www.militaar.net

Tärpentiin on üks selline imeline asi...

Mul on maal selline probleem mitte eriti tigeda, aga see eest kangekaelse nässakaga. Selline väike ülimalt ülbe ja järjekindel krants, kes elab külakorda ilma konkreetse peremeheta.
Probleem selles, et mul on peres emane tõukoer ja see näss mõtleb vist, et on hull casanova, käib öösel akna taga kraapimas, ulgumas, lapsevankris oma kirpudega magamas.
Avastasime ühel hetkel, et väikemehe riietel sibavad kirbud ringi
Ajad minema, läheb sedasi ülbelt kerge sörgiga ära ja 10 min pärast on tagasi. Väga tülikas on seda öösel tegemas käia.
Kas peab talle keresse mõned augud tekitama või on mõni humaansem viis (a'la nabiks kinni ja kerepeale)?
Selle koha omanikuga, kus see koer enim resideerub ja süüa saab - pole mõtet rääkida, vana täiesti ignorant.

Seega - kuidas vabaneda sellise ülbe, kiimase ja kangekaelse nässaka soovimatutest külastustest:?:
Mahalöömine on külakohas ka võimalik ja vaevalt et keegi kaebama läheb, kui peale ei satu.
Aga jätaks selle äärmiseks juhuks.

Kapten Trumm kirjutas: Seega - kuidas vabaneda sellise ülbe, kiimase ja kangekaelse nässaka soovimatutest külastustest:?:
Mahalöömine on külakohas ka võimalik ja vaevalt et keegi kaebama läheb, kui peale ei satu.
Aga jätaks selle äärmiseks juhuks.

Kunagi oli libareklaam: "Ärge tapke oma naist pesupesemisega, LAS SEDA TEEB ELEKTER!"
Mis hea naisele, peaks ka kutsule kõlbama...
Kas kutsul on hoovis mõni kindel kusemispost? Lähene loominguliselt ja kutsu käib sellest kohast edaspidi suure ringiga mööda. Kunagisel kolleegil järele proovitud. Piisas ühest korrast... Aga ega kolleeg ei olnud kitsi ka, pani seinakontaktist faasiotsa sirgelt auto külge, mille ratta peale koer kusel käis. tegelt peaks piisama ka kõvemat sorti elektrikarjusest.

Võta ja hakka seda peni selle "pruuni pulbriga" söötma, mida tarkade "teadjate" teada sõduritele sisse olla söödet. See peaks teoorias sugutungi kontrolli alla panema. Kui aga tõsiselt, siis on sul kaks võimalust. Kas viid oma emase minema või likvideerid nässaka. Kolmas on ka- korraliku betoonvundamendiga väikese silmaga kahemeetrine võrkaed ümber krundi.Koos tihedate väravatega.

Seega - kuidas vabaneda sellise ülbe, kiimase ja kangekaelse nässaka soovimatutest külastustest:?:
Mahalöömine on külakohas ka võimalik ja vaevalt et keegi kaebama läheb, kui peale ei satu.
Aga jätaks selle äärmiseks juhuks.

Kui ta selline omapead jäetud krants on, siis vii ta ise tohtri juurde kastreerimisele ja pärast lase näss sama koha peal lahti, kus sa ta kinni püüdsid. Hing jääb sisse, aga naistesse pole tal enam asja.

Hulga pappi läheb ja tulemus on teadmata. Võibolla hakkab igal õhtul akna all ulgumas käima ja oma äravõetud "rõemusid" taga nutma.
Tegelt on kõige humaansem tegu eikellegi krantsil tukast kinni võtta, metsa viia ja halastuslask teha.
Õrnahingelised loomakaitsjad tõusevad selle jutu peale muidugi tagajalgadele. Nende jaoks on õige selline asjade käik, kus varjupaika sattunud looma ravitakse ja opereeritakse kalli raha eest ... ja siis pannakse magama. Täpselt nagu Orwelli romaanis "1984". "Miks te mind piinate ja lihtsalt kuuli pähe ei lase?" "Kuuli? Kuuli saad sa pähe niikuinii, me ravime su enne ikka terveks!!"

Loomarst küsib selle kastreerimise lükke eest 100+ euri.
Naaber soovitas võtta emasele koerale samast tõust vääriline "mees", kes siis ilmselt konkurendi kiiresti ribastab

See kaitseliitlase lugu käis vist kunagi 1995/1996 aastal talvel meediast läbi. Kui silmas peeti seda lugu, siis olin suure tõenäosusega see mina. Takkajärgi võin öelda, et peni asi kuuli ikkagi alles pärast seda kui oli juba hambad korra sisse löönud. Juhtum leidis aset Tartus Tammelinnas. Koera omanik tuli mulle pärast kättpidi kallale. Politseis käisin kolm korda aru andmas, lõpuks viisin neile linnavalitsuse määruse koduloomade hoidmise kohta kus olin olulised read punaselt alla jooninud. Suurim probleem ei olnud tegu ise vaid kohakiku konstaabli antipaatia kaitseliitlaste suhtes, mis arvestades ajajärku oli isegi mõistetav. Relv võeti korraks politseisse hoiule (Jericho 941), õnneks karistada ei saanud, aga ebameeldivalt ja eba professionaalselt mõnda aega nu....ti ajusid küll. KL malev toetas mind õnneks moraalselt.

Härrased, minumeelest pole see eriti dzentelmenlik - tärpentin, harvesteriketid, elektrinuiad... Koer on ka inimene ja soliidne oleks ikka paljakäsi ja üks ühe vastu. Ma koera suurt ei karda, eriti kui mõlemad jalad maas on (s.t mitte jalgrattasõit ja muud ekstreemsused )
Tüdrukul oli kunagi dobermann ja ma ikka õrritasin teist. Sain muidugi pidevalt sõimata ka, et ei tohi koerale selliseid asju õpetada: hammastega kättehüppamist või pikalijooksmist. Dobermann on juba loomu poolest üsna närviline , mõnikord läks täitsa tigedaks ja tuli lausa vihaga kallale. Siis oli küll minumeelest kõige efektiivsem meetod tagajalast haarata ja väänata, kasvõi püksisääre hinnaga. Koer unustas kõik muud asjad ära ja proovis jalga vabaks saada. Tagumise jalaga pole see nii lihtne kui esimestega, tuleb ennast rõngasse tõmmata ja hammastega proovida. Siis oli õige aeg massiga peale vajuda ja teise käega koon kinni pigistada. Pika ninaga koerte puhul väga efektiivne, nad tahavad selle rahmeldamisega läbi suu hingata ja kui see võimalus ära võtta on juba nagu lämmatamine.
Ma olen mõnele teisele koerale ka niimoodi lähenenud, üldiselt kui tagumine jalg on pihus, siis on võit põhimõtteliselt käes. Lihtsalt maadlemine pole hea mõte, küüsi ja hambaid on liiga palju. Karvadest tirida on ka mõttetu- koera nahk on "lahti" , mõnel elajal hoiad küll turjast kinni aga koer liigub naha sees +/- 20 cm. Jalahoopidega võib ajutiselt eemale tõrjuda no aga taksist suurem koer saab aina indu juurde.
Kõige keerulisem oli hoopis asja niimoodi ära lõpetada, et ikka endiselt sõpradeks jääda. Sel dobermannil istusin teinekord oma 10-15 minutit seljas ja lasin jaopärast hingata ja keerasin 30 kraadi jagu jalast kuni maha rahunes ja aru sai, et kes on majas peremees - mina või lutikad.
Tänaval võib muidugi ära kägistada , pöidlad silma ajada või õhku tõsta ja vasta maad oimetuks visata.
Kogu jutt kehtib ikka "üks koer korraga". Kui neid mitu on, siis seni kuni ühega askeldada, närib teine p... se tagant ära.

Tuttava koeraga müramine on üks asi, tänaval või metsateel raevukalt ründav tegelane veits teine. Olen minagi oma kunagisele hundule "koonupressi" teinud ja teda õhus solgutanud. Koer tahab vahest, et talle karjas koht kätte näidatakse. Siis teab, et tema on karjajuhi kohustest prii ja võib rahulikult oma asjadega tegeleda. Aga võõrale kurjamile ma oma nägu ega esijäsemeid väga nina alla ei topiks. Adrekalaksu all peni võib olla välkkiire, hammustab kõigest jõust ega pruugi ka jalaväänamise valu tunda.
Ei ole tugevdatud ninaga saapal ka häda midagi, kui muud põle. Kui peni mööda koonu saab, siis on koordinatsioon korraks segi ja tõmbub tagasi. Või saab vastu irevil alalõuga ja väänab seda suti tagurpidi.
Väide üksiku koera ja mitmega tegelemise kohta õige. Hunt, saadan, ju aastatuhandeid harjunud liigikaaslasega koostööd tegema. Piiravad sisse. Siin aitab ainult vemmal, mida ümberringi keerutada või kandmisluba nõudev "tundeväljendusvahend".

Koeraga on ju selline lugu, et peremees peab olema karja juht, st kui karja miski ähvardab, peab tegelikult peremees "hambaid näitama", mitte lootma koerale (sellest saab loom sootuks vale signaali - justkui oleks juhi koht vakantne).

Kuidas see peremehe "hammaste näitamine" välja näeb? Ütleb penile "istu" ja läheb tuuseldab ise pätti?

Vanahalb, kae nüit seda vigurit, mis mul selle viimase looga välja koorus .
Esiteks, hoolimata sellest, et minu proua töökaaslannad kiruvad seda penide jama, sellegi poolest ei ole nemad valmis koos konstaabli juurde minema, et avaldust kirjutada .
Teiseks, kui seletasin ära gaasi kasutamise põhireeglid (allatuult jne.), siis hakkas tulema. Kas ma pean selle kasutamiseks hakkama veel igatsugu vigureid kah õppima .
Kokkuvõte, naised pole ikka määnegised mehed , kogu meie omavahelise arutamise tulemus on see, et proua käib tööl väike juukselaki balloon taskus (ehkki mina pole kunagi näinud teda seda kasutamas ja kuskohast ta selle veel hankis ). Ta eelistab koera lihtsalt kleepkujuks muuta ja nagu ikka, siis naised selle pärast ei muretse, et see eluka vastu julm on. Pigem on see ikka meeste teema .
Siiski on ta nõus pipragaasi muretsema, oskab keegi seoses sellega öelda, kustkohast Pärnus sellist vidinat saaks mõistliku hinnaga?

Ega peale Jahipauna poe seal Kaubaemakas vist keegi praegu Pärnus müü. Ise kasutasin Animal Stoppi, aga kuulsusrikkas Sõbrapäevalahingus paar aastat tagasi hammustati selle balloon mul käes puruks, nii et ei tea väga soovitada. Vähemalt laseb see joana ja üsna mitu meetrit. Kui osta, siis mina ostaks 2tk. Ühe kõige suurema, mis üldse on ja käekotti. Teise pisema, mis taskus alati käepärast oleks.
Juukselakil ei ole häda midagi kui tsäksiga tuld ka takka anda!

Basilio kirjutas:...Kui osta, siis mina ostaks 2tk. Ühe kõige suurema, mis üldse on ja käekotti. ...

Basilio, sunnik! Mis see jackpuuk või ta kaasa Sulle kurja teinud on?
Ega külmad veel lõplikult läbi pole. Kotis on suht sama temperatuur, mis õues. Seega rõhk balloonis langeb, pihustamiskaugus väheneb ja lisaks võib ventiil kotis ebatihedaks muutuda. Tagajärgesid kujutad ette?