Mul (meil) on nende koerte jms sulelistega pidevalt n.ö. lähikontakte.
Küll ronime (peame ronima) koerte privaattsooni ja territooriumile, küll satuvad koerad ise meie privaattsooni ja väljapoole oma territooriumi.
Eriti hull on lugu igasugustes karumustikakülades. Tihti on mõnes sellises ainult üks-kaks maja kus elutsetakse ja siis on need koerad seal n.ö. vabapidamises, sest no "kes see sinna ikka läheb eksole" ja "siin ei käi mittekeegi kunagi nagunii" mõeldakse neis paigus. Ja tihti on sellistes taludes rohkem kui üks koer niiviisi lahti.
On lahtiseid volaskeid, kes väljaspool oma territooriumi ei ole agressiivsed, kuid oma territooriumil on.
On volaskeid kes on agressiivsed igas maastikupunktis ja kaugusel oma kodust.
On ka "mul absoluutselt savi" koeri, kes heal juhul tõstavad korraks pead ja magavad edasi, aga neid on vähe ja need on tavaliselt hästi vanad koerad juba.
On koeri, kes on ketis, kuid ennast lahti tõmmanud pärast vihast üritust koos kuudiga meie poole söösta.
On lahtiselt ringi liikuvaid üübertõulisi ja on krantse. On hobusesuuruseid ja on kirbusuuruseid. Kõike on.
Üks sõbralik doberman (lahtine) haakis ennast külavahel sappa ja kulges meiega koos terve päeva mööda maastikku.
Ühte eitea kust keset metsheinamaad kohale jooksnud hirmvihast ja rünnata üritavat buldogi hoidsime endast eemale ainult tänu 2,5m pikkusele metallist terava otsaga prismasauale. Sellesse ta lõi paar korda hambad sisse ja rohkem ei tahtnud. Ca pool tundi action käis. Siis tüdines (meie vaikselt liikusime kogu aeg kaugemale metsa) ja jooksis minema.
Eriti palju on neid näha siis, kui on jälle pulmitamise ajad. Siis kui on karjas ei tohi neid "tülitada ja segada"
Minul on puretud paremat käsivart ja hammustatud praktiliselt otsast vasaku käe väikese sõrme esimene lüli (jäi naha ja liharibade otsa tolknema ja tänu pädevatele meditsiinitöötajatele sai otsa tagasi
)
Naisel on puremise käigus läbi hammustatud vasaku jala põlvekeder. Korralikult. Tüsistused elu lõpuni. Maksti ka "valuraha" ja kinni taoti koeraomaniku poolt kõik ravikulud (mitte väiksed).
Pärast seda naine kardab paaniliselt lahtiseid ja ilma suukorvita kinniseid suuri koeri. Enne seda oli "oi kutsu, mis sa haugud, tule ma silitan" suhtumine.
Lehm on kaks korda rünnanud ja üks suurem pullvasikas ühe korra.
Saime õigel ajal eest ära ja eemale. Ma räägin siin nendest juhtumistest siis 22 aasta pikkusel perioodil.
Metsloomadest on ainukesena peale tulnud (rünnanud) suur põdrapull. Kohtumine oli mõlemale ootamatu ja märkasime teineteist ca 5 meetrilt.
Oli metsas üks pädevalt megasuur rändrahn mille taga ta
hängis või tukkus ja mina tulin teiselt poolt seda rahnu kuniks kohtusime. Seesama rändrahn sellel kriitilisel hetkel päästis ja põder jooksis, pärast minu kadumist selle rahnu taha, kohe metsa minema.
Pisikestele triibulistele metsseapõrsastele pidime peale astuma. Peitsid ennast võsaräga lehtede ja pika rohu sees maadligi kuniks astusime nende kekele. Siis hüppasid kisaga laiali ja meie kiirelt teises suunas, sest emis oli ilmselgelt kusagil läheduses ja me ei soovinud mitte temaga kohtuda.
Naine astus korra peale rästikute... eee... ma ei tea kuidas seda nimetatakse "ussikangur"?... rästikud olid puntras sõlmes koos heinamaal. Õnneks olid kummikud jalas.
Mul on kusagil ka pilt sellest puntrast.
Karu on tiirelnud meie ümber n.ö. "ohutus kauguses".
Aga ainsana tõsist ohtu (kus ise tunned, et asi on enam kui jama) on kujutanud ikkagi ainult koerad.
Metsloomad (ka poegadega) on alati valdavalt pagenud ilma meie poole sammugi tegemata. Ja neid on aastakümnete jooksul kohatud küll ja veel.
Püstolit/revolvrit ega schmeisserit pole (nuga on), aga iga kord kui on jälle järjekordne "keiss" koertega, siis tõotan endale, et hangin selle ultraheli-koertepeletaja julkara tasku omale ja teise naisele (me nimelt töötame naisega koos). Siiani aga pole hankinud. Sest ega nüüd iga päev ja nädal või kuu kah olukordi ei teki ja siis jälle jääb see asi....
Mida ma kokkuvõtteks ütelda tahan on see, et koerad on kõrgendatud ohuallikas ja palju ohtlikumad, kui metsloomad.
Kui ründab/ründavad väljaspool oma territooriumi ilma põhjuse ja sihiliku provotseerimiseta inimest, siis tuleb kasutada peatamiseks relva. Milles siin üldse küsimus saab olla.
