud

Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis.

Eestis varjupaiga saanud põgenikud jäävad riigiga seotuks. Nimelt võivad rahvusvahelise kaitse saajad küll Euroopa Liidu sees reisida nii nagu kõik Eesti elanikud, kuid kui nad on teises riigis viibinud üle 90 päeva 180 päeva jooksul, on tegemist ebaseadusliku riigis viibimisega. Vastaval riigil on õigus Eestilt kaitse saanud inimesed siia tagasi saata. Praeguseks on sellel alusel Eestisse tagasi saadetud kümmekond inimest.

Kontrolli tulemusena on Eestisse toomisest keeldutud ja Eestisse asumisest on ise loobunud kokku 421 migranti, rääkimata neist, kelle on kaitsepolitsei välistanud esmaste isikuandmete analüüsiga.