Gaasiplahvatused??

[vanahalb]

Ma rohkem üllatunud sellest et plahvatus elumaja nii palju ära lõhkus. Kuskilt peaks ju see lööklaine välja pääsema. Noh ei tunne teemat aga plahvausjärgne pilt meenutas kohe elumajade "õhkimisõppusi" 2. Tšetšeeni sõja eel.

Need Hruštsovipaneelidest majad on iseenesest üsna õrnukesed. Elemendid seisavad üksteise peal nagu doominokivid ja kui üks sein kuskil allpool eest lendab, surub maja raskus terve trepikoja kokku. Mida madalamal plahvatus toimub , seda edukamalt kukub.
Üks video Astrahanist - ilmselt plahvatas gaas kolmanda korruse korteris.

https://www.youtube.com/watch?v=5O4Wa0PAu4c

[Dr.Sci]

Selle asemel, et siin oma (nina)tarkust demonstreerida, oleksid võinud rahulikult kirjutada, et temperatuur tõusis 30 korda (20 C pealt 600 C peale), poleks kellelgi mingit segadust tekkinud. Selliste targutajate kohta on venelastel hea ütlus - слишком умный, будем бить в морду:
https://www.youtube.com/watch?v=xptGX962eIQ

Nu aga ei saa ju kui tõusis 3x (297K->893K) vaid. Kui temperatuur tõuseks 30 korda, tõuseks rõhk ka 30x, saavutades suuruse mis muljuks tükkideks madalama kategooria FIBO ploki (või ristikiudu puitseina) selle asemel et seda eemale paisata.

Aga kui me matemaatika/füüsika osas veel vaidleme siis soovin heameelega Sulle järgmiseks pikemaks väliretkeks 6x soojemat ilma (mul kraadiklaas näitab -5C)

[Shackleton]

Siin on nüüd väike viga sees, kui ikka nii palju gaasi lasta suletud keskonda, siis hapniku protsent jääb liiga väikeseks, et saaks plahvatus toimuda... 9.5 mahuprontsenti on ikka palju.

[Dr.Sci]

Siin on nüüd väike viga sees, kui ikka nii palju gaasi lasta suletud keskonda, siis hapniku protsent jääb liiga väikeseks, et saaks plahvatus toimuda... 9.5 mahuprontsenti on ikka palju.

Eri gaaside ohtlikud kontsentratsioonid on dokumendis lk k2. Muidu on ka hariv lugemine.
Aga väide iseenesest on põhjendatud, 1 mooli propaani täielikuks ärapõlemiseks on vaja 4,5 mooli hapnikku ehk siis 1 liitri propaani kohta 4,5 l. Kui 100-s liitris õhus on 9 l propaani, on seal ~19 l hapnikku, seega jääb osa reageerimata, kuid see ei takista plahvatust. Atsetüleeni (C2H2) puhul on muide alumine piir 1,5 ja ülemine 85%. Väga laiade piiridega on veel ka CO ja H2, ülemine piir 75%. Samas, kui CO tase saavutab teil toas 75%, pole teil ammu enam vaja plahvatuse pärast muretseda.

Seega, kui tahate maksimaalset ja samas säästlikku plahvatust siis piirduge nii 4% propaaniseguga.

[Shackleton]

Arvesta sellega ka, et sul ei tule trassist või balloonist puhast propaani. Seda ei sagata ainult lõhna andmiseks. Nii tööstus kui kodugaasi puhul.

[Dr.Sci]

Arvesta sellega ka, et sul ei tule trassist või balloonist puhast propaani. Seda ei sagata ainult lõhna andmiseks. Nii tööstus kui kodugaasi puhul.

Vedelgaas on gaasisegu, milles on 95% propaani ja 5% butaani (ka plahvatusohtlik). Lõhnaaine kogus on marginaalne, ning see põleb samuti ära.

[Shackleton]

Ah kle... ei ole nii. Butaani kogus sõltub millal ja milleks sa gaasi kasutad. Kodugaasil pole vaja nii suurt aurustumist, et 95% oleks puhas propaan.

[Dr.Sci]

Ah kle... ei ole nii. Butaani kogus sõltub millal ja milleks sa gaasi kasutad. Kodugaasil pole vaja nii suurt aurustumist, et 95% oleks puhas propaan.

Majapidamisgaasil on 90:10, matkapliitides 70:30. Vahet oluliselt pole, mõlemad - nii propaan kui butaan on plahvatusohtlikud. 95:5 on ilmselt tööstuslik vedelgaas.

[Shackleton]

Ah vaata propaani plahvatuspiir ei ole 1,5-9,5 mahuprotsendini. Butaanil on see 1.5-2 mahuprotsendini ja propaanil 9-9,5 mahuprotsendini. Seda õiget piiri, et gaas plahvataks ei ole sugugi nii lihtne saada.
Ja on 50/50 segusid
On segusid kus butaani on rohkem kui propaani. Ma küll ei julge öelda, et kodugaas on 10/90 segu. Mul pole aega kontrollida ka.

[Dr.Sci]

Ah vaata propaani plahvatuspiir ei ole 1,5-9,5 mahuprotsendini. Butaanil on see 1.5-2 mahuprotsendini ja propaanil 9-9,5 mahuprotsendini. Seda õiget piiri, et gaas plahvataks ei ole sugugi nii lihtne saada.
Ja on 50/50 segusid

Minu antud 95/5 ja plahvatuspiirid on võetud ühest allikast ja lähevad suht hästi kokku sellega mis meil TTÜ tulekahjuõppustel räägiti. Wiki annab suurema valiku gaase kuid piirid on umbes samad, ja ei lähe kokku ei Sinu pakutud butaani ega propaani allikatega, ehk avaldaksid. Wiki ise: https://en.wikipedia.org/wiki/Flammability_limit[quote]
On segusid kus butaani on rohkem kui propaani. Ma küll ei julge öelda, et kodugaas on 10/90 segu. Mul pole aega kontrollida ka.[/quote] Autokütuses on 55/45 kuni 60/40 ja ikkagi, mis seal vahet. Tahad tõestada et gaasiplahvatust ei ole olemas? Selleks tuleb aga tõsiselt aega varuda. Minu allikad on leitud mõneminutise googeldamise kaudu ja otsingu aeg on samas suurusjärgus kommentaari kirjutamisega.

ps. Sinu pakutud numbritest järeldub et 4% segu suvalisest majapidamis/auto/tööstus vms gaasist ei plahvata. Olerd nõus osalema loomkatses? (Sinu ruumides, gaas ja ohutus kauguses võetud video minu poolt)

[Shackleton]

Vabandust. Ma tõesti ei tea mis koolitusi teil seal TTÜs tehakse. Aga kõik kes tegelevad gaasiga, käivad muide koolitustel ja tegelevad sellega (gaasiga) "praktiliselt"

Mul on kontoris lauasahtlis selline gaasitorude paigaldus juhend.. väidetavalt TTÜs läbi vaadatud? http://www.egl.ee/index.php?page=76

Lisan antud tabeli alt lõigu. "Propaani ja butaani süttimisomadused kaovad, kui õhule lisada inertgaasi, süsihappegaasi või lämmastikku" ja nii neid torisid parandatakse. Ja sellega ma ei taha "tõestada, et gaasiplahvatusi pole olemas." Nagu sa mulle sõnu suhu paned

[Dr.Sci]

Vabandust. Ma tõesti ei tea mis koolitusi teil seal TTÜs tehakse. Aga kõik kes tegelevad gaasiga, käivad muide koolitustel ja tegelevad sellega (gaasiga) "praktiliselt"

Mul on kontoris lauasahtlis selline gaasitorude paigaldus juhend.. väidetavalt TTÜs läbi vaadatud? http://www.egl.ee/index.php?page=76

Lisan antud tabeli alt lõigu. "Propaani ja butaani süttimisomadused kaovad, kui õhule lisada inertgaasi, süsihappegaasi või lämmastikku" ja nii neid torisid parandatakse. Ja sellega ma ei taha "tõestada, et gaasiplahvatusi pole olemas." Nagu sa mulle sõnu suhu paned

No aga ole kena, vaata kasvõi omaenda lisatud viidet, punkti 4 mille all on nii propaanile kui butaanile antud plahvatuspiirid õhus. Segule samamoodi. Ma ei vaidle nendele vastu, eri allikad ongi erinevad, aga kõik Sinu viidatutest jäävad vahemikku ~2% kuni ~9% . Seega - sega kuidas tahad - oht on ikka olemas.

[Shackleton]

Kuna mõlemad gaasid on samas "pudelis" ja nende plahvatuspiirid on erinevad. Ühel algab see 1.8 ja teisel lõppeb 9.5 juures. Siis lihtsuse mõttes öeldakse 1.8 kuni 9.5 mahuprotsendini on plahvatusohtlik. Tegelikult on ühe gaasi plahvatusohtlikus 1.8 kuni 2 mahuprotsendini ja teisel 9 kuni 9.5 mahuprotsendini. Kahe peale kokku on see plahvatusohtlik protsent sajast ainult 0.7 protsenti. Mitte 7.8 nagu alguses mulje võib jääda. Ja seda 0.7 protsenti vähendavad veel paljud teised tegurid millele ma üritasin tähelepanu juhtida.

[Dr.Sci]

Kuna mõlemad gaasid on samas "pudelis" ja nende plahvatuspiirid on erinevad. Ühel algab see 1.8 ja teisel lõppeb 9.5 juures. Siis lihtsuse mõttes öeldakse 1.8 kuni 9.5 mahuprotsendini on plahvatusohtlik. Tegelikult on ühe gaasi plahvatusohtlikus 1.8 kuni 2 mahuprotsendini ja teisel 9 kuni 9.5 mahuprotsendini. Kahe peale kokku on see plahvatusohtlik protsent sajast ainult 0.7 protsenti. Mitte 7.8 nagu alguses mulje võib jääda. Ja seda 0.7 protsenti vähendavad veel paljud teised tegurid millele ma üritasin tähelepanu juhtida.

Ausalt... kas ise ikka vaatasid seda linki mille mulle saatsid?
Propaanil on alumine 2,2 ja ülemine 10. (mina pakkusin esialgu 1,5 ja 9,5, wiki: 2,1-10,1)
Butaanil on 1,8 - 9,0, minu esmaallikas väidab 0,5-5,0; wiki väidab 1,6-8,4
Segu 50:50 on Sinu allika kohaselt 2,0-9,5


ps. asi kipub teemaväliseks, me võime ju privas edasi vaielda.

[Shackleton]

Huvitav jah ma sinu märkuse järgi vaatasin et tabel jookseb siin diagonaalis, meil horisontaalis. Ma seda kordagi ei kontrollinud, sealt see numbriline erinevus. Ma peale puhkust vaatan üle kes ja millal need tabelid koostas ja kas kõigil on sellised, siis võib privas edasi rääkida.