www.militaar.net

Küsitlusest selgus, et 71 protsenti sakslastest usub, et riigis valitseb suur oht paremäärmuslaste rünnakuks, samal ajal islamiäärmuslaste võimalikku rünnakut pelgab 60 protsenti küsitletutest ja 41 protsenti peab võimalikuks vasakäärmuslaste korraldatavaid rünnakuid.

Sakslased leiavad, et julgeolekujõud ei tegele paremäärmuslaste ja neonatside ohu tõrjumisega piisavalt ja küsitletutest 67 protsenti usub, et paremäärmuslased võivad Saksamaad muuta. Paremäärmuslaste kuritegude hirmu taga võib olla Kasseli omavalitsusjuhi Walter Lübcke hiljutine mõrv. Saksa politsei arvab, et migratsiooni toetanud poliitiku tappis paremäärmuslane Stephan Ernst. Hirmu tõttu pooldab 65 protsenti sakslastest julgeolekujõududele suurema õiguse andmist veebipõhise suhtluse ja sotsiaalmeedia kontrollimiseks.

Kuigi terrorirünnakute arv on võrreldes 2017. aastaga vähenenud, on julgeolekujõudude poolt takistatud rünnakuid arvesse võttes terrorism Euroopas kasvav probleem, selgub Europoli 2018. aasta terrorismiuuringu andmetest. Džihadistide rünnakutes – mis olid ainsad surmaga lõppenud rünnakud – hukkus mullu 13 inimest.

Kuigi 2018. aastal õnnestus vaid üks paremäärmuslik terrorirünnak Itaalias, on ekstremistlike ideaalide järgimine Euroopas tõusuteel. Kokku arreteeriti 44 paremäärmusliku terrorismiga seotud inimest Tšetšeenias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Hollandis. Võrdluseks: tunamullu vahistati 20 paremradikaalse terrorismiga seotud inimest ning aasta enne seda 12.

Kokku raporteerisid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid 2018. aastal 129 (õnnestunud, läbi kukkunud ja ennetatud) terrorirünnakust, millest 24 korraldasid džihadistid, 83 etnonatsionalistid ja separatistid, 19 vasakäärmuslased, ühe planeeris paremäärmuslane ning kaks rünnakut olid täpsustamata motiividega. Tunamullu raporteerisid ELi liikmesriigid 205 terrorirünnakust.

Raporteeritud terroriaktidest õnnestus džihadistidel läbi viia seitse: kolm Prantsusmaal, kaks Hollandis, üks Belgias ja üks Suurbritannias. Ühel paremäärmuslasel läks läbi rünnak Itaalias. Kõik kuus õnnestunud vasakäärmuslike anarhistide korraldatud rünnakut toimusid Kreekas. Tunamullu suri Euroopas kümnes terrorirünnakus kokku 62 inimest.

Julgeolekujõududel õnnestus ära hoida 16 džihadistide plaanitud rünnakut.

Mullu Euroopa Liidust konfliktitsoonidesse migreerunud džihadiste oli väga vähe. Džihadistide fookus on muutunud Euroopa-siseseks. Eesmärk on süvendada oma mõjuvõimu Euroopas nii veebis kui ka mujal. Ka konfliktitsoonidest naasvaid eurooplasi oli väga vähe. Europoli uuringu andmetel on siiani Süürias või Iraagis viibivad eurooplased tõenäoliselt seal sunniviisiliselt ning on omandanud relvatreeningu ja ka sõjalisi kogemusi.

Alates Süüria konflikti algusest 2012. aastal on umbes 5000 inimest Euroopa Liidust lahkunud, et liituda Iraagis ja Süürias sõdivate gruppidega. Kõige enam on inimesi lahkunud Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriikidest. Möödunud aasta lõpus viibis konfliktitsoonides ligi 2000 eurooplast, umbes 1000 eurooplast arvatakse olevat surnud.

Džihadistide rünnakutes sai viga 46 inimest. Ohvrite seas oli ka 12 politseinikku, kellest kolm suri. Prantsusmaal, Hollandis ja Suurbritannias oli enim õnnestunud ja ennetatud terrorirünnakuid.

Möödunud aastal arreteeriti 511 džihadistliku terrorismiga seotud inimest. Kõige enam oli vahistamisi Prantsusmaal, Inglismaal ja Belgias. Kahanevas järjekorras järgnesid Holland, Saksamaa ja Itaalia. Üle poolte arreteeritute puhul kahtlustati seost mõne terrorismiorganisatsiooniga ning -rünnakute planeerimisega.

Kokku vahistati Euroopas 1056 terrorismiga seotud inimest. Kõige enam peeti kinni terrorismiga seotud inimesi Prantsusmaal (310), Ühendkuningriigis (273), Belgias (166), Saksamaal (59) ja Itaalias (56).

Abielus kolme lapse isa, 40-aastane Habte A., oli sel aastal ka psühhiaatrilisel ravil, ütles politsei Zürichi kantonis, kus ta elas. Möödunud nädalal oli ta raevuhoo käigus ähvardanud naabrinaist noaga ning pannud ta luku taha. Enne põgenemist sulges ta oma korterisse ka abikaasa koos ühe-, kolme- ja nelja-aastase lapsega. Spiegel Online kirjutas, et asüülitaotleja, kes oli elanud Šveitsis 13 aastat, töötas alates möödunud aasta algusest Žürichi transpordiametis trammide hoolduse alal.

Tabatud 40-aastane mees on ajakirja Spiegel info kohaselt kolme lapse isa. 2006. aastast Šveitsis elanud Eritrea juurtega kahtlusalune polnud ründamise ajal narko- ega alkoholijoobes. Ka kinnitas Saksa politsei Deutsche Wellele, et mees ohvreid ei tundnud.

[...]

Šveitsi politsei sõnul elas kahtlusalune Zürichi kantonis ja tal oli olemas elamisluba, mis väljastatakse välismaalastele pärast viit või kümmet aastat riigis elamist. Ta oli illegaalselt Šveitsi saabunud ja sai 2008. aastal asüülitaotlusele rahuldava vastuse. Mõni päev enne rünnakut oli ta rongiga Šveitsist Baselist Frankfurti sõitnud. Šveitsi võimude sõnul peeti kahtlusalust edukalt integreerunuks ja isegi lõimumise heaks näiteks. Ta oli abielus ning tal oli püsiv töökoht.

Siiski tuli eilsel pressikonverentsil välja, et Šveitsi võimud otsisid meest taga, sest möödunud neljapäeval oli ta oma naissoost naabrit noaga ähvardanud, teda kägistanud, luku taha pannud ja siis ise põgenenud.

Intsident toimus üleeile Frankfurdi peamises raudteejaamas, kui kahtlusalune lükkas ema ja lapse rööbastele. Laps suri lähenenud rongilt saadud löögi tõttu, emal õnnestus end veeretada rööbaste vahelisele kitsale rajale.

Süüdistaja Nadja Nielseni sõnul üritas mees rööbastele tõugata ka üht 78-aastast naist, kuid too pääses õlavigastuse ja šokiga. Seejärel ründaja põgenes. Pealtnägijad asusid meest jälitama ning politsei pidas ta raudteejaama lähedal kinni.

Cosmos kirjutas:Aastaid rahu tingimustes oma majandust taastavas Eritreas ei ole tal ei vale nahavärv ega vale päritolu. Asjad, mida ta hõlpelu lootuses ise muutis.

AndresTy kirjutas:

Cosmos kirjutas:Aastaid rahu tingimustes oma majandust taastavas Eritreas ei ole tal ei vale nahavärv ega vale päritolu. Asjad, mida ta hõlpelu lootuses ise muutis.

Ei tea küll, mida need Eesti kalevipojad sealt Soomest otsivad? Eestis ju juba pea 75 aastat rahu olnud! Ei tea kas seal ka hõlptulu-elu ootuses-lootuses? Kui mõni kalevipoeg seal juhtub peast ära keerama ja ka mõne säärase kuriteoga hakkama saama, kas siis hakkame ka arutama, et vale päritolu ja selle erandliku juhtumi baasil hakkame tegema üldistusi kogu elanikkonna grupi kohta?