www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Okt, 2019 4:18

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 263 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 14, 15, 16, 17, 18  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2016 14:35 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 27 Jaan, 2016 22:21
Postitusi: 7
Blackhawk, see kõrgendike vallutamine võib ju selle kaardi järgi näiline olla. Sest selle kaardi järgi võis ka olla nn "ülevalt alla" tulekuga. Ja nüüd siis ülesminekuga võib rohkem aega minna, sest mägist ala seal veel ju on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2016 15:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Jaan, 2014 10:00
Postitusi: 3744
Asukoht: Estland
http://maailm.postimees.ee/3649663/medv ... e-mottekas
Medvedev: relvatarnete peatamine Bakuule ja Jerevanile pole mõttekas

_________________
https://www.propastop.org/
Propamon: uus robot propaganda otsimiseks
World Alert Map


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2016 21:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2522
Asukoht: Tartu
Mõned kõrgendikkud neljapäevase sõja järel on aserid siiski tagasi saanud

http://www.nationalinterest.org/blog/se ... -war-15772

Tsiteeri:
The Azerbaijani army recaptured a few important positions in regions such as Seysulan, Leletepe and Talish around Karabakh


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 15 Apr, 2016 9:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7868
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Ja last but not least tahvad vene relvad ka müümist (ja kusine riigikassa täitmist) :lol:

Tsiteeri:
Medvedev: relvatarnete peatamine Bakuule ja Jerevanile pole mõttekas


m.o.t.t :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 02 Mai, 2016 14:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Jaan, 2015 17:26
Postitusi: 419
Asukoht: puu otsas
http://arvamus.postimees.ee/3665971/kui ... -tulevikku

Kuidas Mägi-Karabahhi elanikud näevad oma kodumaa tulevikku?
Kristin M. Bakke, Lee J. M. Seymour,

Mägi-Karabahhi piirkond on olnud Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise heitluse keskpunktiks juba kümnendeid. Rahvusvaheliselt on seda tunnustatud kui Aserbaidžaani osa, kuid piirkond on koduks umbes 120 000 elanikule, nendest enamus armeenlased, kes tahavad Aserbaidžaanist lahku lüüa, kirjutavad Londoni Ülikooli vanemlektor Kristin M. Bakke ja Montreali Ülikooli professor Lee J. M. Seymour veebiväljaandes The Conversation.
Tegemist on de facto iseseisva riigiga alates 1994. aastal sõlmitud haprast vaherahust, kuid vägivallapuhangud on seal aset leidnud igal kevadel pärast seda. Kuigi praegu jääb palju veel selgusetuks kokkupõrgete kohta, mis said alguse tänavu 2. aprillil, siis mõõtmetelt oli see pretsedenditu.
Tänavustesse kokkupõrgetesse olid kaasatud ka droonid, helikopterid, tankid ja suurtükid. Kuigi lahingutegevus on nüüdseks vaibunud, säilib Venemaad ja Türgit kaasava laiaulatusliku sõja puhkemise risk.
Tehtud on mitmeid pingutusi, et sellist eskalatsiooni ära hoida. Loodud on Minski Grupp, mille eesistujateks on Venemaa, USA ja Prantsusmaa ning eesmärgiks rahumeelse lahenduse leidmine. Minski Grupi ettepanekute hulka kuulub tuua piirkonda rahvusvahelised rahuvalvajad, tagastada Mägi-Karabahhi ümbritsev ala Aserbaidžaanile, anda Karabahhile eraldi staatus, kuni piirkonna osas lõplikku otsust pole tehtud ja lubada põgenikel kodudesse naasta.
Kuigi rahukõnelused on viimastel aastatel veninud, usuvad paljud vaatlejad, et need ettepanekud võiksid viia poliitiliselt toimiva lahenduseni. Hiljutine vägivallapuhang näitab aga, kui kaugel me lahendusest oleme.
Värsked kokkupõrked mõisteti rahvusvaheliselt hukka ja taas kutsuti pooled läbirääkimiste laua raha. Palju on hakatud spekuleerima regionaalpoliitika ja rahu osas valitsevate süngete väljavaadete üle, kuid tähelepanuta on jäänud need inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Nende hulka kuuluvad ka mõlemal pool rindeliini elavad inimesed, konflikti tõttu kodudest lahkuma pidanud armeenlased ja aserid ning eriti Mägi-Karabahhi elanikkond.
Viimastel aastatel on tehtud mitmeid küsitlusi mõistmaks kohalike suhtumist sõjasse, rahusse ja leppimisse. Kristin Bakke 2013. aastal tehtud uuring – teadaolevalt on see värskeim – maalib olukorrast väga sünge pildi.

Sügav pessimism
Mägi-Karabahhi elanike suhtumine konflikti osapoolte lepitajatesse on erinev. Tuhandest küsitletust ainult 56 protsenti uskusid, et Venemaa, USA ja Prantsusmaa tulevad lagedale hea lahendusega. Inimesed usuvad, et Armeenia tõepoolest tahab olukorda rahumeelselt lahendada, kuid kahtlevad Aserbaidžaani motiivides. Enamasti leitkse, et Mägi-Karabahh, millel pole kõnelustel otsest esindajat, peaks kuuluma otsustajate hulka.
63 protsenti küsitletutest olid mures uute kokkupõrgete pärast. Küsimusele «Kui puhkeks sõda Aserbaidžaaniga, siis kes suudaks kõige paremini kaitsta teid ja teie sugulasi?» vastas 46 protsenti, et Karabahhi kaitsevägi, 30 protsenti osutas Armeeniale ja 12 protsenti Venemaale.
Lääneriigid peavad pakkuma tõelist julgeolekugarantiid piirkonnale. Kuus sümboolset OSCE vaatlejat pole piisav. Venemaa, kellel on lähedased sidemed nii Armeenia kui Aserbaidžaaniga, pole kindlasti erapooletu, kuid on oluline vahendaja, et praegu vaherahu hoida.
Kõige suurem takistus rahuleppele on ilmselt inimeste suhtumine. Elanikud näevad Mägi-Karabahhi piirkonda väga suurena ja paljud pole nõus ühestki maatükist loobuma.

Lõplik staatus
Kui elanikelt küsiti, millist staatust nad Mägi-Karabahhile soovivad, siis üle poolte tahtsid ühineda Armeeniaga, 38 protsenti aga iseseisvust. Väga vähesed soovisid «ülemineku» staatust koos referendumiga, millega saaks territooriumi lõpliku staatuse hiljem otsustada.
Enamik inimesi (80 protsenti) nõustus väitega: «Mineviku sündmuste tõttu ei saa Mägi-Karabahh olla Aserbaidžaaniga seotud.» See näitab rahva vastumeelsust tagastada Mägi-Karabahhi ümbritsevad alad, kuigi enamik mõistavad, et lõplikud piirid paneb paika rahuleping.
Ligi 20 aastat pärast sõja lõppu, näitas 2013. aasta uuring, et enamuse jaoks (64 protsenti) on kurjategijatele vägivalla eest andestamine raske. Värsked kokkupõrked muudavad leppimist keerulisemaks.
Hoolimata rahulepingu diplomaatilistest takistustest, USA ja Venemaa (nüüd ka Venemaa ja Türgi) rivaalitsemisest, tuleb teha palju tööd, et võita nende inimeste poolehoid, kelle elu lõplik kokkulepe mõjutab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 7:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Jaan, 2014 10:00
Postitusi: 3744
Asukoht: Estland
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/magi- ... d=74595971

Tervet ei näe paraku.

_________________
https://www.propastop.org/
Propamon: uus robot propaganda otsimiseks
World Alert Map


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 9:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Sept, 2014 13:14
Postitusi: 38
Krister Paris, Eesti Päevaleht kirjutas:
Mägi-Karabahhi rängad lahingud olid teadlik katse konflikti sulatada
Analüütik Vladimir Socor sõja paradoksist: miljonile etnilise puhastuse ohvrile koitis jälle lootuskiir.

Aserbaidžaani vägede hiljutine rünnak Armeenia kontrolli all olevatele Mägi-Karabahhi aladele vallandas Bakuus tõelise eufooria. Pärast seda, kui Aserbaidžaani armee oli haaranud enda kätte paar asustamata kõrgendikku ja tapnud kümneid Armeenia sõdureid, tulid tuhanded vaimustunud aserid tänavatele. Esimest korda 20 aasta jooksul tundub sõda Karabahhi n-ö külmunud konfliktitsoonis käegakatsutava reaalsusena. Ent see pakub ka võimalust.

Jamestowni fondi analüütik Vladimir Socor on üks maailma tuntumaid postsovetlike rahvuskonfliktide ja Kaukaasia piirkonna asjatundjaid. Ning tema jagab Aseri võimudele tunnustust.

„See oli katse olukorda lahti sulatada,” ütleb ta Eesti Päevalehele. „Aserbaidžaan tahaks alustada reaalseid läbirääkimisi. On olnud tohutu hulk kohtumisi, kuid tulemusteta.”
Keegi ei liiguta lillegi, et lõpetada Euroopa külje all suurim kestev inimsusvastane kuritegu.

Seda, mis diplomaatilises kõnepruugis kannab eufemistlikku nimetust külmutatud konflikt, võiks nimetada ka märksa rängemalt. Keegi ei liiguta lillegi, et lõpetada Euroopa külje all suurim kestev inimsusvastane kuritegu. Jutt käib ligi miljonit inimest puudutavast etnilisest puhastamisest, millega tegelevad Armeenia väed.
Samal teemal:

„Rahvusvaheline üldsus ignoreerib neid täielikult. Pole mingit humanitaarsekkumist, keegi ei löö häirekella, ei kõnele humanitaarkatastroofist,” märgib Socor. „Kõik need põgenikud on piirkondadest, mida on aja jooksul asustanud pigem aserid ja kurdid.”

Tõepoolest, avalik arvamus suudaks ehk alla neelata selle, et aseritest vähemus on aetud põgenema tugeva armeenlaste enamusega Karabahhist. Kuid tegelikult pärinevad peaaegu kõik pagulased seitsmelt Karabahhi ümbritsevalt maa-alalt. Praegu kasutab Armeenia inimestest tühjendatud piirkondi puhveralana.

Ettevaatust, miinid. Selliseid silte kohtab Mägi-Karabahhis igal pool.

„Siin on tegu nii mõjusfääride kui ka humanitaarküsimustega laiemalt,” selgitab Socor. „Karabahhi peetakse mitteametlikult Venemaa mõjusfääri kuuluvaks ja seetõttu ei astugi lääs etnilise puhastamise vastu mingeid samme. Nad sekkusid küll Kosovos ja proovisid midagi samasugust Bosnias. Ent endise Nõukogude Liidu puhul lääs midagi sellist isegi ei ürita.”

Põgenikud kujutavad endast Aserbaidžaanis võimsat poliitilist survegruppi.

„Aserbaidžaani valitsus on huvitatud rahu ja stabiilsuse säilitamisest. Ta ei taha mingeid põgenike proteste. Palju aastaid – enne kui Aserbaidžaan hakkas saama kõrgete hindadega naftatulusid – elasid põgenikud kohutavates tingimustes, sellises viletsuses, mida on isegi raske ette kujutada. Pärast naftatulude kasvu, mis sündis alles 2006. aastal, hakkas elujärg paranema. Aga nad on poliitiline tegur. Peaaegu miljon inimest! Valitsus peab neid kuidagi rahustama.”

Selline on üks pool võrrandist, mis pani külmunud konflikti sel kevadel uuesti hõõguma. Teise poole moodustab Vene relvade võimas sissevool piirkonda. Alates kümnendi algusest on Venemaa müünud Aserbaidžaanile hulganisti kommertshindadega raskerelvastust. Armeeniaga on Venemaal aga kahepoolne julgeolekuleping ja seal on Vene baasid. Armeenia saab relvi soodushinnaga: on ju tema kogueelarve väiksem kui Aserbaidžaani sõjalised kulutused – kuid ega siis vähene ostuvõime saa takistuseks olla! Seda enam, et Venemaa on võtnud oma toetuse eest peaaegu kõik, mis võimalik.

Armeenia on sõltuv

„Armeenia on juba nii sõltuv, et oli 2013. aastal sunnitud puruks rebima assotsiatsioonileppe Euroopa Liiduga,” toob Socor näite. „Kusjuures seda tehti väga alandaval viisil. 2013. aasta septembris kutsus Putin Armeenia presidendi Serž Sargsjani ootamatult Moskvasse. Järgmisel päeval pidasid nad pressikonverentsi, kus Putin rääkis esimesena ja just tema teatas ka esimesena, et Armeenia loobub lepingust. Alles siis anti sõna Sargsjanile, kes kinnitas seda. Nii et alandus oli kahekordne.”

Ometi mängib aeg Jerevani kahjuks.
Välis­armeenlaste rahasaadetised ei suuda kompenseerida kahju, mida tekitab liitlaste Türgi ja Aserbaidžaani blokaad.

„Praegu on Jerevan kõigist transpordi- ja energeetikaprojektidest kõrvale jäänud,” selgitab Socor. „Torujuhtmed, raudteed. Armeenia püüdis kasutada poliitilist mõjuvõimu Washingtonis, et too veenaks Aserbaidžaani ja Türgit Armeeniat neisse projektidesse kaasama. Seda ei juhtunud.”

Socori andmeil on osa poliitikuid veendunud, et Armeenia arengu huvides peaks selle konflikti lahendama. „Armeenia majanduslik olukord on lihtsalt kohutav,” viitab ta rahvastiku kiirele kahanemisele.

Kaks viimast Armeenia presidenti – Robert Kotšarjan ja Serž Sargsjan – on pärit Karabahhist, nii et Armeenias on hakatud koguni rääkima Karabahhi klannist. Enne järgmisel aastal toimuvaid uue presidendi valimisi pole poliitikamuutust oodata.

Maa-alad läbirääkimiste vastu

Vladimir Socori selgituse järgi hõlmaks esmase rahu saavutamine vähemalt kuue Karabahhi ümbritseva territooriumi tagastamist (piirkonda Armeeniaga ühendav Laçini koridor jääks). Vastutasuks saaks Karabahh julgeolekugarantiid.

Alles siis saaksid alata läbirääkimised Karabahhi staatuse üle. Aga kes seal osalevad? Bakuu sooviks läbi rääkida Jerevaniga, Armeenia tahab kõnelustele võtta ka Karabahhi. Ühe kompromissina võiksid osaleda nii Karabahh kui ka aseri põgenike esindajad.

Põrkavad kokku kaks ühildamatut rahvusvahelise õiguse mõistet: piiride puutumatus ja rahvusliku enesemääramise õigus. Lahenduse leidmist komplitseerib oluliselt tõik, et kumbki pool pole kompromissideks valmistunud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 10:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2735
Kuidagi ühepoolne on selle nn "analüütiku" arvamus.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 10:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Konflikti teemal soovitaks soojalt lugeda viimast ajakirja Sõdur, kus on väike piltlik kokkuvõte vastaspoolte sõjajõu ja raua suurusest (koos eelarvetega).
Väidan endiselt (ja pole Armeenia ja Aserbaidzaan sugugi esimesed), et nn endised NSVL vabariigid on relvastatud meist hulga paremini ja selle paremuse suhe on kahjuks kordades parem. Analoogset fenomeni võib täheldada ka nt Leedu ja Valgevene võrdluses - kui võrrelda Valgevene ja Leedu armee ja arsenali suurust, tekib küsimus, kuhu leedukad selle raha kõik suudavad kulutada, et neil pole ainsati lahingutanki ega -lennukit?

https://issuu.com/sodur/docs/sodur2016_ ... 9/35312704

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 11:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7868
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Vladimir Socori selgituse järgi hõlmaks esmase rahu saavutamine vähemalt kuue Karabahhi ümbritseva territooriumi tagastamist (piirkonda Armeeniaga ühendav Laçini koridor jääks). Vastutasuks saaks Karabahh julgeolekugarantiid.


Loll jutt suhu tagasi :lol:

Peale nende "kuue territooriumi tagastamist" ei ole ei mainit "Lacini koridor" ega ka kogu Karabahh enam kaitstav - ja selle adumiseks ei pea isegi kaardi peale vaatama :|

Metštatj ne vreedno, ühesõnaga..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 11:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2735
Tsiteeri:
Väidan endiselt (ja pole Armeenia ja Aserbaidzaan sugugi esimesed), et nn endised NSVL vabariigid on relvastatud meist hulga paremini ja selle paremuse suhe on kahjuks kordades parem

Kisub jälle offtopicuks, kuid mina küll ei torma NSVLi vabariike Armeeniat ja Aserbaidžaani Baltimaadega võrdlema. Armeenia põhimõtteliselt investeerib kodanike heaolu arvelt sõjariistadesse, samuti annab talle ohtralt abi Venemaa. Aserbaidšaan on muskleid korralikult pumbanud naftadollaritega, kuid ka seda oma kodanike arvelt. Samuti vaata riikide elatustasemeid, kui sa ei kuulu just juhtkonna lähedasse klanni, siis tõenäoliselt sa neis riikides tavakodanikuna elada ei tahaks. Põhilise relvastumise vajaduse on ikka tinginud pidev konfliktioht.
Valgevene ja Leedu võrdlus on juba natukene teistlaadi, sest esiteks Valgevenel oli olemas tehniline baas ja tehnika, mida edasi arendada, samuti mõningane sõjatööstus. Leedu alustas nullist, nagu meie. Rahaliselt ei saa vaadata erinevate riikide eelarveid 1:1-le. Esiteks on Leedu kõrgema elatustaseme tõttu ka personalile suunatud summad suuremad, teiseks asjad, mida Valgevene peab moderniseerima (kasutades tihti kodumaist sõjatööstust), peab Leedu alles hankima terviklahendusega süsteemina. Kahjuks on ka läänepoolse sõjatehnika hooldus ja käitamiskulud kallimad, kui Vene tehnikal. Kindlasti on Leedul asju, mida teha paremini, sain aru, et ajateenistus taastati ja vist ka Kevadtormil käis nende ajateenijaid. Leedu on aru saanud, et palgaarmee neile ei sobi ja see on võrreldes Lätiga positiivne.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 13:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2945
Armeenia on ise pakkunud seda varianti aseritele, et kui Karabahhi iseseisvust tunnustate, siis saate ümbritsevad alad tagasi. Sellepärast ei ole armeenlased neid alasid ka eriti koloniseerinud, peaaegu inimtühjad siiani (Karabahhi on kõvasti koloniseerinud). Kaitstavusega pole asi pinnamoodi arvestades nii hull, kui ainult kaarti vaadates võiks arvata. Peamine takistus on see, et Asebaidžaan pole sellise leppega kunagi nõus, tahab ka Karabahhi tagasi ja mingit kokkuleppekohta ei paista. Aeg töötab Armeenia kahjuks. Lapsi teevad nad ka, aga väljaränne nullib selle ära ja rahvaarv pigem väheneb. Karabahhis võib see küll kasvada, aga ilma emamaa toetuseta ei tee nad midagi ära. Majanduslikult on praegune Armeenia endiste armeenlaste asualade tähtsusetu serv ja oli ka kogu Nõukogude perioodi doteeritav, välisarmeenlaste annetustest ei piisa. Venelaste toetus on ka puhtalt omakasupüüdlik - kui vaja, lepivad jälle Türgiga (või aseritega) kokku nagu 1920.a. ja armeenlased vaadaku siis ise, kuidas ellu jäävad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 16:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4422
Asukoht: Tallinn
Kui Moskva tahab armeenlastele vee peale tõmmata, peab ta arvestama võimalusega, et hiinlased võtavad positsioonid üle. Sellele riigile omaselt seab Hiina juba nüüd end Armeenias vaikselt ja rahulikult, suurema kärata, sisse.
Ja armeenlased on juba Rooma impeeriumi aegadest peale maailma suurvõimudega meelsasti koostööd teinud. Tõusev Hiina on neile kindlasti parem sõber kui ettearvamatu Venemaa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 19:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Sept, 2013 12:46
Postitusi: 678
Aitäh akf nmsi'le artikli siia peegeldamise eest.

Mis puudutab kallutatust, siis vaadakem autorit ja leivaisa: "Jamestowni fondi analüütik Vladimir Socor ".
Eks igaüks teeb järeldused vastavalt oma rikutusele ...

_________________
* Beduiinile räägiti, et on koht, kus on niisama palju vett nagu on kõrbes liiva. Ta pidas kõnelejat valetajaks ... ta polnud kunagi merd näinud.
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Armeenia vs Aserbaidžaan
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2016 21:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mär, 2014 13:31
Postitusi: 439
virguja kirjutas:
Mis puudutab kallutatust, siis vaadakem autorit ja leivaisa: "Jamestowni fondi analüütik Vladimir Socor ".
Eks igaüks teeb järeldused vastavalt oma rikutusele ...

Äkki valgustad lähemalt oma "rikutust" :)

Vladimir Socor - miski rumeenlane kes lahkus 1972 elab nüüd Münchenis (miskeid seoseid armeenia/azerbaidžaaniga ei leidnud?)
Jamestown' fond, mis loodi Washingtonis 1984 NSVL'i blokist ülejooksnute toetuseks, ja nüüd koguvad infot ja analüüsivad...
Wikis on veel märkus et ta esindab usa's konservatiivsemaid vaated.
Ei oska nagu õieti mingeid mõistlikke järeldusi teha. Toetavad pigem vabariiklaste (ja mitte Obama) välispoliitikat või?
Või kumma poole ta siis rohkem kaldu on, armeenia või azerbaidžaani?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 263 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 14, 15, 16, 17, 18  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt