Baskerville'ide koer (ja muud agressiivsed lojused)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu eelmise koera (rotveiler) kohta arvasid koeri mitte eriti hästi tundvad külalised, et küllap on tegu labradoriga, sest see on külaliste suhtes väga sõbralik, sest rotveilerid tulevad kohe kallale ja murravad maha. :D

Sellel sotsiaalsuse teemal on suur risk võtta koera peale kutsikaiga. Kuna eelmine omanik võis midagi pekki keerata ja kuna probleem on tal üle pea minemas, siis üritatakse loomast sedasi lahti saada. Ja noh, juba täiskasvanud koeraga koju tite tulemine on ka tähtis hetk, kus esimene tund aega määravad suuresti järgmised 10 aastat. Üldiselt tuleb lasta titt üle lakkuda ja seejuures koera kiita, edasi on erisuhted titega tagatud.

Minu tagasihoidlik staaž sel teemal ulatub aastasse 2000 ja hetkel on neljas koer (magab mul parasjagu arvutilaua all).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3978
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Walter2 »

Mu isal on koertega seoses mingi täiesti eriline suhe - ma pole näinud koera, kellega ta poleks suutnud sõbraks saada maks. paari minuti jooksul (no ok, treenitud eriteenistuse penid jätame kõrvale - vahest oleksid ka need aga kogemusi pole) ja neid penisid on olnud ikka kümneid kui mitte sadu. Küsisisin ka korra kuidas sa seda teed ja tehnika olevat väga lihtne - kõigepealt silmside ja siis käsi ette nii et koer saab su üle nuusutada. Tähtis on et silmside peab olema pidev. Kui koer on su üle nuusutanud ja sa ei väljenda ta suhtes äkilisust ja agressiivsuse märke siis võid talle julgelt käe külge panna ja üle silitada. Täiesti tundmatud lõrisevad rotveilerid ja kaukaaslased kellest tahaks esimese emotsioniga eemale hoida on nii "ära kodustatud", kas on mängus ka mingi indiviidi eripära ei tea aga huvitav nähtus mu jaoks igatahes.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:No kui nt akf mongol oleks seda öelnud, et püstoli kasutamine on OK, siis ma poleks seda repliiki teinud. Kuna aga relva kasutamisest koera vastu hakkasid rääkima tavainimesed relvaloaga või muidumehed, kelle laskepraktika ja relvaoskus on enamikel juhtudel ikka nadivõitu, siis sellist asja soovitada küll ei julgeks :oops:
Niimoodi jõuab jutt üsna paratamatult selleni, et kõige parem oleks, kui "muidumeestel" üldse relva poleks. Kõigis enesekaitseolukordades tekivad need küsimused, mida sa esitad.
Kapten Trumm kirjutas:Motiveeritud peni jookseb ikka suht kiiresti, kui 10 m kauguselt saate aru, et ründab, siis pakun, et siin teemas kasutajatest 10-st 9 ei suuda selle ajaga isegi relva peidetud kabuurist kätte saada (avalikus kohas tuleb kanda peidetult), rääkimata siis selle ohutust tarvitamisest. Peni on teil enne tagumendis kinni. Õpetatud koer hakkab kinni paremasse kätte, kuidas püstoliga opereerite? Või lasete vasaku käega sama hästi? Oskate ühe käega (adrekast värisedes) püstolit vinnastada? Paljud on Bundeswehri püsti laskeoskustesti kunagi teinud? Liikuvat sihtmärki lasknud?
Kõigest sellest on aga eespool ka juttu. Kui ei jõua, siis ei jõua - siis ei teki ju küsimustki, et kas relva kasutada, kui seda teha ei jõua.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Z03 »

Walter2 kirjutas:Mu isal on koertega seoses mingi täiesti eriline suhe - ma pole näinud koera, kellega ta poleks suutnud sõbraks saada maks. paari minuti jooksul (no ok, treenitud eriteenistuse penid jätame kõrvale - vahest oleksid ka need aga kogemusi pole) ja neid penisid on olnud ikka kümneid kui mitte sadu. Küsisisin ka korra kuidas sa seda teed ja tehnika olevat väga lihtne - kõigepealt silmside ja siis käsi ette nii et koer saab su üle nuusutada. Tähtis on et silmside peab olema pidev. Kui koer on su üle nuusutanud ja sa ei väljenda ta suhtes äkilisust ja agressiivsuse märke siis võid talle julgelt käe külge panna ja üle silitada. Täiesti tundmatud lõrisevad rotveilerid ja kaukaaslased kellest tahaks esimese emotsioniga eemale hoida on nii "ära kodustatud", kas on mängus ka mingi indiviidi eripära ei tea aga huvitav nähtus mu jaoks igatahes.
Väga kenasti kirjutatud oma isast. Ju koerad, kes on intelligentsed ja hierarhilised karjaloomad, tajuvad temas karjajuhti. Rahulik enesekindlus ja silmside annavad märku dominantsusest ning tekitavad koertes austust.

P.S. Koerad on toredad, aga kass on ikka inimene, eelistan kasse.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Troll »

Z03 kirjutas: P.S. Koerad on toredad, aga kass on ikka inimene, eelistan kasse.
Kõige parem on ikka mõlemad korraga! :wink: Meie kodus on see vähemalt 30 aastat niimoodi olnud, lühiajaliste arusaadavatel põhjustel vahedega muidugi.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
maskeerimisvork
Liige
Postitusi: 99
Liitunud: 30 Apr, 2014 18:53
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas maskeerimisvork »

Z03 kirjutas:
Walter2 kirjutas:Mu isal on koertega seoses mingi täiesti eriline suhe - ma pole näinud koera, kellega ta poleks suutnud sõbraks saada maks. paari minuti jooksul (no ok, treenitud eriteenistuse penid jätame kõrvale - vahest oleksid ka need aga kogemusi pole) ja neid penisid on olnud ikka kümneid kui mitte sadu. Küsisisin ka korra kuidas sa seda teed ja tehnika olevat väga lihtne - kõigepealt silmside ja siis käsi ette nii et koer saab su üle nuusutada. Tähtis on et silmside peab olema pidev. Kui koer on su üle nuusutanud ja sa ei väljenda ta suhtes äkilisust ja agressiivsuse märke siis võid talle julgelt käe külge panna ja üle silitada. Täiesti tundmatud lõrisevad rotveilerid ja kaukaaslased kellest tahaks esimese emotsioniga eemale hoida on nii "ära kodustatud", kas on mängus ka mingi indiviidi eripära ei tea aga huvitav nähtus mu jaoks igatahes.
Väga kenasti kirjutatud oma isast. Ju koerad, kes on intelligentsed ja hierarhilised karjaloomad, tajuvad temas karjajuhti. Rahulik enesekindlus ja silmside annavad märku dominantsusest ning tekitavad koertes austust.
Jajah. Tean inimest, kes peab tiibeti mastifeid töökoertena, no ikka palju-palju aastaid ja täpselt sama - et pole koera, kellega hakkama ei saa. Nö päästiski siis ära ühe magamapaneku kandidaadi, kellega eelmised omanikud ei olnud hakkama saanud. Täpselt ei mäleta, kui palju aega möödus, aga tare ukse peal ise tollele kuuli pähe lasi, koer teises käes kinni. Vedas, et oli harjumus pidevalt relva kanda, haiglas istus sellest hoolimata mõnda aega. Ilma relvata oleks olnud statistiline number krimikroonikas.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Z03 »

maskeerimisvork kirjutas:Nö päästiski siis ära ühe magamapaneku kandidaadi, kellega eelmised omanikud ei olnud hakkama saanud.
Koeral olid närvid läbi. Ilmselt väärkoheldud loom. Sama teema on tegelikult varjupaigast võetud loomadega - nad on hüljatud s.t. neil on inimestega seoses ränk usalduskriis, sest külma, nälga ja peksmist pidanud kannatama. Pole nende süü, et nad inimestesse enam uskuda ei suuda ja kätt, kes neid toidab, hammustavad.

Sama lugu kassidega - varjupaika viiakse sageli tänavalt püütud metsikud kassid, vabad hinged, kes jäänud õigel ajal sotsialiseerimata ja inimesi nad ei usalda. Võtab aastaid aega ja kannatlikkust, kuni nad inimestega enam-vähem lepivad, sülekasse neist ei saa kunagi (igal reeglil on erandid).
Viimati muutis Z03, 18 Juun, 2020 12:44, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Kriku »

Ei, muidugi ei ole see nende süü. Aga loomi ei hukata süü pärast. Loomi hukatakse sellepärast, et nad on kas inimesele kasutud või suisa ohtlikud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Koera ja peremehe vahel peavad ikkagi olema usalduslikud suhted, vastasel juhul on hambad kintsus vältimatud.
Sellised ründed tekitavad just umbusaldusest - nt koera on pekstud nii, et sel tekib surmahirm - ja koer erinevalt inimesest eriti ei andesta. Järgmine kord või sarnasel järgmisel juhul reageerib enese alalhoiu instinkti ajel.

Kui vaadata, kuidas koeramamma oma kutsikaid kantseldab, siis üleastumise korral ei pure ema kutsikat, vaid võtab sel kraest kinni ja surub maha. Et see oma kohta teaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3321
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Madis Reivik »

Koeraemme toimetuste tõttu on peniloomadel väidetavalt instinkt, et kui kõik neli jalga maast lahti, siis peab vist sõna kuulama.
Ehk siis kutsika turjapidi ülestõstmine mõjub distsiplineerivalt.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2617
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas vanahalb »

Walter2 kirjutas:Mu isal on koertega seoses mingi täiesti eriline suhe - ma pole näinud koera, kellega ta poleks suutnud sõbraks saada maks. paari minuti jooksul (no ok, treenitud eriteenistuse penid jätame kõrvale - vahest oleksid ka need aga kogemusi pole) ja neid penisid on olnud ikka kümneid kui mitte sadu. Küsisisin ka korra kuidas sa seda teed ja tehnika olevat väga lihtne - kõigepealt silmside ja siis käsi ette nii et koer saab su üle nuusutada. Tähtis on et silmside peab olema pidev. Kui koer on su üle nuusutanud ja sa ei väljenda ta suhtes äkilisust ja agressiivsuse märke siis võid talle julgelt käe külge panna ja üle silitada. Täiesti tundmatud lõrisevad rotveilerid ja kaukaaslased kellest tahaks esimese emotsioniga eemale hoida on nii "ära kodustatud", kas on mängus ka mingi indiviidi eripära ei tea aga huvitav nähtus mu jaoks igatahes.
Minumeelest on samuti õige lasta koeral end korraks nuusutada. Aga mitte nuuskida ja mitte selja tagant. Eelmisel aastal tulid uued naabrid , mingine üleni valge ja punaste silmadega koer oli neil ka peres (mitte nn "sigakoer" , seda ma tean näo järgi) Ükspäev oligi nii, et vantsisin trepist üles ja kuskilt ülevalt kostis vihast haukumist ja lõrinat. Läksin edasi ja naaber oli end trepinurka kortsu urunud, elajas lühikese rihma otsas, et jumala eest kallale ei tuleks. Läksin mööda ja surusin koerale peopesa korraks vastu nina. Sõrmed ülespidi, sest siis on elukal väga ebamugav hammustada ja ta peaks oma peakolu kõigepealt 90 kraadi võrra pöörama. Ei jäänud temaga mingit sõprust sobitama ja polnud vajagi. Järgmisel korral kui jälle trepikojas kokku juhtusime vahtis mind vaikides nagu lilleklumpi ja mõtles oma koeramõtteid. Seevastu teise naabri koer keda ma kunagi näinud pole teeb iga kord korteris lärmi kui ma ta ukse tagant jalgu lohistades mööda lähen.

Paar sõna võib samuti koerale poetada, sest nagu siin ennistki mainitud - nad vist ikka aru saavad aga vastu vaielda ei oska. Üks kord on meelde jäänud kui läksin Tallinki laeva peale et Soome sõita. Jalakäijad lähevad laevale mööda pikka koridori ja kuskil keskel oli narkokoer tervelt kahe koerajuhiga. Koer oleks nagu oodanud ja hakkas mind nuuskima ja saba liputama. Koerajuhid ütlesid , et narko see küll pole. Ma pakkusin, et võib-olla tahab suitsuvorsti üle lüüa, aga vorsti puhul nende koer niimoodi ei tegevat. Pärast seletasid teadjamad, et ilmselt tundis teise koera lõhna kui olid kedagi varem kõrva tagant süganud kuid see selleks.
Ma võtsin looma manitseda, et natuke kiiremini võiks tegutseda. Näed, inimesed ootavad järjekorras, laev läheb selle ajaga ära kuni sa siin omaette aru pead. Ja vaata mis nägu sul üldse peas on - nagu mingi elajas! Selle peale koer aevastas, pööras selja ja kaotas igasuguse huvi. Vist solvus :dont_know:

Akf Svejki teooriat - koera hirmutamist tema toidu ärasöömise teel - saan samuti mingil määral toetada :) Emal oli kunagi dogi ja emale külla minnes oli nagu emadel ikka - alati mingi võileivad juba valmis tehtud, et sa kaugelt tulnud ja söö ometi midagi. Sellel dogil oli samuti söögikauss alati täis kuigi ta mingi eriline söödik ei olnud. Küll aga omandas peagi tingitud refleksi - kui tulin siis peale põguast ülenuusutamist tormas oma kausi juurde ja hakkas, aegajalt altkulmu pilke heites, sealt mõlema suupoolega ja toitu korralikult läbi närimata endale sisse larpima. Ajendiks surmahirmule lähedane tunne, et võib-olla tuleb mulle ükspäev mõte kõigepealt tema kauss tühjaks süüa ja alles siis midagi laua pealt võtta. Kuigi mina ei võtnud tema kausist mitte kunagi, päris ausalt :)
princeAndrew
Liige
Postitusi: 33
Liitunud: 25 Nov, 2012 0:31
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas princeAndrew »

Loomulikult tuleb lasta koeral end nuusutada aga ise sealjuures kõigeks valmis olla...
Varjupaigast looma võtmine on nii suur loterii ,et sellesse tuleb suhtuda ,kui loomale norm tingimuste loomisesse.Kas temast korralik rotikuningas või koduvalvur saab rääkimata lastele agility`ks treenitav pole ette teada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas Kriku »

No lähme vaatame.

Lüllemäe kandis, Vissi kiriku juurest vasakule. Siis paremat kätt edasi kilomeeter või kaks. Sahk on õnneks metsatee lahti hoidnud. Vastu jookseb esimene koer. Jaa, see on õige koht küll.

See võis juhtuda 14 aastat tagasi, kui Kõivu Mati käis siinkandis sõbraga kala püüdmas. Said hunniku säinast, tulevad auto juurde, ja äkki – koerakari ümber! Seitse koera! Tulevad, lõugavad, hambad irevil. Mehed kargasid Žiguli katusele – hirm oli nii suur – ja röökisid nagu jõudsid. Välja ilmus Leili, kes üksi metsatalus elab, traktoriga sõidab ja lehma peab. Käratas koertele: kas te, kurat, jääte vait! Koerad läksid ära ja mehed ronisid autokatuselt alla.

Jõuame lagendikule, kus mäekünkal seisab vana majakosu. Elab siis üldse veel keegi? Tulukest pole aknas näha. Tahmane nagu söekaevur, lamp otsaees, ilmub õuele naisterahvas. Ütleb, et tema on Leili. Jah, koeri pean juba ammust aega. Üksvahe oli Leilil neid kahekümne-kolmekümne ringis. Hulkusid metsades, jahtisid kitsi ja jäneseid. Kui rebast nägid, läksid järele. Ja tagasi tulid alles teisel või kolmandal päeval. Miks neid nii palju on? „Eks nad ise paljunesid! Kui mul koeri ei oleks, oleks mu õu metsloomi täis!“

Veterinaararst Vello Luht käis siin mõne aasta eest, kui koeri oli mõnikümmend. Ei saanud Leili neile piire panna, jooksid mööda metsi. Mõni jäi jahimeeste püssi ette, mõni viidi varjupaika.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9236 ... oliva-kodu

Artiklist jääb mulje, et praeguseks on olukord Leili majapidamise läheduses paranenud. Põhijutt on muidu sellest, kuidas Kõivu Mati sealt varjupaiga kaudu kaks elukat endale võttis. Vanem suri maha, sest maks oli läbi, nooremast õnnestus koer kasvatada.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas hjl85 »

Kuna ka siin palju koerte sõpru ja isikuid, kes hindavad hundikaid siis just ilmus fb eesti koerteinimesed teade:Elukas sellel videol on Roxanne. Talle on vaja leida uus kodu. Ega ma postitaks, kui tegemist oleks väikese-noore-nunnu koeraga, kellele võib kohe pluti-pluti teha. Säärased leiavad kodu kiirelt. Roxanne on (umbes) 5aastane, 31kg, ja pluti-pluti tegemine on tema puhul kõige vildakam otsus ülepea. Omanikult võeti ta seaduse jõuga ära. Ma tea, millised need eksimused just olid, mis selleni viisid. Roxanne kuulub selle 1% hulka, kes eelkõige usaldab mehi ja alles siis naisi. Kunagi on ta saanud korraliku teenistuskoera koolituse, sest vahel talle meenub midagi mälusügavustest. Siis kõnnib ta justkui kleebitult inimese jala külge, otsib ise pilgukontakti ja ilmselgelt ootab käsklust. Kui me vaid teaks, millised need Roxanni käsklused on! Video on lühike, kuna enamuse ajast kulutas ta kaameramehe peale haukumisele. Ta on steriliseeritud, vaktsineeritud ja ülepea hea tervisega. Ehk keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kellele just sellist koera vaja? Temast tuleb "vankumatu sõber kuni lõpuni". Lihtsalt selle sõpruse tekkeks on vaja natuke aega.
Video on ka seal olema ja pyyan lingi siia panna kuid telefoniga raske. Tegemist tõeliselt ilusa hundikoeraga.

https://www.facebook.com/indreksilver.e ... 427930930/
Vabandust kui OT aga jäi silma kuulutuses koolituse osa.
Kasutaja avatar
loomake
Liige
Postitusi: 1897
Liitunud: 17 Aug, 2014 15:32
Kontakt:

Re: Baskerville'ide koer (ja muud lojused)

Postitus Postitas loomake »

Mul praegu kaks varjupaiga kasvandiku nii et juurde ei võta aga eelistan just vanemaid koeri.... Peamiselt lasen neil lihtsalt vanaduspõlve nautida. Mõlemaga oli kehtestamise osa veidi vaja aga nüüd üks u. 60kilone magab lumehanges teine toas kuna lühem karv. Ma sihuke pehmo. Oli vahepeal üks kolme jäsemega valge sõps veel varjupaigas mida vaatasime. Aga lõpuks otsustasime et üle kahe ei või korraga olla.
Uudishimulik loll on ikka huvitavam olla kui ignorantne loll.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist