USA vs Iraan

[paalberg]

Russia and China are determined to buy Iranian oil, under the table if necessary. They are also exploring payment mechanisms that don’t rely on U.S. dollars. If successful, that Beijing-Moscow venture will undermine the dollar’s role as the global currency. This year could mark the beginning of the end for the “unipolar” U.S.-dominated world order that emerged at the end of the Cold War.

Venemaa ja Hiina on valmis ostma Iraani naftat. Samas uurivad nad makseviise, mis ei baseeruks enam USA dollaril. Kui Pekingi – Moskva ettevõtmine osutub edukaks õõnestab see dollari rolli maailma juhtiva valuutana. See võib omakorda olla märgiks USA juhtimisel domineeriva unipolaarse maailmakorra jõudmisel lõpule.

[T11ger]

Venemaa ja Hiina on valmis ostma Iraani naftat. Samas uurivad nad makseviise, mis ei baseeruks enam USA dollaril. Kui Pekingi – Moskva ettevõtmine osutub edukaks õõnestab see dollari rolli maailma juhtiva valuutana. See võib omakorda olla märgiks USA juhtimisel domineeriva unipolaarse maailmakorra jõudmisel lõpule.

Repliigi korras: ei sa küll võtta puhta kullana, kuid ammu-ammu Iraagi "teema" alguses väitis ajaleht "Soveršenno sekretno" viidetega mingitele allikatele (ei mäleta enam täpsemalt), et üks konflikti käivitavaid põhjuseid oli sama: Iraak soovis kokku leppida naabermaadega nafta eest €-baasil arveldustes. See oleks põhjustanud USA-le ülalkirjeldatud muret ning majandusele kaugeleulatuvaid tagajärgi.

[Runkel]

Dedollariseerimise teemale konteksti juurde.
Rahaturg vääringuti 2016 a BISi andmetel (Tabeli koguväärtus 200%, sest ostmisel-müümisel kaks valuutat mängus):

FX mahud.png (81.16 KiB) Vaadatud 6982 korda

Vene rubla turuosa 1,1%, väiksem kui Rootsi kroonil.
Tuleb venelastele, pärslastele, hiinlastele, süürlastele jõudu soovida turu muutmisel. Nafta läheb müügiks hästi, aga kes tahaks siinjuures rubla jt (kursi) riski võtta? Vene - Hiina barter jms mingis mahus muidugi toimuvad, kuid kui suures?. Sanktsioonide hirm on peamine motivaator dedollariseerimisele.
https://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_exchange_market

[paalberg]

Venemaa, Hiina liitumisel ELi-Iraani arveldusmehhanismi INSTEX-iga oleks see siis rohkem justkui lõpu algus - beginning of the end.

A third of the world’s seaborne oil—almost 17m barrels per day—passes through the strait, which has long been a strategic chokepoint in the Gulf.
Brent crude, the international benchmark, climbed 2.1 percent to $63.23 a barrel on Friday after the Stena Impero was seized.
Jeremy Hunt, Britain’s foreign secretary, stated the UK is “not looking at military options”.
Mr. Johnson said he would oppose military action against Iran. And with the Royal Navy stretched very thin, it would be risky for the UK to take on Iran in its own backyard.
If military tensions with Iran do increase, the UK would look to the US for support.
The Iranian leadership may be relying on Mr Trump’s clear reluctance to get involved in another war in the Middle East. But Tehran is at risk of miscalculating. Influential people in Washington — such as John Bolton, Mr Trump’s national security adviser — have long been advocates of a strike on Iran. Repeated Iranian provocations may tip the argument in their direction. The seizure of the British flagged oil tanker could also push the UK towards a more hawkish position on Iran,something resisted by the EU.

Kolmandik laevadega maailmas transporditavast naftast, peaaegu 17 miljonit barrelit läbib päevas Hormuzi väina, mis on pikka aega olnud strateegiline kitsaskoht Pärsia lahes.
Brenti toornafta hind tõsis reedel pärast Stena Imperio hõivamist 2.1 protsenti 63.23 dollari tasemele.
Suurbritannia välisminister Jeremy Hunt märkis, et sõjalisi meetmeid ei ole plaanis rakendada.
Mr. Johnson ei toeta samuti Iraani vastaseid sõjalisi aktsioone. Briti Kuningliku Mereväe võimekus on hetkel kehvapoolne ja oleks liialt riskantne minna Iraaniga tema enda tagahoovi jõudu katsuma.
Kui pinged Iraaniga peaks kasvama loodetakse USA toetusele.
Iraani juhtkond võib toetuda Trumpi selgele vastumeelsusele siduda ennast järjekordse sõjalise konfliktiga Lähis-Idas aga Teheran riskeerib siin valearvestusega. Mõjukad inimesed Washingtonis, sellised nagu John Bolton, Mr. Trumpi riikliku julgeoleku nõunik on pikalt toetanud Iraani vastaseid rünnakuid. Iraani korduvad provokatsioonid võivad kallutada argumente nende kasuks. Briti lipu all sõitnud tankeri hõivamine võib Suurbritanniat lükata jäigematele positsioonidele suhetes Iraaniga, millele Euroopa Liit on seni vastu seisnud.

[paalberg]

Saudid ja Iisrael näikse kangesti USA-d Iraaniga sõtta ajada tahtvat.

Trump’s actions are constrained by what Saudi and Israeli leaders are willing to tolerate.

Yet should another Persian Gulf War actually occur, who would benefit? Not America, that’s for sure.
The central theme of present-day American policy regarding Iran is deference. Nominally, US policy is made in Washington. Substantively, it is framed in Riyadh and Jerusalem, with the interests of the United States figuring only minimally in determining the result.
I am not suggesting that President Donald Trump supinely complies with secret marching orders from Saudi Crown Prince Mohammad bin Salman and Israeli Prime Minister Benjamin Netanyahu. Indeed, MBS and Netanyahu are both careful to uphold the pretense that the United States is the senior partner in their respective bilateral relationships. Yet it is manifestly the case that the United States today will undertake no action regarding Iran that Saudi and Israeli leaders find objectionable.
Trump’s predecessor was the exception who affirmed this rule. The Iran nuclear deal represented Barack Obama’s effort to reclaim a measure of autonomy in the formulation of US policy. Saudi Arabia and Israel fiercely objected to his initiative.
By most measures, the United States is the most powerful nation on the planet, certainly wielding more power than Iran or Saudi Arabia or Israel. Yet in this circumstance, power does not translate into freedom of action. As a practical matter, the policy options available to the United States in the Persian Gulf and more broadly in the Middle East are constrained by what Saudi and Israeli leaders are willing to tolerate.
This is by no means a recent development. Well before Trump, Washington had fallen into the habit of allowing Riyadh and Jerusalem each to exercise a de facto veto on matters that touched on what they conceived to be their own vital interests. As evidenced by US support for MBS’s senseless and unsuccessful war in Yemen and by the Trump administration’s effective abandonment of the two-state solution, that inclination remains firmly in place today. Put simply, with MBS and Netanyahu each classifying Iran as an existential threat, it has become incumbent upon Washington to do likewise.
That hawks in the Trump administration and in the American foreign policy establishment, egged on by the likes of MBS and Netanyahu, will use the restoration of an Iranian nuclear program as a pretext for war helps concentrate diplomatic minds in London, Paris and Berlin, not to mention Tokyo, Moscow and Beijing.
Avoiding yet another war in the Persian Gulf will require negotiating arrangements that will satisfy the minimal requirements of all interested parties. Of course, the JCPOA did just that, as far as the world’s principal powers were concerned, Saudi Arabia, Israel, and hardcore American right-wingers alone dissenting.

https://spectator.us/america-iran-polic ... jerusalem/

[sadist]

https://maailm.postimees.ee/6779354/ira ... utuselaeva

Iraanlased panevad pingetele mõnusalt hagu alla

[ElrikThunderson]

Sobib mitmesse teemasse, panen siia, kuna nüpeldamise ajal hoidis USA virtuaalset silmsidet just Iraaniga.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88512959

Pompeo ütles seal, et USA võttis ette otsustava tegevuse ja et ähvardused USA jõudude vastu on toimunud nädalaid ja nädalaid.

„Me ei kannata, et Iraani Islamivabariik võtab ette tegevuse, mis seovad Ameerika mehed ja naised ohtu,” ütles Pompeo.

USA ametnike sõnul olid viie sihtmärgi hulgas kolm Kataib Hezbollah’ objekti Iraagis ja kaks Süürias. Need olid relvahoidlad ja juhtimiskeskused, mida kasutatakse rünnakute kavandamiseks ja läbiviimiseks, teatas Pentagon.

Ühe USA ametniku sõnul kasutati lennukeid F-15 Strike Eagle.

[ElrikThunderson]

Aastavahetuse lisauudiseid. Hetkel jätkan ka siia teemasse lisamist, kuna Iraagi konflikt paistab hetkel suuresti USA ja Iraani mõõduvõtmisena, milles kohalikud hetkel etturiteks. Kaasfoorumlased on juba postitanud ka paralleelteemasse: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 30#p602630

Siiani TL&DR: Iraani toetatud rühmituste pommitamine Iraagis ajas kohalikud tigedaks. Kohalikud läksid USA konsulaati küsima milles asi. Jutupunktidena võeti kaasa plakatid ja kivid. Natuke soditi ja põletati ka. USA konsulaadist vastati viisakalt pisargaasiga, öeldi et Baghdadis poodi kinni ei panda. Siis ikkagi pandi. Ilmselt olid loosungid kuidagi hästi sõnastatud.

https://www.err.ee/1019150/iraagi-prote ... onna-alale

https://www.err.ee/1019358/iraani-meels ... aatkonnast

Herilasepessa on nüüd vaja saata lisajõude:

https://www.err.ee/1019284/usa-saadab-u ... lahis-itta

[Runkel]

Kataib Hizbollah' peamiseks jutupunktiks on jänkide (u. 5000 sõdurit) tagasi koju saatmine. Kõlab kui Trumpi jutupunkt.
Türklased koos rohelistega said läbirääkimiste ja teele suunava suurtükitule toel ameeriklastest (peaaegu) priiks kurdide alal Põhja-Süürias. Ka siin võib see plaan toimida.
Kui Trump soovib taandumist, kuid sai just oma Benghazi, siis on lugu keerulisem - kuidas teha teisiti, kui Obama omal ajal.
Ja peamine küsimus - mida öelda oma valijatele.

[Tinker]

Jänkid tapsid äsja Baghdadi lennuvälja lähistel õhurynnakuga Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväe välisoperatsioone teostava Qudsi yksuse ylem kindral Qassem Suleimani.

https://www.bloomberg.com/news/articles ... in-baghdad

https://www.err.ee/1020086/iraani-revol ... ketiloogis

Rynnakus hukkus ka Iraagi paramilitaaryksuse Popular Mobilization Forces (al-Ḥashd ash-Shaʿbī) juht Abu Mahdi Al-Muhandi.
https://www.wsj.com/articles/leader-of- ... 1578015855

Kuskilt jäi silma, et hukkus ka Hezbollahi asejuht.

[hjl85]

Mis te arvate kas järgneb Iraanilt midagi või läheb nagu Araabia maade puhul tavaliselt" maksame kätte kui aeg selleks on sobiv" ja siis sinna see jääbki?

[Kriku]

Tõenäoliselt viimast (kuigi Iraan pole araabia maa).

Soleimani tapmisest isegi teravamate tagajärgedega võib olla Iraagi komandöride hukkumine - rünnati neid ju nende oma maa pinnal niiöelda liitlase poolt...

[hjl85]

Tõenäoliselt viimast (kuigi Iraan pole araabia maa).

Soleimani tapmisest isegi teravamate tagajärgedega võib olla Iraagi kõrgete ohvitseride hukkumine - rünnati neid ju nende oma maa pinnal niiöelda liitlase poolt...

See, et Iraagi kõrged ohvitserid hukkusid on üllatuseks. Räägitakse jah mitmetest hukkunutest kuid Iraagi ohvitseride hukkumine on tagaplaanil (uudistes).
Ei leia twitterist ega mujalt, kes Iraagi ohvitseridest hukkusid

[Kriku]

Iraani ilmselge eesmärk on 5000+ USA sõdurist Iraagis lahti saada ja praegune rünnak aitab sellele kaasa.

Iraak hoiatas hävitava sõja eest

Eilses rünnakus hukkus ka Iraagi Iraani-meelse poolsõjaväelise rühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis.

Iraagi peaministri kohusetäitja Adel Abdel Mahdi ütles, et USA õhurünnak on agressioon, mis võib läita hävitava sõja.

«Riiklikul ametikohal töötava Iraagi kõrge sõjaväekomandöri tapmine on agressioon Iraagi riigi, selle valitsuse ja rahva vastu,» teatas Mahdi avalduses.

Abdel Mahdi sõnul oli raketilöök ka USA vägede Iraagis võõrustamise tingimuste jäme rikkumine. Ühendriikidel on Iraagis umbes 5000 sõdurit.

Iraagi Iraani-meelse rühmituse Hashed al-Shaabi komandör kutsus oma võitlejaid pärast USA raketirünnakut valvsusele.

«Kõik vastupanuvõitlejad peavad olema valmis ajal, mil meid ootavad ees vallutus ja suur võit,» lausus komandör käsitsi kirjutatud kirjas, mida AFP nägi.

USA õhurünnak Iraagi pinnal võib muuta tõelisuseks paljude iraaklaste hirmu, et nende kodumaa saab USA ja Iraani vastasseisu lahendamise tandriks, sest Iraan on juba lubanud USA rünnakule vastata.

«Kui Iraan tõepoolest peab USA rünnakule vastama ja tegema sellest etenduse, saab see kardetavasti olema midagi suuremat kui rakettide suunamine saatkondade poole,» ütles Singapuri ülikooli Lähis-Ida instituudi teadur Fanar Haddad AFP-le. «See võib kaasata Iraagi rahusvahelisse konflikti.»

AFP/PM

https://maailm.postimees.ee/6863362/ira ... itava-soja

[Kriku]

See jutt siis pandi kirja enne Soleimani jt. tapmist, USA Bagdadi saatkonna vastase rünnaku kontekstis:

Nõutakse USA lahkumist

Kuigi Trump serveeris veidi rohkem kui ühe päeva jooksul saatkonda piiranud protestijate taganemist isikliku võiduna, lahkusid protestijad Iraagi valitsuse ja Iraani-meelsete rühmituste palvete peale. Rühmitused kuulutasid, et sõnum jõudis USA-le kohale ja see on nende võit.

Mõttekoja Atlantic Council teadur Abbas Kadhim märkis, et Iraani toetatud jõudude järgmine samm on alustada parlamendis võitlust umbes 5200 USA sõjaväelase väljasaatmise nimel. «See on olnud paljude Iraagi liidrite eesmärk pärast võidu kuulutamist ISISe üle,» kirjutas Kadhim. Esialgu saavutati aga vastupidine ja USA kaitseminister Mark Esper teatas, et USA ametnike ja rajatiste kaitseks saadetakse Iraaki juurde 750 sõjaväelast.

Kuigi Trump ei pea väidetavalt pikas plaanis USA sõdurite Iraagis hoidmist vajalikuks, ei nõustu selle hinnanguga tema kõrged nõunikud. Vägede väljaviimine tähendaks ühtlasi, et USA-Iraani rivaalitsemisest Iraagis väljuks võitjana just Iraan. Keerulise Iraani-Iraagi-USA kolmnurga kaks nurka – Iraan ja USA – on omavahel väga halbades suhetes, eriti pärast Trumpi otsust Iraani tuumaleppest lahti öelda. Samas peab Iraak mõlemat riiki oma liitlaseks ning on viimastel aastatel püüdnud olukorda tasakaalustada. Samas on Iraani mõjuvõimu suurenemine Bagdadis uudisteagentuuri AFP allikate sõnul järjest halvemaks muutnud USA ja Iraagi suhted.

Nagu kirjutas New York Times, on Iraanil Iraagi valitsuse, ärimaailma ja usuelu juures suur roll ning ka parlamendis on Iraaniga seotud jõud pead tõstnud. Iraani mõju kasvule aitas kaasa see, et terrorirühmituse ISIS tõusu järel Iraagis aitas Iraan formeerida šiiidi moslemite üksusi, kes isislastega võitleksid. See võitis neile mõjuvõimu Iraagi julgeolekuringkondades ja viis selleni, et ka praegu viibivad Iraagis Iraani toetatud relvarühmitused. Kui ISISe-vastases võitluses tuli USA toime nii Iraagi kui ka Iraani rühmitustega ja suutis nendega ühise eesmärgi nimel tegutseda, siis nüüd võib AFP teatel Iraagi julgeolekuringkondades näha Iraani ja USA konkureerimist. Kui USA õpetab välja Iraagi valitsusvägede võitlejaid ja eriüksuslasi, siis Iraan on samal ajal õla alla pannud Rahvamobilisatsioonivägedele (Hashed al-Shaabi), mille alla kuulub ka Kataeb Hezbollah. USA ei ole rahul sellega, et Iraani toetatud Hashedi tähtsus Iraagi relvajõududes ja võimuladvikus kasvab.

USA meelest on mitu kõrget Iraagi poliitikut liiga Iraani-meelsed ja viimastel kuudel on iraaklasi lisatud musta nimekirja. Sellele viitas ka kõrge Iraagi diplomaat, kes ütles AFP-le, et Iraani mõju tõttu on Iraagil oht muutuda paariariigiks nagu Põhja-Korea või Venezuela.

https://leht.postimees.ee/6863244/usa-j ... 1577723337