Olukord Venetsueelas

[hjl85]

Venetsueal kaitseminister teatas, et armee on Maduroga kuigi ei ole teada tegelikku sõjaväelaste meelsust.
Lisaks saatis USA Maduro pimedasse kohta nõudega viia diplomaadid 72 tunniga ära kuna Maduro ei olevat enam President.
Kui Maduro nüüd midagi ei tee siis hakkavad kahtlema temas ka tema pooldajad kui otsustab jõudu USA diplomaatide vastu kasutada siis.....

[Kriku]

Guaidód tunnustasid Venezuela legitiimse presidendina ka mitmed Lõuna-Ameerika riigid, sealhulgas Brasiilia, Colombia ja Peruu, vahendab BBC News.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=85113735

[kalvis]

Tegu on sisuliselt riigipöördega ja mõnes mõttes pole parlamendil kaotada nagunii mitte midagi.
Oluline on 3 asja:
1. Keda toetab rahvas (paar nädalat tagasi oli seis 50%-50%, kui oleks 60%-40% siis suudaks parlament rahva toel diktaatori kukutada)
2. Keda toetab sõjavägi (jääb kõrvaltvaatajaks, hakkab rahvast peksma, keeldub Maduro käske täitmast või vastupidi täidab neid, siin loeb keda kindralid kuulavad)
3. Keda toetavad politseijõud (sama, mis eelmine punkt)

Muuseas võib ka tekkida kodusõda, kaksikvõim kui ka ühe osapoole kiire mättasse tagumine. Chavez ju ülinapilt jäi võimule.
See poliitikik, kellel on oskust veenmises, strateegias jne. võib kergesti võitjaks saada.

Teoorias saab ka välisabiga kiirel tegutsemisel sündmusi enda kasuks pöörata. Kardetavasti Trump ei ole selleks piisavalt taibukas, küll aga Putler. Samas on ta liiga kaugel operatiivseks tegutsemiseks.

[Kriku]

Selline tegvus siis käib: https://www.rt.com/news/449572-caracas- ... venezuela/

Esialgu ei midagi kriitilist võimude jaoks.

[HeiniR]

https://www.bbc.com/news/world-latin-am ... ting-story

Türgi sultan, Idanaaber ja veel mõned, kes Madurole toetust avaldavad.

[hjl85]

Tegu on sisuliselt riigipöördega ja mõnes mõttes pole parlamendil kaotada nagunii mitte midagi.
Oluline on 3 asja:
1. Keda toetab rahvas (paar nädalat tagasi oli seis 50%-50%, kui oleks 60%-40% siis suudaks parlament rahva toel diktaatori kukutada)
2. Keda toetab sõjavägi (jääb kõrvaltvaatajaks, hakkab rahvast peksma, keeldub Maduro käske täitmast või vastupidi täidab neid, siin loeb keda kindralid kuulavad)
3. Keda toetavad politseijõud (sama, mis eelmine punkt)

Muuseas võib ka tekkida kodusõda, kaksikvõim kui ka ühe osapoole kiire mättasse tagumine. Chavez ju ülinapilt jäi võimule.
See poliitikik, kellel on oskust veenmises, strateegias jne. võib kergesti võitjaks saada.

Teoorias saab ka välisabiga kiirel tegutsemisel sündmusi enda kasuks pöörata. Kardetavasti Trump ei ole selleks piisavalt taibukas, küll aga Putler. Samas on ta liiga kaugel operatiivseks tegutsemiseks.

Kui see toetus oli/on 50:50 siis jah-ei oleks uskunud, et "õndsa" sotsialismi pooldajaid on niivõrd palju

[kaugeltuuriv]

https://www.postimees.ee/6508386/reuter ... iktaatorit
Madurot on hakanud Venemaa toetama ka otseselt palgasõduritega.
Nagu tavaliselt,sellise mustema töö võtavad ette Vene julgeoleku käepikendus Wagneri Grupp.
Diktaator ise nagu ei usalda enam oma sõjaväelasi,nii,et wagnerlased nüüd tagavad mehe julgeolekut.
Ka on sagenenud Vene transpordilennukite lennud sinna,pakun seda,et lastiks lahingumoon ja rahvahulkade laialiajamiseks mõeldud pisargaas ning eritehnika selleks.

[kalvis]

Kui see toetus oli/on 50:50 siis jah-ei oleks uskunud, et "õndsa" sotsialismi pooldajaid on niivõrd palju

Paraku siiski on toetajaid ka Maduro leerile. ETV näitas nende tegutsemist - jagasidki Maduro nänni, käisid opositsionääre peksmas. Valdav enamus on selline harimatu mass, peaasi et actionit kuskil teha sai. Suhteliselt kommunistlikud eelarvamused olid kah.

Muret teeb opositsiooni liidri tegevusetus. Peale avalduse pole rohkem kuulda olnud - kui hirmunud Maduro Wagnerlaste toel hakkab võimu näitama siis võivad parlamendi päevad loetud olla. Tundub, et sealne liider on vist ikka liiga "roheline". Maduro on ise aru saanud - toetajaid palju pole, sellepärast wagnerlased appi kutsuski.
Samuti annab tunda Trumpi tegevusetus (nagu ennustasin) ja Putleri tegutsemine.
Kaua selline tegevusetus siiski ei kesta. Varem või hiljem peab keegi oma käigu tegema ja sõnadelt tegudele üle minema.

[HeiniR]

Samuti annab tunda Trumpi tegevusetus (nagu ennustasin) ja Putleri tegutsemine.

Kas see ei või kokkuvõttes olla just Trumpi eesmärk? Sisuda venelasi riigiga, kes otsest ohtu USA julgeolekule ei kujuta? Putja saab seega jälle oma niigi sulavat raha,mehi ja muid ressursse raisata? Sarnaselt võiks ju tegelikult tõlgendada ka Süüriat ehk kõige suurem kättemaks USA poolt venelastele võib olla venelaste üksi jätmine Süüria ülesehitusel,mis neelab kolossaalseid summasid ja mida venelastel kokkuvõttes ei ole Süüria jaoks raisata. Sellliste tegevustega saab Trump näidata venelasi lõpuks läbikukkujatena. Sellised “muinasjutud” oleks juba nagu kunagi aset leidnud, lihtsalt toona NL nime all.

[Miki]

Kas jõutakse Venezuela veel pankrotist ja kaosest päästa?
Riigireserviks olev kuld, sulab kui kevadine lumi.

[kalvis]

Üsna asjalik ülevaade - Alatalult päevalehes ilmunud artikkel:
Riik, mille naftavarusid 300 miljardit barrelit hinnatakse suuremaks kui USA, Venemaa, Kuveidi, Qatari ja Mehhiko omi kokku, lainetab jälle. Siiski pole seal näha selget heade ja halbade vastasseisu, ka rahva toetust jagub mõlemale poolele omajagu, nendib välisvaatleja Toomas Alatalu.

Tänavatel on selgelt eristuvad kolonnid: ühed on seadusliku presidendi Maduro poolehoidjad, teised end ise presidendi k.t-ks kuulutanud Rahvusassamblee esimehe Guaido omad. Kui lähtuda viimaste aastate valimiste tulemustest, suudaks kumbki välja tuua 5-10 miljonit inimest. Tänastega kõrvutatavaid massimeeleavaldusi toimus seal ka 2016. ja 2017.a. ning siis jäi peale Maduro, kes valiti mullu mais tagasi presidendiks. Teda toetas siis 6,2 miljonit valijat ja oli kaks opositsiooni kandidaadi, üks neist kindral, kes said 2+1 miljonit häält.

Kokku rohkem, kui juulis 2017 toimunud Põhiseaduse Assamblee – mille valimist opositsiooni põhijõud boikoteerisid – valijaid: selle numbriks oli 8,1 miljonit. Kolm kuud hiljem – oktoobris 2017 toimunud kuberneride ja linnapeade valimistel oli väljas ligi 11 miljonit inimest – Maduro omad said 5,8 ja vastasleer 5 miljonit häält. Lisagem siia, et seda kõikumist – kord osaleme, kord mitte, kritiseeris teravalt kõige tuntum Venezuela opositsiooni juht Henrique Capriles (kaotas 2013 presidendivalimised Madurole - vastavalt 7,6 ja 7,4 miljonit häält), kes on aga praegu tülis meestega, kellest tuleb juttu allpool ja n.ö. mängust väljas.

(Arvude – mõistagi, et tinglike toomise tagamõte on lihtne – kuna Venezuelas on iga aasta mingid valimised ehk siis polariseerunud ühiskond tegeleb vastaspoole pideva mõõtmisega, milles osalevad miljonid, siis tuleb vältida, et need mõõtmised ei muutuks veristeks. Siis lüüakse paari tunniga maha 3000 inimest nagu see sündis veebruaris 1989 Caracases!
Mainitud presidendivalimised olid n.ö. ette toodud – mida põhiseadus lubab - , ent Maduro uus ametiaeg algas nagu ette nähtud k.a. 10. jaanuaril.

Vahetult enne seda aga taaselustus Venezuela parlament (Asamblea Nacional), mis valiti detsembris 2015 ja kus võttis võidu opositsioon (7,7 ja 5,6 miljonit häält). Kohad jagunesid 109:55 ja puhkes vihane võitlus veel 3 koha pärast, mis andnuks opositsioonile absoluutse ülekaalu. Neid omanud indiaani pealikud marssisid lõpuks ikkagi minema ja neil pole asendajaid tänagi, ent just parlament oligi kõigi 2016-7.a. suurmeeleavalduste taga sundimaks Madurot ametist lahkuma.
Ei õnnestunud, sest reziimi peatoeks on valimiste-usku rahva kõrval armee, mida vahepeal on suurendatud ja kes muide tegeleb jätkuva kriisi olukorras vaesemate inimeste iganädalaste abipakettide jagamisega. Sestap pole ka juhus, et niipea kui 23. jaanuaril uus rahulolematuse laine vallandus, ilmus teleekraanile kaitseminister, tema selja taga seisid kõigi sõjaväeringkondade ülemad ja sõnum oli lihtne – toetame põhiseaduslikku presidenti ehk Madurot.

Uue vastasseisu tekitajateks olid aga detsembris valitud ja 5. jaanuaril ametisse astunud parlamendi (selle volitused kehtivad jaanuarini 2021) juhid. Ütleks nii – uus projekt, sest vanad juhid – kes Madurost lahti ei saanud – jäeti kõrvale ja parlamendi esimeheks valiti 35-aastane Juan Guaido, kelle partei kuulub Sotsialistlikku Internatsionaali. Esimeseks asetäitjaks sai teise sotsinterni kuuluva partei esindaja, 61-aastane Edgar Zambrano. Teiseks asetäitjaks aga 38-aastane Ivan Stalin Gonzalez, kes ka miitingutel seisab alati Guaido vasakul käel, pintsakus (Zambrano on reeglina särgis) ja habetunud nagu noor Kobagi (kui ei tea, siis see oli Stalini hüüdnimi). Teadu oli ja on Ladina-Ameerika vasakpoolsetes perekondades kombeks eriliste nimede panemine ja võib lisada, et sedapuhku saab Venezuelas esilekerkinud Stalin toetust ka Leninilt - just see on Ecuadori presidendi Moreno eesnimi!

Laias laastus öeldes on pilt säärane, et Maduro vasakpoolset reziimi üritatakse nüüd kukutada mitte enam parem-, vaid vasakpoolsete tegelaste juhtimisel. Muidugi pole oluline, mis värvi on kass, ent saab olema huvitav, kui Läänes hakatakse mainima nimeliselt Guaido teist asetäitjat!

Nimed nimedeks. 10. jaanuaril kuulutas uus kolmik Maduro usurpaatoriks ja kutsuti rahva tänavaile 23. jaanuariks. Läbimõeldud käik, sest täpselt 61 aastat varem kukutas rahvaülestõus sel päeval USA truu diktaatori kindral Perez Jimenezi. Ehkki daatum polnud ümmargune, tuli opositsiooni välja ja nende ees seistes Guaido kuulutaski enda presidendi kt-ks. Järgmine uudis tuli Washingtonist – president Trump kuulutas kiirelt Guaido tunnustamisest Venezuela ajutise juhina. Maduro vastas sellele minekuga Ülemkohtusse, et talaarides mehi taustaks võttes riigipöördekatset tõrjuda. Siis järgnesid maailma reageeringud, k.a. Putini toetuskõne Madurole.

Trumpi esimestes tviitides vilksas mõiste „Lääne hemisfäär“ ehk siis märguanne, et ajagem asju omavahel, s.t. Ameerika kontinendil. Seal on Madurot eirava hoiaku võtnud 14 valitsust (Ameerika Riikide organisatsioonis on 35 liiget) ja nende hulgas pole Mehhikot ja Uruguayd, aga ent need on kriisides alati olnud võtmeriigid. Madurot toetab ka ainsa naaberriigina Guayana. Väljaspool Ameerikat näitab suurimat aktiivsust üles Hispaania, - kus ka sotsialistide valitsus -, kes pakub vahendust kõnelusteks Maduro ja Guaido vahel. Sotsialistid on ka ÜRO peasekretär portugaallane Antonio Guterres ja ÜRO inimõiguste komissar Michelle Bachelet, endine Tšiili president, kes mõlemad pakuvad samuti vahendust. Juhtumisi saabus 24. jaanuaril Panamasse Rooma paavst Francisco, kes teadu argentiinlane ja kes juba vahendas 2016.a. kõnelusi Maduro ja opositsiooni vahel. Sedapuhku rääkis ta korruptsioonist maailmas ja Ladina-Ameerikas, ent oli täiesti vait Venezuela asjus. Mis mõistagi ei sega tal mõne päeva möödudes uue algatusega välja tulla.

Trumpi seni kõlanud avaldustest jääb mulje, et ta on otsustanud Maduro reziimist lahti saada. Mis moodi see võimalik on – Venemaa-Hiina vastuseisu teades – ei kujuta keegi ette. Esimeste meeleavalduste efekt on möödas ja terendub Prantsuse kollavestide taktika (sama kasutati ka Venezuelas 2016.a.) – iganädalased demonstratsioonid võimu vastu. Lõpmatuseni neid korraldada ei saa ja kuna Guaido on end presidendi kt-ks kuulutanud ja säärasena ka tunnustust saanud, ei saa ta jõude istuda. Selleks aga on vaja raha ja USA Riigidepartemang on talle seda lubanud. Pole raske ette kujutada, mis moodi see avalikkusele mõjub.

Guaido otsustest kellatakse praegu amnestia seadust – kõigi julgeoleku garantiide ja materiaalsete varade tagatuse pakkumine Madurole ja tema seltskonnale. Vaevalt, et see võetakse vastu. Võimalik, et asi paraneb, kui Guaido kõrvale ilmub ka mõni parempoolne tegelane nende hulgast, kes praeguses kemplemises ei osale. See teeks toimuva usaldusväärsemaks.

Muidu hakkavadki maailmas asjad käima nii, et kutsutakse rahvas kokku, üks mees kuulutab enda riigi juhiks ja ongi kõik! Tõsine pähkel kõigile, k.a. Euroopa Liidule, mille juhttegelased mängivad hetkel tingimuslikult – kui Maduro uusi valimisi ei luba, siis tunnustame Guiaidot!? Araabia sündmustes, konkreetsemalt Süüria suhtes läks EL ladvik juba alt, kui püüdis olla targem kui Araabia Maade liiga.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..reziimi peatoeks on valimiste-usku rahva kõrval armee, mida vahepeal on suurendatud ja kes muide tegeleb jätkuva kriisi olukorras vaesemate inimeste iganädalaste abipakettide jagamisega. Sestap pole ka juhus, et niipea kui 23. jaanuaril uus rahulolematuse laine vallandus, ilmus teleekraanile kaitseminister, tema selja taga seisid kõigi sõjaväeringkondade ülemad ja sõnum oli lihtne – toetame põhiseaduslikku presidenti ehk Madurot.

See tundubki suurest võtmeküsimus praegu.
Nende latiinomaade armeedes on harilikult küllaga nii "valgeid" kui punaseid".
Aga ilmselgelt on Venetsueela relvajõududes juba pikemat aega edutatud vaid "punaseid" - mis algas veel eelmise, "punasest kolonelist" presidendi ajal ja jätkub täie rauaga ka praeguse "bussijuhist" presidendi ajal

Niiet mittevasakpoolne mõtlemine peaks Venetsueela relvajõudude tänasest juhtkonnast olema suht edukalt välja roogitud - ühes sellestjohtuvate tulemustega riigi tänasele sisekonfliktile.

[Kriku]

Muidu hakkavadki maailmas asjad käima nii, et kutsutakse rahvas kokku, üks mees kuulutab enda riigi juhiks ja ongi kõik! Tõsine pähkel kõigile, k.a. Euroopa Liidule, mille juhttegelased mängivad hetkel tingimuslikult – kui Maduro uusi valimisi ei luba, siis tunnustame Guiaidot!? Araabia sündmustes, konkreetsemalt Süüria suhtes läks EL ladvik juba alt, kui püüdis olla targem kui Araabia Maade liiga.

Süüria probleem oli muuhulgas selles, et opositsioonil ei õnnestunud Assadile alternatiivset võimukeskust üldse moodustadagi. Guiado presidendi KT-ks kuulutamine oli vähe imelik küll, sellega olen nõus.

[Kriku]

Tõsine pähkel kõigile, k.a. Euroopa Liidule, mille juhttegelased mängivad hetkel tingimuslikult – kui Maduro uusi valimisi ei luba, siis tunnustame Guiaidot!?

Avalduse enda kohta ka eestikeelne uudis:

Euroopa suurriigid Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid täna Venezuela presidendile Nicolás Madurole kaheksa päeva uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul tunnustada riigi ajutise presidendina opositsiooniliidrit Juan Guaidód.

https://www.postimees.ee/6508548/euroop ... ltimaatumi

[ruger]

Venetsueela kaitseatašee USA-s kolonel Silva asus Maduro vastaste hulka, toetades legaalse presidendina Guaidot ja palus kõikidel sõjaväelastel sama teha.

The military attaché at the Venezuelan Embassy in Washington, Col. José Luis Silva, broke with the Nicolás Maduro regime Saturday and urged other armed forces members to recognize Juan Guaidó as the legitimate interim president of the South American nation.

“As the Venezuelan defense attaché in the United States, I do not recognize Mr. Nicolás Maduro as president of Venezuela,” Silva told el Nuevo Herald in a telephone interview from Washington, D.C.

“My message to all armed forces members, to everyone who carries a gun, is to please let’s not attack the people. We are also part of the people, and we’ve had enough of supporting a government that has betrayed the most basic principles and sold itself to other countries,” he added.

https://www.miamiherald.com/news/nation ... 29345.html