"Riigikaitse uus katsumus" - Tallinna (j)veevärk

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40240
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ütleme, et Jumal säästis Tallinna, sest laks tuli suhteliselt kerge ja kõige keerukam saab olema selle lennumasina kättesaamine sealt jääaugust. See kütusetilk ei tee Tallinna joogiveele midagi. Aga kaubalennukis ei pruugi alati olla naise sukkpüksid.

Probleem tekib siis, kui lennuk lähima tunniga läbi jää vajub. Siis tekib avariikohale pääsemiseks raisatud aja ja õnnetuse tagajärgede vahele juba põhjuslik seos, sest lumekoristustsirkusega kaotati hinnalist aega. Kogu selle päästemandi oleks saanud edukalt laduda pannvaagenitesse, aeda rellakaga auk sisse ja see aeg, kui teed puhastatakse, saanuks "ratsavägi" juba tegeleda ohvrite ja reostuse lokaliseerimisega. Samuti oleks abiks olnud Rootsi suusad. Pannvaagen sõidab sellisel lumel mingite probleemidega, sest ta on lumepinnasõiuk.

Pannvaagen, rootsi jao talvenänn jne on ju "eilse päeva vanaraud, mis ei sobi moodsa aja küber- ja ebasümmeetriliste ohtude puhuks" :roll:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kuidagi kohtlase mulje jätsid poolprussidega ringituterdavad "päästjad". Veidi suurem kolakas oleks alla tulnud, siis sebiksid täisprussidega? Ja mis selle mõte oleks? Niimoodi reageerides läheb põhja kindlapeale.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Serviti, ikka serviti(poolprussiga)!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40240
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui sa mind silmas pidasid, siis olen sellistes olukordades tegutsemist-koordineerimist lausa koolis õppinud ja ei lalise siin erinevalt sinust google otsingutest "Eesti päästeteenistus" saadava PR jutu põhjal.

See Eesti "kriisiplaanide" koostamise sügavus paistab telekaekraanil vilunud silmale välja. Meeter lund ja mingid roostes väravad oli see meeletu takistus, mille taga võitmatu kõrgtehnoloogiline päästearmaada tunnikeseks komistas. Selle ajaga võinuks võtta piirivalve helikopteri ja need inimesed sealt ära tuua. Eelmine nädal sai käidud jalaväerühmaga meetrises lumes ja rootsi 1960. aasta varustusega ei kujutanud selline maastik meile MINGIT takistust. Rootsi rühma talvevarustusega oleks selle lumelükkamisürituse (mis küll saadi käima väga hästi) ajal suutnud kõik inimesed kasvõi ühekaupa ära tuua.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Mär, 2010 15:19, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40240
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei, ma kasutan oma teadmisi igapäevaselt natuke teises valdkonnas.

Praegu päästis palju lihtsalt juhus. Oleks see lennuk näiteks plahvatanud, mis siis oleks saanud? Pääsjad oleks mingi täistuisanud tee ja roostes värava taga tund aega taskupiljardit teinud ja vaadanud, kuidas vigastatud enam ei röögi ja lennuk lõpuni põleb? Ja selline hädamaandunud lennuk, kus kütus sorinal jookseb, võib ka iga hetk nt elektrilühisest pommina plahvatada. Neid lugusid on palju, kus lennuk on esialgu saanud rattad maha ja siis plahvatanud, viies kaasa enamiku reisijaid.

Ükski plaan ei saa põhineda juhuslikkusel. On olemas selline mõiste nagu "ellujäämise kuldne tund". St medevac tuleb teha viisil, et kannatanu on HILJEMALT 1 tund peale juhtumit opilaual.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Mär, 2010 15:26, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mulks
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 25 Sept, 2009 8:10
Asukoht: Lõunaosariigid
Kontakt:

Postitus Postitas mulks »

corvus kirjutas:Nii armas.. Teeb meist paari (õppimise koha pealt)! Ainult, et antud hetkel oskad sa vaid oma teadmiste baasil vaid targutada.
Sisuliselt viiakse see lennuk sealt ka ilma sinu "abita" rahulikult ja ilma paanikata minema.
Selle lennuki kõrgus on 8.58m. Vee sügavus on seal 1...2 m. "Sisuliselt" on sellel lennukil juba põhi vastu järvepõhja ja ilmselt same lähiajal suuremat tsirkust näha... Pool päev on mingite pindudega pakazuhhat tehtud...
... this fucking world is not any redemption, no mercy, no justification ... exist only repentance and sorrow!
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Postitus Postitas LeBon »

Selle ajaga võinuks võtta piirivalve helikopteri ja need inimesed sealt ära tuua.
Noh, vahest tõsisema häda puhul olekski seda tehtud. Antud juhul aga oli ju näha, et tüübid seisavad rahulikult lennuki kõrval ja viga pole neil midagi - seega las passivad seal pealegi tunnike kauem. :)
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Pool päev on mingite pindudega pakazuhhat tehtud...
Seda minagi. Kusjuures Tallinna Veel on tegutsemisplaanid ja vahendid vettekukkuva lennuki puhuks olemas (ka ujuvuse tagamiseks), aga ju jäid kilplased mõttesse, sest vesi oli jääs :?
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Postitus Postitas tuna »

corvus kirjutas:Elik, see mis toimub ei ole enam päästetööd vaid juba sisuliselt romu äravedu. Mis näiteks kergesõiduki avarii puhul, juhul kui omanik elus ja terve, tehakse...just, just omaniku kulu ja kirjadega.
Aga kas omanikul ei ole sel juhul õigus nõuda, et tema "romu" selle äraveo käigus rohkem kannatada ei saa? Teisipidi öeldes, kuna tegemist ei ole enam päästetöödega, kus "romu" ehk ohu allika heaolu on kõige viimasel kohal, siis tuleb nüüd "äraveo" käigus tekkivad kahjustused hüvitada?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40240
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üsna kohe jõudsid avariipaigale need, kes tulid jalgsi. Lennujaama pääste ülem ütleb ise, et kardeti plahvatust. Tehnika ei pääsenud sinna enne ligi, kui tee lahti lükati.

Sellest võib järeldada seda, et kui seal oleks midagi tõsisemat juhtunud, oleks järve kaldalt seda võinud pealt vaadata, sest peale lumesaanide sinna enne muud vahendid ligi ei pääsenud. PA Unimogidele on vööni lumi täiest läbimatu ja muu tavatehnikaga polnud enne korraliku tee rajamist seal midagi teha.

Loost on esmane moraal tegelikult, et tuleb panustada ja lumes liikumise võimele, mida praegu on olematult. Ehk probleem polnud isegi lahti lükkamata teedes, vaid pääste võimekuses lumes liikuda. Kopteri siin ei asenda masinaid, sest teinekord võib olla paks lumesadu.

Lennuk ja paar tonni petrooli pole tegelikult point. Point on selles, et kui seal oleks olnud nt 20 raskelt vigatatut, oleks asi jama, sest päästetehnikaga ei pääse ligi ja kubemeni lumes sumbates võtab evakuatsioon liiga kaua.

Lumerikastes piirkondades on muidu selline medevac lahendatud lumepinnasõidukitest ehitatud päästemasinatega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Postitus Postitas tuna »

http://uudised.err.ee/index.php?06197693
Tallinna Lennujaama juht Rein Loik ütles, et lennujaama päästjad olid valmistunud juhtumiks, kui lennuk peaks Ülemiste järve maanduma.

"Meil on tööl palgaliselt 34 päästjat, meil on päästevõimekus, mis on kohustatud reageerima paari minuti jooksul. Me oleme selleks valmistunud," rääkis Rein Loik "Aktuaalsele kaamerale".

Ta märkis, et lennujaama päästemeeskond on läbi mänginud mitmeid võimalikke lennuõnnetuste stsenaariume. "Ka järve stsenaarium on sellel tasandil läbi mängitud, et meil on olemas järvest päästmiseks spetsiaalsed kaatrid ja osa meie päästjatest on saanud spetsiaalse tuukrialase väljaõppe. Meil on olemas varustus," rääkis Loik. "Praegu on küll järvel jää, aga kui me räägime stsenaariumitest, siis see oli meil põhimõtteliselt olemas," lisas ta.
Kui nüüd otse välja öelda, siis jääs järvega polnud keegi Loigu sõnul arvestanud. Kuna aga ilma jääta järve stsenaarium oli olemas, siis on kõik korras, sest "põhimõtteliselt" oli ju järve stsenaarium olemas.
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Postitus Postitas tuna »

http://uudised.err.ee/index.php?06197681
Põhja-Eesti päästekeskuse juht Teet Piile tunnistas, et päästjate jaoks on tegu keerulise juhtumiga. "Väga harva juhtuvad sellised õnnetused," sõnas ta.

"Spetsiifilist valmisolekut lennuõnnetusteks meil hetkel nagu ei ole," tõdes Piile. Ta lisas, et päästjad saavad juhtunust kindlasti kogemuse, et järgnevates analoogsetes situatsioonides olla paremini teadlik.
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Sinu järeldus. Pealegi vale. Lumes liikumine oli vaid raskendatud, mitte olematu. Lennujaama tehnika (sealhulgas kõik vajalik paksus lumes sõitmiseks) oli valmis üle tee sõitma ning kui vaja oleks läbi väravate või lihtsalt ka läbi aia kihutatud. Vajadust polnud. Ei sõidetud. M.O.T.T.
Lennuvälja päästeteenistuse ülem väitis uudistes veidi muud...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Tegelikult ei saa ma siiani aru mis tehnikaga nad sinna minema pidanuks... See lennujaama raske raud vajunuks lennukile seltsi. Inimesi saanuks vast kõige kiiremini mootorsaani või hõljukiga ära tuua, aga vaevalt et lennujaam sedasorti asju omab. Lennukit välja saada on vast kõige lihtsam kaldalt vintsiga tõmmates, juhul kui on miski koht kuhu trosse kinnitada. Näiteks kelk alla vms. Muidugi võib ka miski ujuvuse lennukile tekitada ja kunagi hiljem jää sulades kaldale vintsida. Mis võinuks kohe alguses olemas olla - tagaveetav kelk mootorsaanile millega varustust ja inimesi edasi/tagasi liigutada, oleks vast sündmuste kulgu märgatavalt kiirendanud
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Kuniks lennuk veel üleni jää peal oli, oleks saanud vast kaldalt üsna ühes tükis välja vintsida. Kui aga juba läbi jää vajus, siis on suur tõenäolsus, et tuleb mitme tükina. Jää on üpris õel ja vastik asi. Kui vast jää pudruks muuta...Jää peale mingit rasketehnikat ajada ei kannata. Vähemalt mitte sellist, mis siin tõstmiseks kasutuses on. Kummaline muidugi, et lennuvälja päästemeeskonnal tõstepatju ei ole ja neid ajakirjanduse andmeil Keilast tuua tuli. Aga selle eest PEPi suured ninad palka saavadki, meite asi on pärast tõdeda, kas palk saadud asja eest või mitte. Et lennuk tundub siiani järves olevat, siis...nojah. Lubati küll suure suuga veel päevavalges välja tuua. Seekord läks õnneks, et jää, suht väike lennuk ilma reisjateta.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 26 külalist