www.militaar.net

Moldaavia kommunistide võitlused
http://skpkpss.ru/gazeta-pravda-chtoby- ... ya-dalshe/

Moldova pealinnas toimus hiljuti Moldova Kommunistliku Partei Keskkomitee 18. pleenum
Pleenumil analüüsiti aruandlus-valimiskaampaania tulemusi kohalikes organisatsioonides. Märgiti, et kommunistide konverentsid toimusid 39 rajoonis, enamus organisatsioone on optimistlikult häälestatud, ollakse valmis jätkuvaks võitluseks partei ideaalide eest. Valdavalt olid arutelud asjalikud, printsipiaalsed. Aruandlusperioodil astus parteisse 285 inimest. Tehti 165 keskomiteele adresseeritud märkust ja ettepanekut. Muuhulgas märgiti, et liikmete arv on langenud 4093 inimeseni ja alrgorganisatsioonide arv 193-ni. Lahkumise põhjused: kommunistide massiline ärasõit riigist, teatud osa kommunistide desorienteeritus, osa sekretäre on varjanud liikmete tegelikku arvu.
Keskkomitee rõhutab, et olles oppositsioonis, on eriliselt tähtis säilitada partei ideloogiline ja organisatsiooniline ühtsus. Pleenum konstateeris ideoloogilise võitluse tugevnemist. Selles vastasseisus kasutatakse partei vastu informatsioonilist blokaadi, avalikult valelikke hinnaguid partei positsioonidele, partei liikmete diskrediteerimist. Mitte kuidagi ei saa õigustada 14 saadiku lahkumist parlamendifraktsioonist, seda enam et kõik reeturid olid partei juhtorganite liikmed.
Pleenumil seati liikmete ette rida ülesandeid , kuidas poliitilises olukorras käituda.

Selgituseks: eespool nimetatud 14 reeturit lõid kommunistide fraktsioonist eelmisel aastal lahku ja lõid parlamendis sotsiaaldemokraatliku platvormi „Moldova eest!“ http://moldinfo.ru/vlasti/13225-deputaty.html
Ekskommunistidega ühinesid demokraadid, selle tulemuseks oli suurima parlamendis fraktsiooni teke
http://moldinfo.ru/vlasti/13254-platforma.html

OT repliik: kes tahab oma emotsionaalset seisu kõigutada, leiab üllatavat infot ka Eesti Kommunistliku Partei kohta (vt bännerit!) : http://skpkpss.ru/estonia/

Analüütik Toomas Alatalu: ,,Pean silmas samal 22. veebruaril Moldova linnas Komratis toimunud analoogset Moskva-meelsete saadikute kogunemist, mis lõppes truuduse vandumisega Moskvale. ui nüüd hüpata sealt Venemaa peaminister Medvedevi esinemise juurde Münchenis 12. veebruaril 2016, siis mainis temagi Ida-Ukrainas toimuvaga koos „rahvuskriisi lävele jõudnud Moldaaviat“. Välispoliitika huvilistel pole kindlasti märkamata jäänud sündmuste paralleelne kulgemine Ukrainas ja Moldovas ning selles pole midagi üllatavat, sest Venemaa ajab geopoliitikat ja mainitud kaks riiki moodustavad selles tema jaoks terviku. Moldova põhiväärtuseks on mõistagi sealne „külmutatud konflikti“ piirkond ehk Transnistria (Pridnestrovje) , kus omal ajal tekkis Vene armee garnisonile tuginev separatistlik piirkond. President Jeltsin lubas küll antud Vene väeosa kodumaale tuua, ent Putin jättis selle lubaduse 2003. a. täitmata ja hilisemad arengu on viinud sellele, et ka Moldova teises nurgas asuv Gagauzia rahvuspiirkond räägib kohati rohkem Moskva kui Euroopa-meelselt."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/analuu ... d=73804829

Moldova kaitseminister Anatol Șalaru: ,,Hakkame kasutama ainult kutselisi sõdureid. NATO soovitab oma liikmesriikidel panustada Moldova relvajõudude tänapäevastamisse, kuid me vajame riiklikku kaitsestrateegiat, ja see esialgu viibib. Ministeerium tõstab sõjaväeteenistuse mainet, suurendades teenistustasu ja sõjaväelaste sotsiaaltagatisi. Transnistriast on vaja ära Venemaa rahuvalvajad. On ammu aeg asendada seal (Venemaa, Moldova, Transnistria ja Ukraina) sõjalised rahuvalvajad tsiviilisikutega või ÜRO mandaadiga vägedega. Seal võivad olla Venemaa rahuvalvajad, kuid ÜRO mandaadiga, võrdselt sakslaste, poolakate, tšehhide, slovakkide ja rumeenlastega. Kui Moldovas ei oleks Venemaa väge, ei oleks meil NATO-sse astumisega muret. See neutraalsus ei anna meile midagi. See on võlts ja on ainult põhiseaduses. Ükski maailma riik ei ole tunnustanud Moldova neutraalsust. Pooldades Moldova erapooletuse kohustuslikku säilitamist esindavad sotsialistide juht Igor Dodon, kommunistide juht Vladimir Voronin ja Meie Erakonna juht Renato Usatî tegelikult Venemaa huvisid."
Kuidas käitub kaitseminister, kui Rumeenia peaks Moldovale sõja kuulutama?
Salaru: ,,Ma ei suuda seda ette kujutada..."
http://uudised.err.ee/v/valismaa/3ab00b ... ereformiks

Gagauusid ongi vist üldiselt venekeelsed?

Sama hästi võiks Eesti kaitseministrilt küsida, et mis saab, kui Soome meile sõja kuulutab.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Moldaavlased tulid uuesti tänavatele
http://maailm.postimees.ee/3668079/mold ... tanavatele

_________________
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eriesindaja Saksa eesistumise ajal Cord Meier-Klodt: ,,Näen formaadi kõigi osapoolte valmidust rakendada täiendavaid jõupingutusi läbirääkimiste taasalustamiseks. Seda ei ole tükk aega juhtunud. Väga tähtis on anda sellele protsessile tõuge. Kavatseme korraldada ühe vooru, seejärel tavapärase konverentsi Baieris, et suhelda mitteametlikult ja panna paika edasine tegevusplaan. Ei maksa pidada läbirääkimisi läbirääkimiste pärast, vaid ainult selleks, et lahendada küsimusi Dnestri mõlema kalda elanike heaolu nimel. See on läbirääkimiste kõige tähtsam nõue: tõestada mitte sõnade, vaid tegudega, et tahame selles suunas ühiselt edasi liikuda. Lisaks ei tohi olla mingeid eeltingimusi, sisutute kohtumiste vältimiseks on vajalikud eelläbirääkimised. See oli praegu minu sõnum Chișinăule, samasuguse kavatsen edastada Tiraspolis, järgmisel nädalal aga Moskvas ja Kiievis, kus arutan neid küsimusi."
Bălan: ,,Olen valmis eeltingimusteta konstruktiivseteks läbirääkimisteks. Loodan nende peatsele taastamisele formaadis 5+2. Läbirääkimiste päevakord tuleb veel läbi arutada, sest päevakord kooskõlastatakse kõigi läbirääkimiste osalistega ja kinnitatakse umbes kaks nädalat enne kohtumiste algust."
Meier-Klodt kohtus Moldova taaslõimimise asepeaministri Gheorghe Bălaniga.
http://maailm.postimees.ee/3689671/tran ... ni-alguses

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Reisihuviline Erki Loigom: ,,Transnistria majanduse alustaladeks on lisaks Putini rublavagunitele tekstiilitööstus, põllumajandus (õlid, konjakid ja veinid), metallitööstus ja elektrienergia. Viimane on nii tugev tegur, et annab väidetavalt riigi ekspordist mõnel aastal kuni 80 protsenti. Nimelt on igal aastal kasvanud ekspordi osakaal Euroopa Liidu riikidesse, mis 2015. aastal ulatus juba 58 protsendini. Venemaa osakaal eelmisel aastal kukkus kaheksa protsenti. Ukraina kriisi valguses on Moskva süüdistanud Kiievit oma rahuvalvaja positsiooni ärakasutamises majandushuvides (lisaks Venemaale tagavad Transnistrias osaliselt rahu ka Ukraina ja Moldova väed), kuid Vene-Ukraina konflikt mingil vägivaldsel moel Transnistriasse siiani õnneks kandunud ei ole. Transnistria ja Moldova piir on looduses üldiselt märkamatu, kuid teatud piirilõikudes on kehtestatud demilitariseeritud tsoon ja on piirkondi, kus Transnistria aladel kehtib Moldova võim ja vastupidi. Majanduse teema lõpetuseks olgu mainitud ka oma raha olemasolu. Selleks on Transnistria rubla, mis jaguneb sajaks kopikaks. Kopikad on metallist, meilegi enne Eesti krooni tuntud nõukogude kopikate parimas propagandistlikus kujunduses. Hoopis põnevam on aga paberraha saatus. Nimelt vahetab kohalik keskpank alates 2014. aastast 1-, 3-, 5- ja 10-rublaseid paberrahasid välja plastist (!) mängupõrgu žetoone meenutavate erikujuliste müntide vastu. Sarnaselt nõukogude rubladega kattuvad ka nende värvitoonid – üherublane on kollane, kolmene roheline jne. Transnistria rubla ei vaheta ringi mitte keegi peale Transnistria enda, isegi piiridel Ukraina või Moldovaga naerdakse teie sellekohase palve peale. Samuti ei ole Transnistria pangandusvõrk seotud ühegi üleilmse süsteemiga, nii näiteks ei saa riigi territooriumil võõra pangakaardiga automaatidest kätte sularaha. Kui reisilood räägivad vaid ühest rahamasinast Tiraspolis, siis ka see on laim – neid on seal vähemalt kaks. Ametlikult mitmeparteisüsteemiga riik on siiski rangelt ühe kildkonna kontrolli all, meenutades Venemaal Ühtse Venemaa positsiooni. Valimised küll toimuvad, kuid näiteks viimastel presidendivalimistel 2011. aastal sai niigi nõrga opositsiooni kandidaat Andrei Safonov end üles seatud vaid mõni päev enne valimiste toimumist. Meedia on riigi kontrolli all, kuigi eetris kõlab palju raadiojaamu ja telerites jooksevad kohalikud programmid ning ilmub mitmeid ajalehti. Valimistulemuste sättimisest annab tõestust 2001. aastal toimunud presidendivalimiste esimene voor, kus ühes ringkonnas kogus 1990–2011 riiki valitsenud Igor Smirnov 103,6 protsenti häältest. Igor Smirnov on Transnistrias omamoodi legend, kes isalikult üritas väikest maad suureks valitseda, kuid nagu iga võim korrumpeerub, sai see tallegi 2011. aastal lõpuks saatuslikuks. Kuid tema tumedaks toonitud vunts-habe ja lühikeste käistega pintsakud on legendaarsed nagu Kim Jong-ili ülikonnad ja päikeseprillid Põhja-Koreas. 2007. aastal üritas Transnistria Kommunistliku Partei (kommunistid on parlamendis muide opositsioonis) esimees Oleg Horjan tuua riigi tänavatele rahva vaba tahte kinnituseks meeleavaldusi, kuid ta peksti läbi ja vangistati enam kui aastaks. Füüsilist mõjutamist kohaliku KGB poolt on saanud ajaloo jooksul tunda paljud inimõigusi ja poliitilisi vabadusi nõudvad aktivistid nii Transnistriast kui väljastpoolt. Sarnaselt teiste autoritaarsete riikidega on ka Transnistriat süüdistatud oligarhia tekkes, võimu kuritarvitustes ning sellele lisaks seostatakse riiki ka illegaalses relvakaubanduses ja ulatuslikus rahapesus. Kus suitsu, seal tuld. Euroopa Liit on mitmele Transnistria juhtpoliitikule kehtestanud sisenemiskeelu ELi territooriumile ja vabadusi hindavad indeksid loevad Transnistriat vabadusi mitteaustavaks territooriumiks. On selge, et turumajandusele üleminekuga muutub ka Transnistria, kuid täna on tegemist veel omalaadse Nõukogude Liidu jäänukiga, kes otsib oma teed lääne ja ida vahel, kuid saab selgelt aru oma pea sajaprotsendilisest sõltuvusest Venemaa valitseja plaanidest. Vene keele oskajad leiavad elanikega kiiresti kontakti, inglise keelt kõnelejaid peetakse küll huvitavateks, kuid nendega tekib distants. Keeleoskusega on Transnistrias üldiselt asjalood kesised. Tiraspolis on korralik rand, suurepärane kali ja hirmodav olme. Kui miilitsaid ja KGB hoonet avalikult ei pildista, on riik igati turvaline ja ootab mõnele tuhandele turistile aastas kindlasti lisa. Väljudes hiljem otse Ukrainasse, jääb reisija passi vaid Moldovasse sisenemist tunnistav tempel ja see võib tihedamini Moldovat külastaval reisijal saada hiljem probleemiks. Passi järgi viibitakse veel eelmisest reisist Moldova territooriumil. Samamoodi Transnistriast Moldovasse minnes tuleb valmis olla olukorraks, kus teid süüdistatakse illegaalses sisenemises Moldovasse. Sellised arusaamad tingib Moldova ametlik käsitlus Transnistriast kui Moldova osast ja seeläbi piir Moldova ning Transnistria vahel on ühe riigi sisemise haldusjaotuse piir. Separatistlik Transnistria aga käsitleb seda tõelise riigipiirina, mida see ka de facto tõesti täna oma kontrollimehhanismidega meenutab. Transnistria reisijate passidesse templeid ei löö, küll aga vormistatakse isegi mõnetunniseks riigis viibimiseks hulgaliselt dokumente ja tasuda tuleb umbes viie euro suurune maks sõiduki kohta. Varem on Transnistriat külastanud rändurid kirjeldanud piiriületusprotseduure kui lõputuid ootamisi ja bürokraatiat, mis enamasti lahenevad imeväel altkäemaksude abil, kuid alates uue presidendi Jevgeni Sevtšuki võimuletulekust 2011. aastal võeti just piiridel toimuv fookusesse ja tänasel päeval ähvardab meelehead küsivat ametnikku töökoha kaotus. Loodud on isegi infotelefon reisijate sellekohaste kaebuste registreerimiseks ja lahendamiseks. Vladimir Putini hiigelplakateid kohtab seetõttu riigis palju. Visuaalsest poolest tuleb ümber lükata läänemaailma alatu laim Transnistria olme ja olu põrgulikkuse kohta – teed on oluliselt paremas seisus kui näiteks Ukrainas, põllud hoolitsetud ja külad üle vene keskmise kõpitsetud. On ilmselge, et Transnistria on Putinile tänases suurima geopoliitilise vea korrigeerimise olukorras kingitus erinevalt Krimmist või Ida-Ukrainast."
http://arvamus.postimees.ee/3800751/erk ... eise-poole
http://arvamus.postimees.ee/3794927/erk ... ole-olemas

Moldova olukord on Ukraina omale väga sarnane, aga sellele riigile pühendatud teema seni puudus. Ühendasin kaks varasemat teemat (ja kolmanda, tuntud kirjaoskamatu türgimeelse kommentaatori aastatetaguse hüüatuse, saatsin prügikasti). Ajendiks sai informatiivne ning tasuta artikkel "Postimehest":

Erki Loigom: Venemeelses Transnistrias käärib.

Soovitan!

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

28. juunil otsustas Transnistria ülemnõukogu anda kohtu alla endise presidendi Jevgeni Ševtšuki, kes kaotas 2016. aasta valimised. Ševtšuk sai parlamendiistungile ametliku kutse. Selle asemel putkas Moldovasse. Ševtšukki süüdistatakse viies eri süüteos, sealhulgas riigivarguses ja salakaubaveos, millega ta olevat teeninud üle 147 miljoni dollari.
Transnistria ametnikud: ,,Ta lahkus öösel paadiga üle Dnestri jõe."
Ševtšuk: ,,Põgenes oma kodumaalt taksoga. Ma ei kartnud kohtupidamist, vaid seda, et mind mõrvatakse."
Moldova võimud: ,,Ševtšuki väljaandmine on välistatud – Transnistria pole riik, seega ei saa sellega sõlmida ka väljaandmise lepinguid."
Vene lehe Novaja Gazeta ajakirjanik Jelena Ratšova: ,,Kohalike poliitikute jaoks on kõige olulisem see, et Ševtšuk on kodumaa poliitikast lõplikult kõrvale tõrjutud."
Suurem osa Transnistria majanduselu on ühel või teisel viisil seotud Transnistria võimsaima ärimehe Viktor Gušani juhitud korporatsiooniga Šerif. Šerif toetas 2016. aasta valimistel presidendikandidaate Anatoli Kaminskit ja Vadim Krasnoselskit.
Presidendiks sai endine Šerifi tütarfirma juht Krasnoselski.
Krasnoselski: ,,Ševtšuki-suguste varaste koht on vangis."
Ševtšuk: ,,Gušani vara võidakse võõrandada. Nii Transnistria praegune peaprokurör, riikliku uurimiskomitee juht kui ka siseminister on kõik endised Gušani ettevõtete töötajad."
Transnistria televisioonis näidati saateid, kus Gušani süüdistati palgamõrvade korraldamises.
Pärast Krasnoselski võitu vallandati Ševtšuki liitlastest kohaliku KGB eksjuht Nikolai Zemtsov, endine tollijuht Juri Gervasjuk ja keskpanga juht Eduard Kossovski. 2015. aastal olevat Ševtšuk andnud armu kahele kurjategijale, kes lubasid vastutasuks tunnistada, kuidas nad Gušani tellitud palgamõrvasid korraldada aitasid. Üks Ševtšukile esitatud süüdistusi puudutab vangidele ebaseaduslikult armu andmist.
Moldova siseminister Alexandru Jizdan: ,,Ševtšuk on sealpool Dnestri jõge tagaotsitavaks kuulutatud – seda küll mitte tema enda süütegude, vaid Facebooki postituses mainitud süüdistuste pärast. Moldova on juba algatanud Ševtšukile tehtud väidetava tapmiskatse uurimiseks kriminaalasja. Uurime tõendeid ja selgitame välja, kas ta tuleb võtta politsei kaitse alla või mitte."
Ševtšuk on Moldova pealinnas Chișinăus.
Moldova president Igor Dodon: ,,Riigi poliitika lahkulöönud Transnistria asjus jääb muutumatuks. Meil tuleb riik taas ühendada ja me teeme seda. Olen kindel, et see juhtub juba lähiaastatel."
Esmaspäeval kiitis Euroopa Parlament heaks Moldovale määratud abipaketi, mille kinnitamist pidurdas eurosaadikute mure riigi meediavabaduse ja teiste demokraatlike normide täitmise pärast. Juunis leppisid Moldova ja EL kokku, et kui valitsus õigusriigi, inimõiguste ja mitmeparteisüsteemi põhimõtetest taganeb, võib Euroopa Komisjon abi väljamaksmise kohe peatada. Otsuse järgi saab Moldova 40 miljonit eurot tagastamatut abi ja 60 miljonit eurot laenu. See makstakse välja kolmes osas alates tänavu detsembrist.
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/ajalo ... d=78787802

Venemaa välisminister Sergei Lavrov: ,,Minu arvates ei ole vaja sõda ennustada, sest seda ei taha keegi – välja arvatud need, kes suunasid Moldova valitsuse esindajate kätt, kui nood allkirjastasid avalduse vajadusest viia meie sõjaväelased Transnistriast välja. Ainult need, kes seda Moldova valitsusele soovitasid, tahavad meie ja Ukraina, meie ja Moldova sõda. See on Venemaa heidutamise poliitika. Siin ei ole midagi isiklikku, nagu öeldakse. Sealt pärinevad sanktsioonid ja kõik muu."
http://maailm.postimees.ee/4230003/lavr ... -sojahimus

Vabaerakonna ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Monika Haukanõmm: „Esmalt on küsimus, kas sellistel riikidel nagu Ukraina, Georgia ja Moldova on kunagi lootust saavutada Euroopa Liidu liikmelisus. Korrutati ainult ühte - et idapartnerluse ja liikmelisuse taotlemise vahel puudub seos. Kas tõesti ei jätkunud meil julgust öelda, et isegi kui otsene ja institutsionaalne seos puudub, siis töö, mida tehakse neis riikides (korruptsiooni ohjeldamine, selleks vajalikud reformid jms), võib avada uusi poliitilisi võimalusi tulevikus. Me ei söandanud laua taga kinnitada, et tunneli lõpus on valgus.“
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tagasi ... d=80456964

Mingid uudised räägivad, et Dodon on (juba teist korda) nn. ametist kõrvaldatud... tema volitused presidendina on peatatud, ülemkohtu otsusega.
Põhjuseks asjaolu, et Dodon lükkas, põhiseaduse vastaselt, teistkordselt tagasi valitsuse ministrite kandidaadid. President võib seda teha vaid korra aga Dodon tegi seda kaks korda järjest.

http://www.balkaninsight.com/en/article ... 12-28-2017

http://www.moldova.org/en/president-igo ... ministers/

Inimõiguste kaitse ühenduse Promo-LEX esindaja Ion Manole: „Еuroopa Inimõiguste Kohus mõistis eile Venemaa süüdi 1646 taluniku ja kolme põllumajandusettevõtte omandiõiguste rikkumises, sest Transnistria võimud takistavad nende pääsu Tiraspoli-Dubăsari-Rîbnița maantee taga olevatele maadele. Vene valitsust kohustati maksma hagejatele kokku 2,5 miljonit eurot valuraha: 1500 eurot igale talunikule ja 5000 ettevõtetele. Venemaa peab korvama ka põllumajandusettevõtetele Agro-Tiras, Agro-SAVVA ja Sergiu Popa vastavalt 115 300, 80 500 ja 50 000 eurot ning 20 000 eurot kohtukulusid. 14 aastat hiljem tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus tuhandete inimeste omandiõiguse rikkumist ohualal. Samas tasub märkida, et nende mure on siiani lahendamata. Loodame, et tänu sellele otsusele saavad maaomanikud oma omandit täiel määral käsutada.“
Kohus langetas taolise otsuse, kuna vastutusele ei saa võtta tunnustamata riiki Transnistriat, aga arvestades Venemaa poolt osutatavat majanduslikku, poliitilist ja sõjalist abi piirkonnale, mõisteti viimane süüdi hagejate õiguste rikkumises ja peab neile valuraha maksma.
https://maailm.postimees.ee/5764075/eur ... onit-eurot

Lisaks Abhaasia peaministrile, kes hukkus autoavariis, sattus liiklusõnnetusse ka Moldova president Igor Dodon, kes siiski ellu jäi... Kahtlaselt kokku ajastatud sündmused. Info küll RT Sputniku oma kuid siiski aktuaalne.

https://sputniknews.com/europe/20180909 ... -hospital/

Eestikeelne uudis ka

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83613283

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.