Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Sõbrad.
Selle nõuka aegse värgiga on selline lugu.
Kui me tahaks end Soome või Sveitsiga samale pulgale kunagi saada, siis tulnuks juba 20 a tagasi sätestada analoogne varjendite ehitamise kohustus nagu on nt Soomes. Arendajad oleks nutnud, mõnel ehitusel oleks rehepappi tehtud, aga üldiselt oleks tubli samm edasi ja täna oleks ühte teist olemas. Vaadake Tallinnas ringi, mis on viimane 20 aastat ehitatud ja kujutlege sinna juurde ehitusaluse pinnaga võrdne tugevdatud täiskeldrikorrus. Kaubanduskeskused, koolimajad, avalikud kontorid, büroohooned, kortermajad, maa-alused parklad jne jne. Keegi võiks lausa ehitusregistrist välja otsida, mitu m2 ehitusalast pinda on Tallinnas 1998-2018 valmis ehitatud, arvestage 0,7 m2 inimese kohta ja ongi vastus olemas. Arvan, et see arv ületab tugevalt selle, mis siin 1990 seisuga oli.

Nõuka aegsetel varjenditega on see probleem, et neid "general population" sihtgrupile mõelduid siin samahea kui polnud. Kuna asjasse mittepuutuv elanikkond oli kavas sõjaohu korral suurematest linnadest evakueerida, siis varjendid ehitati vaid elutähtsate asutuste/tehaste tarbeks, sest tuumarünnaku ohus olnuks võimatu tagada tööliste tööle ilmumist, sest kesse ikka tahab istuda Tallinnas teadmisega, et ta ühel hetkel aurustatakse. Sestap ei vasta see varjendipark (enamasti just uuemates linnajagudes nagu Mustamäe ja Lasnamäe, kus aga elab enamik elanikest) elanike tegelikule asukohale. Näiteks Castellumi hangitud varjendite nimekirjas on Mustamäel vist 2-3 varjendit mõnesajale inimesele.

Meil aga tehti "ohtu pole" ja "päästja palk on prioriteet" mantras üks strateegiline valearvestus. Nimelt on päris suur osa uusehituste nõudlusest (ja võimalikust mahust) Tallinnas juba täis ehitatud. Ja on ehitatud ilma varjendita. Näiteks üks korralik kaubanduskeskuse maa-alune parkla (pinnad on seal tuhandetes m2) mahutab üsna lihtsalt ümbritseva mikrorajooni elanikud. Nüüd aga on meil "papist seintega" (st varjendiks sobimatud) maa alused ruumid valmis ja neid ümber teha on kallis või suisa võimatu. Lisaks ei saa seda enam kohustuseks takkajärgi muuta. Ka nõuka aegseid, varjendiks mitte kavandatud poolkeldrikorruseid (mis on näiliselt sobivaim valmis koht, mis meil on) varjendiks kohandada on väga kulukas ja tükati võimatu. Näiteks keldri lagi on tehtud vene 6 m õõnespaneelidest, mille vastupidavus varjendi kontekstis on olematu. Näiteks lihtradiatsioonivarjeks (st kaitseks jääkradiatsiooni eest) kohandatud keldrid olid nõuka standardite järgi vastupidavusega vaid 0,2 kg/cm2. Tavakeldrid on siis tõenäoliselt veel nõrgemad (0,1 ja nii). Võrdluseks, 0,5 kg/cm2 teeb paneelmajad (sh ka uusehitised, nõuka majad on isegi massiivsemad) täiesti maatasa. Soomes on tüüpsed kortermajade keldrivarjendid 1,0 kg/cm2 ja riigi poolt rajatud nn kaljuvarjendid 6 kg/cm2.

Rakkerühma ja asjassepuutuvate tegelaste lugulaul evakuatsioonist ja varjendite vähesest vajadusest on lihtsalt senise tegelikkuse pikemaks venitamine ja loogiline, et "analüüs" näitabki, et külma sõja reklitid on "vähetõhusad", sest keegi ei julge avalikult tunnistada tehtud vigu.

Soomlased nii lihtsat viga ei teinud, varjendiehitus jätkub ka täna koos üldise ehitusega ja mitmed supervastupidavad nn kaljuvarjendid on seal rajatud ajal, kui külm sõda oli ammuilma läbi ja Eesti ministeeriumid Fukujamat uskusid. Soomlased näib, et mitte.

Kui nüüd keegi otsustab varjendeid ehitama hakata, siis tulemus saab olema sarnane 1980ndatega - varjendikohti nt Tallinnas saab olema võib-olla 30 tuhat ja ülejäänud 400 000 siis kaevavad vist ise? Praegu töötulemusena reklaamitav evakuatsioon ei ole probleemide lahendus (miks Helsinkis vastupidi on???) ja toimib vaid teatud eeldusel. Näiteks vastane annab sulle mitu päeva aega linn tühjaks teha. Kui ei, siis elanike saatus saab olema sarnane Stalingradi/Berliini/Groznõi elanike omale (st tohutud kaotused).

[Kapten Trumm]

Kahjuks ei saa me ennast võrrelda Soome, Šveitsi ega Iisraeliga.
Põhjus on lihtne - neil on süsteem ammu olemas ja tagatud vastavate õiguslike reeglitega.
Hoolimata eriarvamustest mitmes muus küsimuses olen siin kahe käega poolt selle valdkonna toomiseks sõjalise kaitse kõrvale.

Oled sa olnud nende inimeste loenguid kuulamas, kes olid omaaegse tsiviilkaitse likvideerimise juures/taga? Päris kõnekas, probleem näib olevat kõrvade vahel.
Soome süsteem, millega oleme arusaadavalt paremini kursis, on tegelikult üllatavalt lihtne ja ratsionaalne.
Meil on selle 25 aasta jooksul kehtestatud igasugu muid nõudeid ehitustele, mis on kallimadki kui see varjendi rajamine.
Keegi ei kisa täna, kui omavalitsus nõuab X parkimiskohta või mitusada meetrit tehnovõrke. Või tuletõrje süsteeme. See kõik maksab ka korralikult.
Samamoodi oleks see betoon ka ära valatud, kui kuskil 2000ndate alguses taibanuks keegi nõuda teatud asju.

Aga taolisi naljanumbreid on meil sel teemal veelgi. Näiteks Soomes peavad osad bensiinijaamad omama varutoite generaatorit. Et elektri kadumisel saaks elutähtsateks asjadeks (nt kiirabi, politsei, pääste) sealt maa alt ikka kütust kätte. Meil on täna 90% vajadusest ära ehitatud, ilma mõistagi. Sest keegi ei nõudnud. Ega vastuta ka.

[aht0]

Aga taolisi naljanumbreid on meil sel teemal veelgi. Näiteks Soomes peavad osad bensiinijaamad omama varutoite generaatorit. Et elektri kadumisel saaks elutähtsateks asjadeks (nt kiirabi, politsei, pääste) sealt maa alt ikka kütust kätte. Meil on täna 90% vajadusest ära ehitatud, ilma mõistagi. Sest keegi ei nõudnud. Ega vastuta ka.

See varutoite generaator on ka selline asi, et kui hädaolukord juhtub, ei saa seda käima või pole töötajatel aimugi, kuidas see töötama peaks/kust seda sisse lülitama peaks. Või on genekas ebasobivas kohas ja ei käivitu (suure külmaga õues).
Ühel Eesti piiripunktil on see olemas juba aastaid. Võite kaks korda arvata kas elektrikatkestused katkestasid punkti üldist tööd või mitte. Mida keerulisemad süsteemid, seda tõenäolisem SNAFU.

[Kriku]

Õige.

Kas käsipumpamise võimalust ei kasutata?

[manjabes]

Aga taolisi naljanumbreid on meil sel teemal veelgi. Näiteks Soomes peavad osad bensiinijaamad omama varutoite generaatorit. Et elektri kadumisel saaks elutähtsateks asjadeks (nt kiirabi, politsei, pääste) sealt maa alt ikka kütust kätte. Meil on täna 90% vajadusest ära ehitatud, ilma mõistagi. Sest keegi ei nõudnud. Ega vastuta ka.

See varutoite generaator on ka selline asi, et kui hädaolukord juhtub, ei saa seda käima või pole töötajatel aimugi, kuidas see töötama peaks/kust seda sisse lülitama peaks. Või on genekas ebasobivas kohas ja ei käivitu (suure külmaga õues).
Ühel Eesti piiripunktil on see olemas juba aastaid. Võite kaks korda arvata kas elektrikatkestused katkestasid punkti üldist tööd või mitte. Mida keerulisemad süsteemid, seda tõenäolisem SNAFU.

Varugenekas on tõepoolest selline raketiteadus, et pole ime, et vaprad piirivalvurid sellega sina peale ei saa... /s

[Kapten Trumm]

Neid lugusid on veel juhtunud. Ka KV objektidel.
See siiski ei näita varugeneraatori mõttetust, vaid hoolduse mõttetut korraldust.
Meil on nt kasutusel 7 statsionaarset varugeneraatorit ja pole olnud mittekäivitumise juhtumeid.
1. genekaid käivitatakse minimaalselt kord kvartalis ja lastakse täiesti töösoojaks käia (min pool tundi)
2. akudel on säilituslaadijad peal
3. hoolduse käigus lisatakse kütust
4. kord aastas vahetatakse õli, üle 3 aasta kütusefiltrid

Ühest asjast pole ma aru saanud. Millise kujuga peab olema pea-aju, et neid genekaid paigaldada õue.
1. nõuab suve- ja talvediisliga jändamist (st vahetamist)
2. külmas käivitub visamalat, st mittekäivitumise risk suurem
3. väljas on seade haavatavam

kuidas see töötama peaks/kust seda sisse lülitama peaks.

Korralikud genekad on ehitatud vastava lisablokiga, mis käivitab masina automaatselt (nt 1 min peale voolu kadumist) ja seiskab selle automaatselt (1 min peale voolu taastumist, jahutades mootori maha). Inimese roll on peamiselt tagada selle töökorras olek.

[Fucs]

XIII Riigikogu stenogramm
VII istungjärk
Kolmapäev, 21. veebruar 2018, kell 13:00

3. 13:15 Elanikkonna kaitse
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-22386

7. 13:45 Laiapindne riigikaitse
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-22387

[Kriku]

EE on võtnud kedrata klassikalist kriisistsenaariumi, mille kohta on tuhandeid filme, raamatuid ning nõuandeid. Mõned veidi asjalikumad nopped:

„Täitsa ausalt? Mina arvan, et esimesed rüüstamised hakkavad juba kaksteist tundi pärast elektrikatkestuse algust,“ ütleb Virumaal Porkuni kandis elav mees, kelle postitused on hinnas muu hulgas ühes USA suuremas nn ellujääjate foorumis. „Pole minu asi siin hirmu kireda.“ Eestis ellujäämiskoolitusi korraldav kaitseliitlane Erki Vaikre pakub, et rüüstamised võivad tavaliseks muutuda 24 tunni jooksul.

Elektrivarustuse katkemisel sõltub võimalus üldse kuhugi helistada ja abi või infot küsida sellest, kui palju on telekomifirmad soovinud kulutada raha varutoitelahendustele. Ekspressi andmetel tähendaks see enam kui miljoni euroni ulatuvaid kulutusi ja Eesti teenusepakkujad pole seda raha kulutada tahtnud. Selleteemalised arutelud ministeeriumi ja teenusepakkujate vahel jätkuvad. Riik loodab jõuda tulemuseni, kus telekomifirmad on nõus tagama, et kõik mastid suudaks akude toel vastu pidada kuus tundi. See annab riigile võimaluse edastada enne side kadumist vähemalt kriisiinfot: kuulake kõik, nüüd kohe kaob andmeside, aga arstiabi saate sealt-ja-sealt. Side kadumisega kaob ka elektrivõrgu juhtimine, mis omakorda tähendab, et telekomifirmade taha takerduks ka elektrivarustuse taastamine. Ja muidugi tekib tavainimesi mõjutav infosulg. Õnneks on ulatusliku ja kauakestva elektrikatkestuse tekkimise tõenäosus tegelikult väike ning eeldaks sihitud, teadlikku ja ulatuslikku küberrünnakut. MKMi kriisireguleerimisosakonna juht ­ selgitab, et kui ­Narva elektrijaamad mingil põhjusel peaks rivist väljas olema, tagavad elektrivarustatuse välisühendused, kui võrk ja alajaamad on korras. Eesti elektrisüsteem on ühendatud Soome, Venemaa ja Lätiga, oleme ka osa ühtsest Põhjamaade elektriturust.

Mis ajab inimesed rüüstama?

1977. aasta juuli keskel lõi välk USAs New Yorgi lähedal kõrgepingeliinidesse ja tunni ajaga oli elekter kadunud hiigellinna kaheksalt miljonilt elanikult. Juba veerand tundi pärast elektrikatkestuse algust registreeriti esimesed sissemurdmised. Algas metsik rüüstamiste ja süütamiste laine. Sisse tungiti enam kui 1600 poodi. Hiljem saadi kätte üle 3800 rüüstaja, kuid kahtlemata jäi suur hulk tabamata. Kokku oli elekter ära vaid 25 tundi, kuid kahjusid hinnati miljardile dollarile.

New Yorgi rüüstamislaine põhjuste väljaselgitamiseks on läbi viidud mitmeid uurimusi, sest ei varem ega hiljem pole ulatuslikud voolukatkestused toonud kaasa sellist märulit. Mis ajas inimesed pööraseks neil juulikuu päevadel? USA föderaalse teadusagentuuri NSF käitumisteaduste uuringu üks hüpoteese on, et rüüstamine oli vastus ühiskonnas kuhjunud pingetele. 1977. aastal oli majandus madalseisus, töötajaid koondati, koole ja haiglaid suleti, politseijõude kärbiti. Elektrikatkestust tajuti mitte kui juhuste kokkusattumust, vaid kui „süsteemi“, riigi järjekordset hoopi oma elanike pihta. Ja kui elektrikatkestus mängis kätte soodsa võimaluse, tundsid paljud, et see on nende võimalus õelale „süsteemile“ kätte maksta poode röövides ja baare põletades. Uuringud osutavad, et esmalt tungisid poodidesse need, kellel oli ühiskonna moraalinormidega juba enne olnud pahuksisseminekut, või need, keda ajendas protestimeeleolu. Nemad ei sööstnud võtma toitu, esimestel tundidel pärast elektrikatkestust varastati pigem luksuskaupu alates napsist ja sigarettidest kuni telerite ja isegi autodeni. Rüüstamise teises laines osalesid pealtnäha tavalised inimesed, kes polnud kunagi politsei vaatevälja sattunud, kuigi olid ehk sissetulekutelt keskmisest kehvemad. Sisemise tõkke ületanud, läksid nad poodidesse võtma tarbeasju. Dokfilmis „Blackout“ räägib üks endine politseinik, et eriti menukad olid selles rüüstamislaines mähkmeriiulid, mis tähendab, et vargil käisid ka noored pered.

Sajad rüüstamised, tuhanded tulekahjud ja sada hukkunut

2003. aasta 14. augustil kell 16.11 murdus USAs Ohio osariigis üks puu ja kukkus elektriliini peale. Väikese tarkvaravea tõttu ei andnud süsteem piirkonna jaotusvõrgu administraatorile häiret. Nii vallandus doominoefekt, mis umbes tunni jooksul viis elektri 55 miljonilt inimeselt USAs ja Kanadas, sealhulgas suurlinnadest New Yorgist, Detroitist, Torontost ja Ottawast. Katkes mobiilsideühendus. Peatus lennujaamade töö, metroo- ja rongiliiklus. Töötamast lakkasid foorisüsteemid (ainuüksi Torontos on ligi 1800 foori) ja miljonilinnad mattusid ummikutesse. Läbi ummikute trügisid päästeautod, mis sõitsid vabastama tuhandeid liftidesse kinni jäänud inimesi. Veidi pärast pimeduse saabumist algasid tulekahjud ja päästeteenistus suunas oma ressursid sinna, jättes liftis istujad paremaid aegu ootama. New Yorgi päästeteenistus sai juba esimesel õhtul kaks korda rohkem kõnesid kui tavaliselt ja kokku teatati 3000 tulekahjust, paljud neist olid süttinud küünalde oskamatu põletamise tõttu. Kuumalaine tõttu tabasid paljusid terviseprobleemidega inimesi ägedad terviserikked, kuid ummikutesse takerdunud kiirabiautod ei jõudnud kõigi hädalisteni. Kokku suri voolukatkestuse tõttu 100 inimest.

Algasid rüüstamised. Esimene sissemurdmine Ottawas toimus vaid 30 minutit pärast elektrikatkestuse algust, kokku rüüstati seal õhtuga enam kui 20 baari või kauplust. Torontos rüüstati paari päeva jooksul üle 200 poe, restorani ja kaubanduskeskuse. Sissemurdmiste vältimiseks hakati organiseerima vee jagamist. Hiljem pälvis kiitust Cleveland, kus juba voolukatkestuse teiseks päevaks mobiliseeriti rahvuskaart, mis jagas laiali enam kui kuus miljonit liitrit pudelivett. Kokku kestis voolukatkestus olenevalt piirkonnast kümmekond tundi kuni kaks nädalat.

[EOD]

Elektrikatkestused 1859. aasta päikesepurske põhjustatud EMP tagajärjel tekitasid kõvasti segadust ajal kui elektri kasutamine oli veel lapsekingades. Tänapäeval tähendaks see küllaltki suure tõenäosusega kogu arenenud tsivilisatsiooni hukku. Puutumata jääksid vaid primitiivsel arengutasemel kogukonnad. Need areneksid aegamööda riikideks, tekiksid vaaraod... Ning legendides säiliksid jutud kõikvõimsatest jumalatest, kes lendasid taevas, kasutasid hirmsaid relvi...
https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_storm_of_1859
http://theweek.com/articles/593449/dead ... superstorm

[Kriku]

Ma ei usu, et tänapäeva tsivilisatsioon saaks põhimõtteliselt tehnoloogilises mõttes varauusajast kaugemale tagasi langeda. Eeskujud, kuidas midagi teha, teadmine, et see on võimalik, ning üldtõed (näiteks, et haiguseid põhjustavad bakterid või et rauale süsinikku lisades saab hulka parema materjali) jäävad ju alles.

Mitte et see enam eriti teemasse puutuks.

[Dr.Sci]

Elektrikatkestused 1859. aasta päikesepurske põhjustatud EMP tagajärjel tekitasid kõvasti segadust ajal kui elektri kasutamine oli veel lapsekingades. Tänapäeval tähendaks see küllaltki suure tõenäosusega kogu arenenud tsivilisatsiooni hukku. Puutumata jääksid vaid primitiivsel arengutasemel kogukonnad. Need areneksid aegamööda riikideks, tekiksid vaaraod... Ning legendides säiliksid jutud kõikvõimsatest jumalatest, kes lendasid taevas, kasutasid hirmsaid relvi...
https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_storm_of_1859
http://theweek.com/articles/593449/dead ... superstorm

Kui juhtuks midagi mida ma pean siiski väga ebatõenäoliseks - et häviks kogu maailma energiatööstus, ei tähendaks see seda et me kukume kuhugi kiviaega või varasesse rauaaega või kuhugi mujale. Me maanduksime kokkuvõttes kuhugi 19 sajandi lõppu ja sealt areneks mõnekümne aastaga tagasi meie praegusele tasemele, lihtsalt, selle mõnekümne aasta jooksul kahaneks elanikkond maakerale vastuvõetava tasemeni (ja kes tahab sinnani kesta võiks padruneid varuda). Ja igatahes on parem nendel päevil linnades mitte elada.

[nimetu]

Ja igatahes on parem nendel päevil linnades mitte elada.

Kuidas võtta. Ühelt poolt on jah suurtest inimhulkadest eemal olemine justkui ohutum, teisalt jälle kaitsetum. Kui inimesed suudavad üksteise kaitsmiseks koostööd teha, siis ma ei ütleks, et kusagil üksikus külakeses tingimata ohutum oleks. Samamoodi võivad rüüstajad tulla ning siis pole enam kedagi neid takistamas. Kõige ohutum oleks ilmselt seal, kus ollakse suurtest keskustest eemal, kuid kus on piisavalt suur ja ühtehoidev kogukond. Uusrikaste rajatud villakesed kaugetes looduskaunites kohtades rüüstatakse ilmselt esimesena ära.

[Kapten Trumm]

„Täitsa ausalt? Mina arvan, et esimesed rüüstamised hakkavad juba kaksteist tundi pärast elektrikatkestuse algust,“ ütleb Virumaal Porkuni kandis elav mees, kelle postitused on hinnas muu hulgas ühes USA suuremas nn ellujääjate foorumis. „Pole minu asi siin hirmu kireda.“ Eestis ellujäämiskoolitusi korraldav kaitseliitlane Erki Vaikre pakub, et rüüstamised võivad tavaliseks muutuda 24 tunni jooksul

12+ tundi peale suuremat elektrikatkestust kaob enamikes kohtades vesi ja asulates hakkavad voolama sitajõed, sest reovee pumbajaamad jäävad seisma. Ja kui ka reservgeneraatorid on, siis seal on kütust tavaliselt 8-12 tunniks. Mingi kodus kütust on olemas alati bensiinijaamades, kuid sinna pole reservtoite ehitamist keegi nõudud. Pole elektrit, ei saa kütust. Talvisel ajal hakkavad selleks ajaks külmaks minema keskküttega ruumid, 12 tunni seisuga, eeldades, et õues on null kraadi, on seal temperatuur langenud mõne plusskraadini. Sest katlamajadesse pole ka keegi nõudnud reserv-vooluallikate panekut ja tegelikult ilma elektrita katkeb ka gaasivarustus, sest vastavad sõlmjaamad töötavad....elektriga.

24 tunni möödumisel (kui ei suudeta orgunnida kütuse tarnet) jäävad seisma haiglate diiselgeneraatorid (seal on vähe suuremad need). Seejärel hakkavad elushoidmist nõudvad haiged otsi andma. Keskküttega ruumides hakkab ellujäämisoskuseta seltskond alajahtumise tõttu tasapisi surema. Umbes sel ajal hakkavad ka vihased inimesed kogunema kaubanduskeskuste (kust ei saa toitu kätte, elektrit ju pole), linnavalitsuste jne ette, kus neid peab keegi ohjama. Kui ei organiseerita-ohjata, hakkavad rüüstama.

Kui keegi räägib Kiisal asuvast reservelektrijaamast, siis VF operatiivohvitserina ma seda sihtmärkide hulgast välja ei jätaks (kas õhurünnak või diversioon). Sama ka Estlingi kaablitega (õigemini kohaga, kus nad kaldale tulevad). Niiet rüüstamised on üks väike probleem probleemide reas.

Kaosele lisab vurtsu sõltuvus mobiilsidest, tugijaamadel aga puudub jällegi...varutoide. Kuna seda pole keegi nõudnud, pole ka rajatud. Raadioside võimalus on aga vähe levinud, nt Elektrilevi avariibrigaadidel see puudub. Miks? Side käib mobiiliga. Ilma mobiilside ja traatsideta (ka see kaob mõne aja jooksul peale elektri kadumist) kukub kokku kogu e-riik. Pangaautomaadid vaikivad, palgakontorid seisavad (elektrit ju pole).

Selleks kõigeks pole vaja mingit päiksepurset, üsnagi teostatav inimtegevuse poolt. Õhkida on vaja mõningad kohad põhivõrgus, saboteerida Iru ja Kiisa elektrijaamad ja Estlingi kaablid ja teha seda viisil, et korrastamiseks kulub päevi (mitte lihtsalt kaableid pooleks lõigates).

[Kapten Trumm]

Ma ei usu, et tänapäeva tsivilisatsioon saaks põhimõtteliselt tehnoloogilises mõttes varauusajast kaugemale tagasi langeda. Eeskujud, kuidas midagi teha, teadmine, et see on võimalik, ning üldtõed (näiteks, et haiguseid põhjustavad bakterid või et rauale süsinikku lisades saab hulka parema materjali) jäävad ju alles.Mitte et see enam eriti teemasse puutuks.

Nädala ajaga Kevadtormil ei lange me (väljaõppe eeldusel mõistagi) mingisse kiviaega.
Kiviaega võivad langeda nutitelefoniga linnabeibed, kellele aku lõppemine maailma lõpuga võrdub.
Väljaõppinud inimesed jäävad ellu, terveks ja säilitavad oma kultuuritaseme.

Küll aga on vaja teha ettevalmistusi ja palju rohkem, kui seni tehtud on. Mitte laiutada käsi, et "pole nõutud" ja "pole otstarbekas".

[nimetu]

https://majandus24.postimees.ee/4507600 ... hitajatele

Selle nullenergia nõude taustal tundub isegi, et Trummi heietus varjendite rajamise osas on köömes selle kõrval. Vähemalt saaks asjaliku keldrigi.