Kataloonia iseseisvusreferendum, muud Hispaania separatistid

[Puurija]

Kataloonia Sotsialistide Erakonna liikmekaardi põletamine.
Ühtne ja Alternatiivne Vasak liider ja Kataloonia parlamendi kolmas asespiiker Joan Josep Nuet: ,,Hispaania Katalooniasse sekkumise eest kaitsvat ühtset rinnet ei saa luua 27. oktoobril kuulutatud Kataloonia Vabariigi kaitseks vaid laiemal alusel, mis põhineb Kataloonia õigusel ise otsustada, poliitiliste vangide vabastamisel ja artikkel 155 artikli käivitamisele vastandumisel."
Barcelona linnavolikogu nõudis poliitiliste vangide vabastamist.
Kataloonia ombudsman Rafael Ribó: ,,Artikkel 155 aktiveerimine rikub põhiõigusi ja inimõigusi ning see tuleb peatada."
Terrassa linnavolikogu ja Kataloonia Sotsialistide Erakonda kuulunud viis isikut lahkusid erakonnast.
Venezuela välisminister Jorge Arreaza M kutsus Hispaaniat vabastama poliitvangid.
Erakond Podemos Hispaania pidas erakorralist istungit, et leida viise, mille alusel saaks vallandada Podemose Kataloonia haru peasekretäri Albano Dante Fachíni.
Puidgemont: ,,Võin olla 21. detsembri valimistel kandidaat väljaspool Katalooniat."
Kataloonia Euroopameelsed Demokraadid Erakond ja Kataloonia Sotsialistlik Erakond lõpetasid Sant Cugati linnas koalitsiooni.
Hispaania ülemkohus väljastas Belgias viibivate suhtes vahistamiskäsu. Puidgemonti nimi oli vahistamiskäsul valesti kirjutatud: Puidgemon.

576_1509738118pantalla.jpg (24.69 KiB) Vaadatud 5340 korda

[eeru]

Lõuna Osseetiasse oleks pidanud põgenema.
https://maailm.postimees.ee/4299441/bel ... 1509793231

[Kriku]

Puigdemonti advokaat: tema klient kavatseb vahistamise vastu võidelda varjupaika palumata.

[Martin Peeter]

PM tuntud headuses. Seekord Evelyn Kaldoja oma nime alt.

https://arvamus.postimees.ee/4298777/ka ... 1481498196

[Puurija]

Analüütik ja vaatleja Toomas Alatalu: ,,29. detsembril 55 aastaseks saav Carles Puigdemont i Casamajo on hetke kuumim nimi maailmapoliitikas, kelle peavoolumeedias tempudeks ristitud tegudest on närvis mitte ainult Euroopa suured, vaid ka Trump ja Putin, Xi Jinpingist rääkimata. Tõusta oma riigist sajandeid rääkinud Kataloonia 130. piirkonnajuhiks oli juba iseenesest saavutus, ent üllatada pikka aega vaid oma tarkust nautinud Euroopa ladvikut sellega, et üks väikerahvas hääletab ülekaalukalt oma iseseisvuse poolt, oli triumf, mis saab ajaloos osaks vähestele. Tänu muidugi vastasleeri rumalale käitumisele, ent lõhe tänase maailma ilusate sõnade ja seaduste ning jõhkra tegelikkuse vahel pidi ju ilmsiks tulema ja tuligi. Selge see, et Juncker-Merkel tegid end toimunu mahamagamisega (ei uskunud!) täis Washingtoni-Moskva-Pekingi ees, ent ka nood ei saa Euroopas juhtunust kasu lõigata, sest sellega kaasneks endi jalgelause nõrgestamine. Kuna oli tegu minekuga kõigi vastu, räägivad needki kolm Koljatit Kataloonia iseseisvuse vastu. Brüsselis ja kogu Euroopas on valitsejad aga vait kui tummahambad. Solidaarne vaikimine lähtub ammu kokkulepitud reeglist – läheb midagi valesti, siis oleme vait ja ajakirjandus vassib. See põhimõte on Brüsselis kehtinud nii migrantide osas, kui suurte erisuhtluses Moskvaga. Mõistagi oli see kõik teada Kataloonia juhtidele, kes veel jaanuaris korraldasid Europarlamendi ruumides Brüsselis oma teabepäeva – millel oli ka juttu rahvahääletusest ja mis kõikjal kenasti maha vaikiti. Korruptsiooni uurimise pideva umbejooksuga Hispaanias on kenas kontrastis sealsete ärimeeste tänane massiline lahkumine Katalooniast, sest valitsus lubas üle kolida seaduses olevaid protseduure (osanike üldkoosolekud jmt.) eirates. Huvitaval kombel pole Rajoy antud „uuendusele“ isegi Euroopas siiani reageeritud, ehkki see näitab hästi kätte sealse äri seotuse võimuladvikuga. Pärast tagamaade meenutamist rõhutaks veelkord seda, et Kataloonia liidritel oli täis selgus sellest, millises keskkonnas nad toimetavad ja mis neid ees ootab. Läks aga nii, et Rajoy vähemusvalitsus, mille programmis pole ühtegi säravat ideed, otsustas – Brüsseli vaikimist ja oma sotside kaasajooksmist arvestades – end ajalukku kirjutada katalaanidele nende alama koha kättenäitamisega. Aga neid ju ähvardabki kuni 30-aastane vanglakaristus „mässu“ organiseerimise eest. Mis sellest, et siis, kui antud seadust vormistati, peeti mässu all silmas jõu kasutamist, verd jne. On’s aga katalaanide rahumeelne käitumine sellega samastatav? Rääkimata sellest, et just selle eest neid pekstigi!? Rabaval kombel – jällegi hea näide Euroopas kehtivast võimumeeste solidaarsusest – oldi isegi Euroopas algul vait selle vägivalla osas. Hiljem hakati viitama sellele, et Hispaania valitsus ju vabandas. Vabandas ainult selle kõneisik, mitte Rajoy, kelle käsu peale repressioonid vallandati! Nagu teada, pole EL instantsid, kellel on reeglina asja iga analoogilise juhtumiga Aasias ja Ladina-Ameerikas, siiani nõudnud rahvusvahelise uurimise läbiviimist seoses rahumeelsete kodanike massilise peksmisega 1. oktoobril. Teiseks põhisüüdistuseks katalaanidele on n.ö. riigiraha kasutamine rahvaküsitluse läbiviimiseks. Paraku on süüdistajad need, keda endid on aastakümneid ja nüüd kolme viimase valimisega seoses süüdistatud riigiraha toimetamises oma tasku ja parteikassasse. Süüdistajateks aga ühed ja samad kohtunikud, kes pindu näevad ja palki kohe kuidagi ei näe. 2009. aastast peale käib Ladina-Ameerikas elav diskussioon „seadusliku riigipöörde“ üle, mille mõistmine sai komistuskiviks toona toimunud EL-Ladina-Ameerika tippkohtumisele. Euroopa oli kohal, suur osa latiinodest mitte, sest eurooplastele oli ülim kord kirjapandu, latiinodele õiglus. Sama tunnistajaks oleme tänagi Euroopas, kus kohe kuidagi ei taheta tunnistada, et aeg on edasi läinud, inimkäitumine teine ja paragrahve tuleb kas uut moodi tõlgendada või siis uued seadused teha. Kataloonia on tõstnud küsimuse ka paljuräägitud väärtustest. Katalaanid teavad, mida tahavad, üritavad seda tsiviliseeritult. Nautigem väärikust, millega nende ministrid jalutasid kohtusse – teades hästi, mis järgneb! – ja seda, kuidas Puigdemont jalutas Barcelonas ja jalutab praegu Brüsselis. Mees teab, et õigus on tema poolel. Mõistagi oli enamike juhtide jäämine kodumaale läbimõeldud käik, vähemus läks Brüsseli tagamaks olemist pildis. Seda vaba meediaga Euroopas, kus on olnud ju ka sündmused Kölnis… Nii ühed kui teised teatasid kohe (ent mitte korraga), et osalevad 21. detsembriks määratud valimistel. Madridi ogar agarus aga sünnitas esmalt poliitvangid ja seejärel situatsiooni, kus kahel või isegi kolmel erakonnal tuleb valimisvõitluses osaleda nii, et nende juhid istuvad vanglas. Rosinaks sellele aga sai Hispaania kohtuniku taotlus, et Belgia võimud annaksid talle välja Puigdemonti koos kaaslastega, sest nii on EL liikmesmaade valitsused kokku leppinud. Elik – me kõik oleme kaasosalised selles, mida Hispaania eelmisest režiimist välja kasvanud ühe-partei-valitsus mingite aegunud seaduste abil püüab saavutada. Seda XXI sajandi Euroopas! Paraku tuleb oodata, mil kusagil ja juba olulises kõrguses kõlab hüüatus „Mis on sellel pildil valesti!“"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/toomas-a ... d=80062802

Portugalis asutati 3. oktoobril Kodanike Liikumine Demokraatia Kaitseks Kataloonias.
4. novembril Barcelona FC ja Sevilla jalgpallimatšil seati üles plakat, mis kutsus vabastama kõiki poliitvange.

4. novembri öösel peksid Mataros asuvad Ultra fännid meest, kes keeldus hõiskamast ,,Elagu Hispaania!".
https://www.youtube.com/watch?v=xepnfzSTuGw
Barcelona en Comú aktivistid kaaluvad Barcelona linnavolikogus koalitsiooni lõpetamist erakonnaga Kataloonia Sotsialistide Erakonna.
4. novembril toimus Perpignanis meeleavaldus Kataloonia ministrite vahistamise vastu.
Leheküljel Change on Hispaania kohtunikult Carmen Lamelalt advokaadilitsentsi äravõtmist nõudev petitsioon kogunud üle 160 000 allkirja.
Bilbao linnas marssis umbes 50 000 inimest Kataloonia ja poliitiliste vangide toetuseks.
Kataloonia suurim hariduslik ühing Kataloone Õpetavate Ametiühingute Liit-Õpetajate Ühing liitub 8. novembri üldstreigiga.
Esperança Esteve, Kataloonia Sotsialistide Erakonda ja Hispaania parlamenti kuulunud, teatas erakonnast lahkumisest artikkel 155 rakendamise tõttu.
Hispaania Riiklik Politsei teatas, et hakatakse uurima vahistatud Kataloonia ministrite väidetavat väärkohtlemist.
Belgia prokuratuuri pressiesindaja Gilles Dejemeppe: ,,Täna hommikul tulid viis Hispaania poolt taga otsitud isikut Brüsselis politseisse. Nad peeti kinni kella 9.17 ajal. Madridi poolt taga otsitud poliitikud kuulatakse juba pühapäeva pärastlõunal üle ning edasise menetluse asjus teeb kohus otsuse hiljemalt esmaspäeval 09:17 (BE). Nende advokaatide juuresolekul loeti neile ette vahistamiskäsud."
Hispaania jalgpalliklubi treener Pep Guardiola kandis 5. novembril toimunud jalgpallimatšil Hispaania jalgpalliklubi Arsenaliga kollast paela, et näidata solidaarsust poliitiliste vangide suhtes.
Belgia kohus vabastas Belgias olevad Kataloonia Vabariigi poliitikud tingimusel, et nad on kättesaadavad Belgia aadressilt. Neil on keelatud Belgiast lahkuda ja nad peavad astuma Belgias 15 päeva jooksul kohtu ette.
Kataloonia Sotsialistide Erakonna juht Marta Pascal astus tagasi Euroopa Liberaalse Erakonna asepresidendi ametikohalt Euroopa Liberaalse Erakonna seisukohtade tõttu Kataloonia teemal.
Kataloonia Vabariigi president Carles Puigdemont; ,,Vabastati kautsjonita. Oleme mõttes meie kaasmaalastega, kes on vangis riigis, mis on demokraatiast kaugenenud väga kaugele."
Kataloonias jätkuvad sõiduteede kinnipanekud Hispaania poliitiliste vangide toetuseks.

[Kriku]

See on päris huvitav artikkel: https://qz.com/1119724/catalonia-indepe ... uigdemont/

there are two key hiccups in Spain’s plan: “rebellion” and “sedition.” Puigdemont and his four ex-regional government colleagues are facing those charges, in addition to misuse of public funds, for pursuing Catalan independence after the courts under Spain’s central government deemed the referendum illegal. Rebellion and sedition, however, are not part of the European Union’s list of 32 offenses (under Article 2), that don’t need to be considered a crime in both countries (the place issued and the place the person is currently in) in order for the accused to be extradited.

Et siis väidetavalt mäss ja mässuõhutamine ei ole nende kuritegude hulgas, mille puhul väljaandmiseks pole nõutav, et need oleksid kummagi maa õiguse järgi karistatavad. Järelikult saaks Puigdemonti Belgiast Hispaaniale välja anda siis, kui samad kuriteokoosseisud oleks karistatavad ka Belgias. Selle üle peab Belgia prokuratuur aru.

Belgia flaamide ja sotsialistide erakondadele ei meeldi Hispaania menetlus Puigdemonti jt. suhtes. Nagu arvata ongi.

Vangistatud Kataloonia ministrite kohtlemisest Hispaania kinnimajas.

[Puurija]

Kataloonia maantee N-340 blokeerimisest võttis osa vangistatud Kataloonia Vabariigi välisministri poeg Raül Romeva. Lisaks on Barcelona linnas visatud raudteedele rehve ja kaubaaluseid.
Kataloonia Vabariigi põllumajandusminister eksiilis Meritxell Serret: ,,Belgias vabastatakse kautsjonita, samas Hispaanias olles oleksime vangis."
Hispaania võimud kahtlustavad Kataloonia linna La Seu d’Urgell koole vihakõnedele ärgitamises, kuna õppejõud arutasid õpilastega 1. novembril juhtunut ja politsei vägivalda hääletajate mahasurumisel. 7. novembril peab kaheksa La Seu d’Urgell linnas asuva kooli õppejõudu minema kohtusse aru andma. Hispaania võimud süüdistavad õppejõude Katalooniat toetava tooni kasutamises ja Hispaania suhtes vaenulikus meeleolus olemises poliitilise vestluse ajal. 180 lapsevanemat allkirjastasid manifesti, millega väljendavad süüdistuste esitamise suhtes rahulolematust.
Kataloonia Vabariigi haridusminister ekiilis Clara Ponsanti: ,,Sõnavabadus kuulub samuti hariduse alla. Me ei talu õpetajate juriidilist ahistamist. Me ei karda."
Kataloonia Vabariigi terviseminister eksiilis Toni Comin: ,,Vabastatud kautsjonita. Nõuame oma Hispaanias ebaõiglaselt vangistatud ametikaaslastele samasuguste garantiide andmist nagu anti meile. Meie mõtted on nendega."
Erakonna Podemos Kataloonias peasekretär Albano-Dante Fachin taandus ametikohalt, kuna Hispaaniaülese Podemose juht ei lasknud tal koostööd arendada Kataloonia iseseisvusmeelsete erakondadega.
Euroopa Komisjoni liige Karel De Gucht: ,,Katalooniast rääkida kui Hispaania siseriiklikust probleemist on vägagi kergemeelne, kui põhilised inimõigused on mängus."
Barcelona aselinnapea ja Kataloonia Sotsialistide liige Jaume Collboni: ,,Iseseisvuse deklaratsioon oli suurejooneline vale ja suurejooneline pettus. Minu erakonna koalitsioon Barcelonas koos Barcelona en Comúga on viimane võimalus dialoogiks."

[Kriku]

PM tuntud headuses. Seekord Evelyn Kaldoja oma nime alt.

https://arvamus.postimees.ee/4298777/ka ... 1481498196

[Puurija]

Kataloonia Vabariigi president eksiilis Carles Puigdemont avaldas Suurbritannia ajalehes The Guardian arvamusloo (Puidgemont: ,,Kinnipidamised on kolossaalne ülekohus. Tõotan võidelda Kataloonia iseseisvusmeelsete õiguse eest. Tahan tõmmata Euroopa Liidu riikide tähelepanu Hispaania tegevusele ning nõuda probleemile poliitilist, mitte juriidilist lahendust. Hispaania riik peab austama seda, mida öeldi nii mitu korda terrorismiaastatel: lõpetage vägivald ning me võime rääkida kõigest. Meie, Kataloonia iseseisvuse toetajad, pole kunagi pöördunud vägivalla poole, otse vastupidi. Kuid nüüd leiame, et väide, et kõige üle saab arutleda, on vale."
Riiklik Tööjõu Areng palus kohtul Kataloonia 8. novembri streik kuulutada ebaseaduslikuks.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker: ,,Hispaania põhiseaduslikku korda mitte austavad on seaduserikkujad."
Eurosaadik ja Hispaania erakonna Rahvapartei liige Esteban González Pons: ,,Ei ole mingit konflikti Belgia ja Hispaania vahel, kuid on olemas sisekonflikt belglaste vahel, Flandria ja Valloonia vahel. Flaamid on iseseisvusmeelsed ja soovivad Kataloonia protsessi õnnestumist. (Belgia siseminister Jan) Jambon kuulub ksenofoobsesse erakonda, mis tegi Teise maailmasõja ajal koostööd saksa okupantidega."
Venemaa regioonide analüütik Vadim Štepa: ,,Peaminister Jüri Ratas kinnitab, et Eesti toetab Hispaania territoriaalset terviklikkust ega tunnusta sealset referendumit, kuna too läheb vastuollu Hispaania põhiseadusega. Sisuliselt ei ütle Ratas siin midagi uut, vaid üksnes kordab samasuguste avaldustega esinenud teiste euroliidu riigijuhtide avaldusi. Ent Eesti puhul võiks tuua märksa huvitavamaid ajaloolisi paralleele… Kataloonia liideti Hispaania impeeriumiga 1714. aastal, kõigest seitse aastat enne, kui Eesti ühendati ametlikult Vene impeeriumiga (1721). 20. sajandil elasid mõlemad üle totalitaarse diktatuuri, mis mõjutas nende rahvusidentiteeti – Eestis kaasnesid võimuga stalinlikud, Kataloonias aga frankistlikud repressioonid. Kui Eestil õnnestus 1991. aastal oma iseseisvus taastada, siis Katalooniale pole seda võimaldatud tänini. Hispaania põhiseadus, mis ei luba regioonidel riigi koosseisust väljuda, võeti vastu 1978. aastal, mil Euroopa Liitu veel polnud. Praegu tahab Kataloonia saada euroliidu liikmeks võrdsetel alustel teistega. Loogiliselt võttes polegi mõistetav, miks talle seda ei võimaldata. Rahvaarvult (7,5 miljonit inimest) oleks ta suurem paljudest teistest Euroopa riikidest, aga tema majandus (Kataloonia SKT on umbes 225 miljardit eurot) ületab näiteks Portugali, Tšehhi ja Kreeka oma. Mõned vaatlejad küsivad hirmunult: kui lubada täna Kataloonial iseseisvuda, kas ei vii see kokkuvõttes Euroopa Liidu lagunemiseni? Ent kas pole siin tegemist paradoksiga? Katalaanid, keda nimetatakse separatistideks, astuvad vastupidi välja ühtse Euroopa Liidu eest. Kõige populaarsem loosung Barcelona demonstratsioonidel ongi „Kataloonia – uus Euroopa riik”. See puudutab muide ka Šotimaad. Ta tahab jääda Euroopa Liitu ajal, mil suurem osa Suurbritannia elanikke toetas Brexitit. Kes siis ikkagi lõhub Euroopa Liitu – kas endised impeeriumid või regioonid, kes tahavad saada sõltumatuteks riikideks ühtse Euroopa koosseisus? Võib märgata seaduspära, et väikesed riigid astuvad Euroopa integratsiooni eest välja märksa aktiivsemalt kui suured. Ükski väikeriik ei suuda ju pakkuda endale kõike vajalikku ning seepärast on nad märksa enam huvitatud omavaheliste majandussidemete tugevdamisest. Ning vastupidi – ühenduses mängivad sageli destruktiivset rolli just suurriigid, kes mõtlevad imperialistlikke traditsioone järgides, et saavad ka ise hakkama. Näiteks heietas Front Nationali liider Marine Le Pen pärast Brexiti hääletust analoogilisi mõtteid, et Prantsusmaa peaks Euroopa Liidust lahkuma. Alternatiivse idee, väikeste Euroopa riikide integratsiooni pakkus juba 1968. aastal oma raamatus „Saja lipu Euroopa” välja Briti regionalist Yann Fouéré. Ta selgitas vajadust kärpida Euroopa valitsuste võimu ning luua omavalitsuslikest regioonidest uus üleeuroopaline föderatsioon. Fouéré hinnangul oleksid sõjad selliste regioonide vahel võimatud, kuna nad sõltuvad üksteisest majanduslikult liiga palju. Euroopa taoline muutumine lubaks kardinaalselt lähendada võimu kodanikele ning pääseda mitmeastmelisest riiklikust bürokraatiast. Tema mõtted tunduvad tänapäeval taas aktuaalsetena. Euroopa eri piirkondade kodanikud nõuavad üha enam eneseotsustusõiguse laiendamist. Nõnda astusid kohe pärast Kataloonia referendumit oma autonoomse staatuse eest välja ka Itaalia Veneto ning Lombardia elanikud. Tundub, et juba koidabki Euroopa Liidu reform, mis delegeerib regioonidele suured õigused, et enda asju ise otsustada. Euroopa Liit peab näitama, et ta ei tugine iidsel ja igaveseks paika pandud mudelil, vaid arvestab ka kaasaegseid arenguid ja inimeste püüdlusi. See puudutab ka väikesi Euroopa Liidu riike nagu Eesti. Nad tunnevad end sageli ebavõrdsetena, kui peavad suhtlema suurte Euroopa riikidega nagu Prantsusmaa või Saksamaa. Aga kui väikesed euroliidu riigid saaksid hoopis luua otsesidemeid Saksa liidumaade või Prantsusmaa regioonidega, siis oleks taoline suhtlus palju võrdsem ja stimuleeriks Euroopa integratsiooni tervikuna. Praegu astub sellistele arengule kahjuks vastu mitu kõrget Euroopa ametnikku. Näiteks europarlamendi eesistuja Antonio Tajani, kes kuulutab avalikult, et „kolkapatriotismi-Euroopat ei eksisteeri”. Niisugused avaldused ei toeta mitte kuidagi Euroopa integratsiooni. Vastupidi, nad üksnes võimendavad euroskeptilisi hoiakuid euroliidu liikmesmaades ja mängivad head kaardid kätte Kremlile, kes suhtub Euroopasse vaenulikult ning kasutab ühenduse vigu enda Euroopa-vastase propaganda tugevdamiseks. Muide, Kataloonia küsimuses mängib Putini Venemaa üldse topeltmängu. Ühest küljest teatab ta, et tegemist on Hispaania siseasjaga, ent teisalt tunneb Vene telepropaganda avalikku kahjurõõmu „järjekordse Euroopa kriisi” üle. Eesti võiks oma eesistumiseks jäänud aja jooksul aidata kaasa Kataloonia probleemi rahumeelsele lahendamisele. Ennekõike kutsuda mõlemad osapooled (Madridi ja Barcelona) otsekõnelustele, aga tõstatama ka Euroopa institutsioonide ees rahvaste enesemääramisõiguse teema Euroopa Liidu raamistikus. Niisugune samm parandaks nii Eesti kui ka teiste väikeste euroliidu riikide poliitilist staatust."
Belgia peaminister Charles Michel: ,,Hispaanias ega ka Belgias pole poliitilist kriisi. 30. oktoobril koos nelja kaaslasega Belgiasse saabunud Puigdemonti saatuse üle otsustab kohus, mitte Belgia valitsus. Ma jälgin toimuvat kindlustamaks, et kohtute sõltumatust ei riivataks."
Kataloonia Vabariigi president eksiilis Carles Puigdemont: ,,Rahva ja Euroopa eliidi huvid ei kattu omavahel absoluutselt ning Kataloonia probleem on inimõiguste küsimus, mis nõuab maksimaalselt tähelepanu."
Eesti Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas: ,,Sel sügisel on rahvusvahelise üldsuse tähelepanu köitnud Hispaania keskvalitsuse ja Kataloonia iseseisvuslaste vastasseis. 1 oktoobril leidis aset Kataloonia autonoomse valitsuse korraldatud iseseisvusreferendum, kus valijatele esitati küsimus: kas soovite, et Katalooniast saaks iseseisev vabariik, millele vastas jaatavalt 92,01 protsenti vastanutest, vastu oli 7,99 protsenti. Samas oli märgatav vähene osavõtt referendumist, osales vaid 43,03 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuna Hispaania keskvalitsus oli kuulutanud referendumi juba ette ebaseaduslikuks, siis oli selge, et enamik iseseisvuse vastastest või sellesse ükskõikselt suhtuvatest kodanikest lihtsalt ei osalenud hääletusel. Enne selle sügise tormilisi sündmusi oli Kataloonia elanikest kindlalt iseseisvusmeelseid vaid umbes pooled piirkonna elanikest. Kui iseseisvumismeelsed on enamasti katalaanid, siis selle vastaste seas on lisaks osadele katalaanidele ka mujalt Hispaaniast pärit sisserännanud, kes moodustavad arvestatava osa Kataloonia elanikkonnast. Hispaania autonoomse piirkonnana on Kataloonial vastavalt Hispaania 1978. aasta põhiseadusele laialdane keeleline ja kultuuriline autonoomia. Katalaani keel on ametlikult kasutusel ja suur osa elanikest, nii katalaanidest kui mujalt Hispaaniast sisserännanutest enamik valdab nii katalaani kui hispaania keelt. Seega võib öelda, et katalaanidel, erinevalt paljudest mitmerahvuselistes riikides elavatest rahvastest, ei ole hetkel suurt muret oma keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise pärast ja nad ei kannata otseselt rahvusliku rõhumise all. Sellele vaatamata on rahvustunne peale Hispaania Ülemkohtu 2010. aasta otsust, millega kärbiti Kataloonia autonoomiat, olnud järjest tõusuteel ja viimased sündmused on kahtlemata rahvustundeid veelgi võimendanud. Kataloonial on ka laialdane majanduslik autonoomia ja tegemist on Hispaania ühe rikkama piirkonnaga. Siiski ei ole Kataloonia autonoomse piirkonna juhid ja suuremat autonoomiat või iseseisvust pooldav osa katalaanidest rahul sellega, et Kataloonias kogutud maksudest läheb Hispaania eelarvesse oluliselt rohkem raha, kui sealt piirkonna arendamiseks tagasi saadakse. Samas ei tohi unustada, et Kataloonia jõukus põhineb majandusintegratsioonil teiste Hispaania osadega. Iseseisvumine tooks siin kaasa vähemalt ajutise tagasilöögi, kuna katkeksid majandussuhted Hispaania ja EL-ga. Iseseisvusreferendumi järel on juba sajad firmad juba teatanud soovist oma peakorter Katalooniast ära viia. Pinged kulmineerusid 27. oktoobril pärast seda, kui Kataloonia regionaalparlamendis kiideti heaks ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon. Siinjuures on oluline märkida, et iseseisvuse väljakuulutamise poolt oli vaid napp enamus, 70 saadikut 135-st, enamik iseseisvuse vastaseid saadikuid hääletusel ei osalenud. Vastureaktsioonina kiitis Hispaania parlamendi ülemkoda heaks eelnõu, millega anti keskvalitsusele volitus peatada ajutiselt Kataloonia autonoomia. Praegu on Kataloonia regionaalvalitsus laiali saadetud, autonoomia ajutiselt peatatud, piirkonna üle on kehtestatud Madridi otsevõim ja välja on kuulutatud uued piirkondlikud valimised 21. detsembril 2017. Olukord Kataloonias on veelgi enam pingestunud ja kompromissi otsimine muutunud senisest raskemaks. Barcelonas on praeguse seisuga toimunud massilisi meeleavaldusi nii iseseisvuse poolt kui vastu. On selge, et keskvõimu poolt Kataloonia autonoomia funktsioonide ülevõtmine ja ka otsus anda kohtu alla iseseisvuslaste juhid saab olla vaid ajutine lahendus, mis ei pruugi meeldida ilmselt ka mõõdukamatele, seni iseseisvust mitte toetanud katalaanidele. Kataloonia regionaalvalitsuse laialisaatmisega kaotas keskvõim ajutiselt partneri, kellega lahenduse leidmise üle läbirääkimisi pidada. Suuremat ebastabiilsust aitab vältida ehk see, et iseseisvuslaste juhid eesotsas Carles Puigdemontiga on kutsunud oma poolehoidjaid hoiduma vägivallast ja soovitanud ainult rahumeelset allumatust keskvõimu korralduste suhtes. Sellele vaatamata on Hispaania prokuratuur esitanud kriminaalsüüdistuse Kataloonia regionaalvalitsuse liikmete vastu ja osa neist on kohtu otsusel ka vangistatud. Puigdemont koos mitmete oma regionaalvalitsuse ministritega on lahkunud Belgiasse. Hispaania on nende kohta väljastanud üleeuroopalise vahistamismääruse. Puigdemont ja teised ministrid on aga vaidlustanud Belgia kohtus oma väljaandmise Hispaaniale. Ilmselt loodavad nad Belgias olles mõjutada Euroopa avalikku arvamust endale soodsas suunas, näidates, et peavad Hispaania kohtumõistmist politiseerituks. Uute piirkondlike valimistega, mis on määratud 21. detsembriks ei pruugi Kataloonia poliitiline seis muutuda ja iseseisvuse pooldajad võivad säilitada enamuse, ehkki Madrid loodab, et iseseisvumise vastaste võit neil valimistel võiks iseseisvumisega seonduva probleemistiku päevakorrast maha võtta. Madrid loodab siis saada partneri, kellega oleks Kataloonia tuleviku üle kergem läbirääkimisi pidada. Viimased avaliku arvamuse küsitlused näitavad aga pisut suuremat toetust iseseisvuse pooldajatele, kuid nad võivad sellele vaatamata kaotada enamuse parlamendis. Absoluutseks enamuseks on 135-liikmelises parlamendis vaja 68 kohta. Praeguses Kataloonia parlamendi koosseisus on iseseisvuslastel 72 häält. Kataloonia suurima päevalehe La Vanguardia tellitud arvamusküsitluse järgi saaksid kolm iseseisvusmeelset erakonda Vabariiklikud Vasakpoolsed (ERC), Kataloonia Euroopa Demokraatlik partei (PDeCat) ja vasakäärmuslik iseseisvusmeelne CUP kohalikus esinduskogus kokku 66-69 kohta. Sama küsitluse järgi saaks iseseisvuse vastastest jõududest Ciudadanos 27-28, sotsialistid 19-20 ja konservatiivne Rahvapartei 10-12 kohta. Nii kujuneb neist valimistest omamoodi «referendum referendumi üle» sõltuvalt sellest, kas võidukaks osutuvad iseseisvust pooldavad või Hispaania ühtsust toetavad jõud. Aga isegi juhul kui võitma peaksid uuesti iseseisvusmeelsed, on ettenähtavas tulevikus ebatõenäoline Kataloonia Vabariigi teke, arvestades asjaolu, et Hispaania põhiseadus ei näe riigi piirkondade iseseisvumise võimalust ette ja Hispaania valitsuse riigi ühtsust hoidvat poliitikat toetab kindlalt nii riigi parlament kui Hispaania avalik arvamus laiemalt. Küll aga on saanud referendumi tagajärjel ja võib veel enam saada valimisvõidu korral hoogu juurde katalaanide rahvustunne, mis muudab kompromissiotsingud kindlameelselt riigi ühtsust pooldava keskvalitsusega raskemaks. Üks võimalik lahendus kriisile oleks Kataloonia finantsilise iseseisvuse suurendamine. Kataloonia juhtkond on nõudnud juba palju aastaid oma finantsilise autonoomia suurendamist. Kui seni on Hispaania keskvalitsus Kataloonia suurema finantsilise autonoomia nõuded tagasi lükanud, siis pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit on keskvalitsuse poolt vihjatud, et suurem finantsiline autonoomia Baskimaa ja Navarra eeskujul võib läbirääkimiste teemaks saada juhul, kui Kataloonia (uus?) juhtkond loobub iseseisvuspüüdlustest. Mida aga peaks sellest küsimusest arvama Eesti? Ühelt poolt on meil võõrriigi okupatsiooni all kannatanud väikerahvana avalikus arvamuses kindlasti olemas teatud sümpaatia katalaanide iseseisvuspüüdluste suhtes. ahvusvaheline õigus ei anna siin kindlat juhtnööri, kuid üldiselt on riikide territoriaalse terviklikkuse austamist loetud olulisemaks ja üldisemaks printsiibiks kui rahvaste enesemääramise põhimõtet, eriti olukorras, kus küsimuse all rahval juba on oluline siseriiklik autonoomia demokraatia tingimustes. Siin on olemas selge erinevus Hispaania kui demokraatliku riigi olukorra ja meile tuntud Nõukogude diktatuuri vahel. Ka ei ole Eesti kui riigi huvides Hispaania kui olulise NATO ja EL partneri destabiliseerumine või vajumine pikaajalisse sisekriisi. Ei EL, Euroopa suurriigid ega USA ole tunnustanud Kataloonia iseseisvumissoovi. Seetõttu on ka Eestil mõistlik toetada Hispaania territoriaalset terviklikkust ja kutsuda mõlemaid pooli leidma rahumeelset ja õigusriigi põhimõtetest lähtuvat lahendust Kataloonia kriisile."
Hispaania konstitutsioonikohus tühistas Kataloonia regionaalparlamendis 27. oktoobril vastu võetud ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni.
8. novembril toimus Kataloonias üldstreik. Hommikul olid maanteed A-2 ja AP-7 mitmel pool Barcelonas või selle ümbruses suletud. Samuti oli suletud suure liiklustihedusega Ronda de Dalti ringtee. Häireid oli veel mitmel teel teistes Kataloonia piirkondades.
Kataloonia transpordiamet: ,,Streik mõjutas hommikul kella 10 ajal 66 teelõiku mitmel pool Barcelonast Tarragonani ja Lleidast Gironani." Ka raudteeliiklus oli häiritud ning rongid seisid Barcelona ja mõne ümberkaudse linna vahel. Gironas tungis umbes 500 protestijat AVE kiirraudteejaama ja seisid rööbastel, hoides loosungeid, millega kutsuti üles poliitilisi vange vabastama. Samuti mõjutas streik raudteeliine Barcelona ja Terrassa ning Sabadelli ja Girona vahel. Tarragonas tõkestasid protestijad ka ligipääsu sadamasse. Päeva jooksul võivad streigiga ühineda mõned koolid, ka näiteks Catalunya Radio töötajad ütlesid, et osalevad streigis. Protestijate loosungid näitasid, et nad on tulnud välja enama kui töökohtade pärast.
http://www.err.ee/641446/fotod-uldstrei ... a-raudteed

Kataloonia rahvuslikke jõulukaunistusi ehk kakajakujusid tootev ettevõte Caganer tõi müüki Kataloonia iseseisvust toetavaid isikuid kujutavad kakajakujud.
Kataloonia linna La Seu d’Urgell kohtunik jättis poliitilise alatooniga vihakõnes süüdistatavat kolme kooli kaheksa töötajat vahi alla. Kõik kooli töötajad eitasid 7. novembril toimunud kohtuistungil süüd.
Hispaania Rahvuskaarti kuuluv ja ühe vahistatud koolitöötaja töökohas õppiva õpilase ema: „Õpilane koges alandust, solvanguid ja isegi vägivalda.“
Kohtus vahistatute kasuks tunnistusi andnud Kataloonia haridusosakonna Lleida piirkonna teenuste tegevdirektor Miquel Àngel Cullerés: „1. oktoobri teemalisi arutelusid ei toimunud. Kolme- kuni kuueaastaste laste seas on sellise tegevuse korraldamine praktiliselt võimatu. Loodan, et juhtumid lõpetatakse varsti, et kohtuasjaga seotud koolid saaksid naaseda tavapärase töö juurde ning taanduda juhtumi põhjustatud meedia tähelepanust."
Hispaania Töölispartei pressiesindaja Rafael Hernando: ,,Olen kindel, et keegi ei naase halva stsenaariumi juurde tagasi pärast järgmisi Kataloonia valimisi, naasmise korral kogevad nad taas samasugust reaktsiooni. Kui nad otsustavad pärast 21. detsembrit rikkuda põhiseadust või rünnata riigi iseseisvust, siis Hispaania valitsusel on õigus rakendada ja on kohustatud rakendama artikkel 155-t"

[Kriku]

8. novembril toimus Kataloonias üldstreik.

"Delfi" samast asjast: FOTOD | Streikivad katalaanid blokeerivad teid ja raudteeliiklust.

[Puurija]

Kataloonia politsei takistab ligipääsu Santsi rongijaama, kus viibivad Kataloonia Regioonide Tudengite Üliõpilasesindusse kuuluvad meeleavaldajad ja läks meeleavaldajaid ära viima La Jonquerast.
Erakond Kataloonia Vasakpoolsed Vabariiklased astus Sant Hipòlit de Voltregà linnas koalitsiooni erakonnaga Kataloonia Euroopameelsete Demokraatlik Erakond.
Hispaania riiklik ülemkohus põhjendas Cuixart ja Sànchez vahi alla jätmist Belgiasse põgenemisohuga.
Hispaania riiklik politsei ajas laiali Poblenou lähedal meeleavalduse.
Vangistatud Kataloonia Vabariigi asepresident Oriol Junqueras: „Meie kataloonlased oleme rahumeelne rahvas. Meie eesmärk on vägivalda vältida. Teeme nii, et see on igavesti nii. Tänane pole samuti erand. Meie rahvas vastab alati. Me ei unusta kunagi, et meie tugevus põhineb kõikide kaasamises ja demokraatliklus tahtes. Edasi!“
https://twitter.com/junqueras/status/928333921439440896
Hispaania peaminister Mariano Rajoy: „Nõuan ulatuslikku osavõttu 21. detsembri valimistest, et tagada tavalisuse taastamine.“
Avati ametlik Kataloonia Vabariigi konto sotsiaalmeedias Twitter.
Kataloonia Vabariigi president eksiilis Carles Puigdemont: „Hr Juncker, hr Tajani, kas sellist Euroopat tahategi? Kas sellist Euroopat kutsusite meid looma? Kas jätkate Raoyl jätkata riigipööret?“
Vallsis ja Cambrilsis asuvates Kataloonia Sotsialistide Erakonna kontorites vandaalitseti.
Hispaania rahandusministeerium lubas Puidgemonti panna rahaliselt vastutama 1. oktoobri eest.
Hispaania Töölispartei peasekretär Fernando Martínez Maíllo: „Hoian Kataloonia TV3-l silma peal, et tagada 21. detsembri valimiste erapooletu kajastamine.“
Erakond Kataloonia Vasakpoolsed Vabariiklased viskasid Balagueri linnavolikogust välja erakonna Kataloonia Sotsialistide Erakond.
Kataloonia Podemose kaheksa juhtivtöötaja astusid tagasi erakonnast välja visatud Albano Dante Fachin toetuseks.
Talunikku trahviti 200€, kuna ta kaitses 1. oktoobril valimisjaoskonda.

[Kriku]

Barcelona linnapea Ada Colau, kes oli iseseisvusdeklaratsiooni vastu, tahetakse koos kohaliku politsei juhtidega kohtu alla anda.

Vabariigi Kaitsmise Komitee sulges täna Kataloonia piiriületusi nii Prantsusmaa ja Andorra kui Hispaaniaga.


Streikijad katkestasid Barcelona ja Girona kiirrongiliikluse terveks päevaks.

[Puurija]

Kataloonia regionaalparlamendi tagandatud spiiker Carme Forcadell ja viis Kataloonia tagandatud poliitikut astusid 9. novembril Hispaania ülemkohtu ette.

download.jpg (51.2 KiB) Vaadatud 3558 korda

Belgias viibivad Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse liikmed avaldasid kirja, milles kutsutakse rahvast eelsesivatel valimistel lahkulöömist pooldavaid erakondi toetama. Avaldatud kirjale on alla kirjutanud tagandatud president Carles Puigdemont ja veel neli endist valitsusliiget.
Puidgemont: „On aeg eemalduda (Kataloonia) institutsioonidest ja neist, kes tahavad neid riigipöördega endale saada.“
Hispaania riiklik prokuratuur palus Kataloonia regionaalparlamendi tagandatud spiikrile Carme Forcadellile ning kolmele Kataloonia parlamendiliikmele Lluís Corominas, Lluís Guinó ja Anna Simó kautsjonita ennetavat kinnipidamist, Kataloonia poliitikule Ramona Barrufeti kautsjoniga ennetavat kinnipidamist ning Kataloonia poliitikule Joan Josep Nuet süüdistustest vabastamist.
Hispaania riiklik kohtunik määras Kataloonia regionaalparlamendi tagandatud spiikrile Carme Forcadellile ennetava kinnipidamise, millest vabaneb kautsjoniga €150,000. Kataloonia parlamendiliikmetele Lluís Corominas, Lluís Guinó, Anna Simó ja Joan Josep Nuet-le määras kohtunik €25,000 kautsjoni, mille peavad maksma nädala jooksul. Mitte maksmisel nad vangistatakse. Kataloonia parlamendiliige Joan Josep Nuet vabastati eelvangistusest.
Forcadella: ,,Iseseisvusdeklaratsioon oli kõigest deklaratsioon ja sümboolne."
Lluís Maria Corominas, Lluís Guinó ja Anna Simó andsid sama mõista. Forcadell andis tunnistusi kaks tundi ja 15 minutit, istung algas 09:50 (CAT) ja ta vastas kõigi küsimustele. Kohtusse saabumised hõiskasid iseseisvuse vastased, et iseseisvuse pooldajad on terroristid. Iseseisvuse pooldajad hõikasid, et nad pole üksi.
Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu asepresident Tanja Fajon: ,,Nõuan Kataloonia poliitiliste vangide vabastamist. Tunnen kahetsust Mariano Rajoy juhitava Hispaania valitsuse üle."
Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu Sloveenia delegatsioon: ,,Raske on elada teadmisega, et EL-s on vangistatud rahumeelselt oma soovi avaldanud valitsusliikmed. Sloveenias usume, et igal rahval on õigus enesemääratlemisele."
Kataloonia tagasi astunud rahandusminister Santi Vila: „Palun Hispaania ülemkohtul end süüst vabastada, kuna üritasin iseseisvusdeklaratsiooni peatada igal võimalikul viisil.“
Ràpita volikogu heitis koalitsioonist välja Kataloonia Sotsialistide Erakonna.
Olot linnapea teatas, et koalitsioonist heidetakse välja Kataloonia Sotsialistide Erakond.
Hispaania Töölispartei esitab prokuratuuri kaebuse laste kui inimkilpide väidetava kasutamise kohta teede ja raudteede blokeerimisel.
Barcelona elanikud nõudsid poliitiliste vangide vabastamist nõudvate plakatite eemaldamist Barcelona raekojast.
Manresa linnavolikogu ei lubanud 12. novembril korraldada unionistide meeleavaldust, selgitades seda järgmisega: „Oleme fašismivastane linn“.
Kataloonia Töötajate Komisjonide Ühing pidas Kataloonia Piirkondade Tudengite Ühingu meeleavaldust Rovira i Virgili ülikoolis vägivallaks.
Perpignan linnavolikogu võttis vastu avalduse, millega toetab demokraatlikku Katalooniat.
Kataloonia Tsiviilne Ühiskond kutsus 10. novembri pärastlõunal Sabadellis meeleavaldusele, mille eesmärk on linnavolikogu survestada Hispaania lippu hoonelt maha heiskama.
Kataloonia justiitsministeeriumi töötajad kleepisid vangistatud Kataloonia Vabariigi justiitsministri Carles Mundó kontori lähedale tema vabastamist nõudva plakati.

Reusi politseikohtunik nr 2 avas Kataloonia Euroopameelsesse Demokraatlikusse Erakonda kuuluva linnapea ning erakondade Kataloonia Euroopameelne Demokraatlik Erakond, Kataloonia Vasakpoolsed Vabariiklased, CUP ja Praegune Reus suhtes kohtuasja, süüdistades neid vihakõnele õhutamises, kuna nad avaldasid 3. oktoobril Hispaania Riikliku Politsei vägivalda tauniva ning nende linnast lahkumist avalduse.
200 Kataloonia piirkondade osakonna ja ilmateenistuse töötajad avaldasid meelt artikkel 155 sekkumist vastu.
Solidaarne Fond maksis vangistatud Kataloonia parlamendi spiikri Carme Forcadelli 150 000€ kautsjonining Forcadelli lasti vabastusse.
Kataloonia Vabariigi president Carles Puidgemont kohtus Brüsselis Kataloonia erakonna CUP esindajate Anna Gabrieli ja Benet Salellasega, et arutada 21. detsembril ühise iseseisvusmeelse nimekirjaga valimistele minemist. CUP esindajad kohtusid ka ülejäänud Brüsselis viibivate Kataloonia ministritega.
Hispaania valitsuse pressiesindaja Iñigo Méndez de Vigo: „Kataloonia parlamendi spiikrite paneel nõustus järgima Hispaania seadust.“
Avati Kataloonia ühtse iseseisvusmeelse nimekirja kampaania Twitteri ja kodulehekülg.
Mallorca avaldab meelt Kataloonia ministrite vahistamise vastu.
Rohkem kui 100 Hispaania karistusseadustiku lektorit avaldasid manifesti, millega väljendasid Hispaania riikliku kohtu sobimatust menetleda mässu ja õhutamise teemalisi kohtuasju.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker: „Iseseisvusliikumised on Euroopas maailma mõjutamise vallas koostööd takistav mürk.“ Juncker toetab Euroopas elavaid rahvaid ja regioone, ent on vastu teise maailmasõja järgsetele rahvuslikele ja regionaalsetele eraldumistele.
Puidgemont: „Mis demokraatia see on, kui rääkida saab ainult valitsusmeelselt? Ei, ei, demokraatia seisneb vajadusel lahkarvamustel ja vabal eneseväljendusel.“
http://www.catalannews.com/politics/ite ... lan-public
Euroopa Komisjoni ennustus Hispaania majanduse teemal.

[Kriku]

https://twitter.com/Bengoa_Marta/status ... 9759434752

[Puurija]

Blanesi linnapea Miquel Lupiáñez: „Lahkun erakonnast (Kataloonia Sotsialistide Erakond ja linnavalitsusest, kuna olen täielikult vastu Rahvapartei, Hispaania Sotsialistide Töölispartei ja Rahvapartei ning Kodanikud vastuvõetud (artikkel 155) meetmete paketile.“
Erakonna Podemose Kataloonia haru teatas laialiminekust, kuna pole rahusl Hispaaniaülese Podemose sekkumisega.

For some time now Podemos has ceased to be the instrument that many thought would make it possible to put an end to the regime of 1978, turning the tables and ending corruption and social inequality. It is no longer a broadly representative organisation.

The turn imposed on the organisation from Madrid recently manifested in the sacking of the Commission of Guarantees [control commission] because it had denounced the breach of the agreements reached at Vistalegre II [Podemos's second Spain-wide congress]. Now, a few months later, this authoritarian attitude of Pablo Iglesias and Pablo Echenique has arrived in Catalonia with the imposition of a consultation without the minimum legal guarantees, in violation of the statutes and internal documents voted by the membership, and to which we militants had already responded negatively. It provoked the resignation of the Secretary General [Albano Dante Fachin] to avoid the imposition forcing him to accept standing in the [December 21 Catalan] election with Catalunya en Comú.

We have also found out that the ticket for the December 21 poll has already been worked out, which is a serious irregularity, given that the statutes of Podemos require the choice of candidates through primaries.

We view this interference as totally unacceptable for a party that wants to build its structures and take the decisions from the bottom up, giving the leadership role to the rank and file.

Finally, the imposition from Madrid of a management committee to lead Podemos Catalonia without taking into account its Catalan members is further proof of forms of organisation and decision-making not different from the rest of the parties, with an opaque dynamic and a total lack of transparency.

The TERRES OF LLEIDA branch of Podemos deeply regrets this situation and we unanimously agree that the only reasonable solution is to dissolve the branch definitively and to hand in our resignations as members of Podemos, since we are not identified with this way of doing politics and with the current Podemos project. Podemos today is no longer the party we joined in August 2014 and it therefore makes no sense to continue representing it.

Kataloonia Vabariigi president Carles Puigdemont: „Kui enamus häältest ja kogukonnast ütleb, et ma tahan olla iseseisvas riigis, siis seda otsust tuleb austada. Tulemusi peab austama igal juhul. Demokraatiat ei saa vangistada, hoolimata sellest kas poliitilistele liidritele see meeldib või mitte. Rajoy ega Põhiseaduslik Kohus ei saa anda meie riigis käske vaid kataloonlased saavad. Järgmise Kataloonia valitsuse esimene ülesanne on peatada artikkel 155 ja saada ministeeriumid tagasi. See kohus ei lange ainult iseseisvuse toetajatele vaid kõigile demokraatidele. EL on Euroopa karikatuur. Nendega, kusjuures nad on hüljanud EL põhiväärtused, on selge, et neil pole tahet seda konflikti lahendada poliitiliselt. Olen pessimist. Seetõttu olen sunnitud võitlema Euroopa eest, kuna ma ei taha, et see rahu, demokraatiat, majandusliku heaolu, vendlust ning kultuuride ja keelte segu projekt ei satuks ohtu.“
Hispaania Rahvapartei palus valimiskomisjonil keelata Kataloonia avalikus meedias 11. novembri meeleavalduse kajastamine.
Hispaania Rahvapartei Kataloonia haru juht Xavier García Albiol: „See on lubamatu, et Kataloonia avalikku televisiooni (Kataloonia TV3)kasutatakse oma asja ajavate huvides. Laupäeva meeleavalduse kajastamine oleks selle kanali järjekordne allumatus, mis pooldab Katalooniat Hispaaniast lahku löövat maailmavaadet. Olgugi, et valimiskampaania algab 5. detsembril, siis meeleavaldus toimub valimisperioodil ning seetõttu ei tohiks seda kajastada.“
Politsei eskortis 10. novembril Barcelona lähedalt Hispaania toetajate meeleavalduselt minema välisajakirjanikud, kuna meeleavaldus oli ajakirjanikele ohtlik.
Saksamaa uudisteagentuuri Ruptly ajakirjanik Júlia: „Meeleavaldajad panid salvestusvahendeid nähes Hispaania lipud kaamera ette ning süüdistasid meid Kataloonia avaliku televisiooni TV3 kuulumises hoolimata sellest, et mainisime, et oleme välisagentuur. Meeleavaldajad ei teinud sellest välja ja solvasid meid ning nõudsid meie lahkumist. Meeleavaldajad hakkasid meid ründama ning sundisid politseid meid koos kõikide muude ajakirjanikega sealt minema viima.“
Kataloonia Inimlik Ühiskond kiitis marsist osa võtnute demokraatlikku meeleolu ning ei võtnud mistahes ebaviisakat käitumist omaks. Ebaviisakalt käitunuid nimetasid nad äärmusrühmitusteks.
11. novembril kell 17:00 (KAT) algas Barcelona kesklinnas Marina puiesteel poliitvangide vabastamist nõudev meeleavaldus. Korraldajateks on Kataloonia Rahvusassamblee ja Omnium Cultural. Meeleavaldusest võtavad osa vangistatute ja Brüsselis viibivate Kataloonia poliitikute pereliikmed.
Meeleavaldajaid toodi linna umbes 574 bussiga.
Hispaania Ühiskondlike Tööde ministeerium keelas Barcelona sadama töötajatel osaleda kaubandusesindustes kuni 21. detsembri valimisteni. Vangistatud Kataloonia Vabariigi Territooriumi ja Jätkusuutlikkuse minister Josep Rull ja Barcelona sadama esindusorganisatsiooni president Sixte Cambra plaanisid ühiskondliku ja kaubandusliku esinduse saatmist Argentiinasse Buenos Airesesse ja Uruguaisse Montevideosse. Esindus oleks pidanud nimetatud kohtades viibima perioodil 11-17. november.
Allikas Barcelona sadamast: „Hispaania välisministeerium käskis meil mitte korraldada Katalooniaga seotud ühiskondlikke üritusi välismaal poliitiliste asjaolude tõttu.“
Kataloonia valitsus ei saa osaleda artikkel 155 rakendamise tõttu ning sadama juhtidel käskis Hispaania valitsus seda üritust mitte korraldada. Barcelona sadam ja Kataloonia valitsus on selliseid rahvusvahelisi kaubaesindusi korraldanud alates 1998. Barcelona sadam pidas 6. novembril sadama kogukonna ja ärimeestega nõu ning otsustasid jätkata ürituse korraldamist, et tehtud investeeringud ei läheks raisku.
Allikas Hispaania riiklike sadamate ühendusest Puertos del Estado: „Soovitasime Barcelona sadamal mitte korraldada lähetust. Ainult sadama kogukonna nimel osalemine on teine asi.“