corvus kirjutas:Seda kui "õlitatult" mõlemad süsteemid "normaalses" riigis funktsioneerivad oleme me ju vist praktikas näinud näiteks nii New Oreleansis kui Kesk-Euroopa tammide purunemisel...
Eesti päästesüsteemil on New Orleansi tasemele veel pikk maa areneda. Seal suudeti Tallinna suurusklassi linnast valdav osa evakueerida või paigutada varjenditesse. Eestis pole ei evakuatsiooniskeeme ega sellisel puhul varjendina kasutatavaid hooneid. Samuti puudub Eestil võimekus teha sedavõrd massilist kopteritega ja paatidega evakueerimist, mis seal tehti. New Orleans Eestis oleks tähendanud suurusjärk suuremaid inimohvreid, sest meil 1. puudub üldse ühtne süsteem selliste asjadega toimetulekuks koos kogemusega 2. puudub evakuatsioonivõimekus.
Kapten Trumm? mulks?
Minu panus avaldub natuke teises kohas ja see on kaugelt suurem kui kaks päeva reha liigutada. Seetõttu ei käi ma põhimõtteliselt ka metsatulekahjudel.
Äkki vaataks ennem peeglisse, kui hakkaks näpuga osatama?
Aga Teeme Ära, kus mingi valemiga saadi kokku kümned tuhanded inimesed? Mis sa selle kohta ütled? Äkki peaks esmalt selliste õlikampaaniate korraldajad?
Ja kuidas on ikka lugu nende planeeritud kõrges valmisolekus päästekompaniidega, mis suudaksid alustada tegevust kiiremini ja teeks seda oskuslikumalt kui vabatahtlikud? Lasti lihtsalt allavett, kamin ei raatsinud ja sisemin ei tahtnud.
Aga nagu ma aru saan, siis ei pea sa vist meie riiki normaalseks?
Demagoogia. Ma ei pea normaalseks mõningaid suundumusi Eestis ja kui sa seda foorumit loed, enamus siin ei pea.
1992.aastal veel oli aga siis...kohe nii ebanormaalne on, et las teised korjavad sitta, mina aga nõuan jalad laual maailma parimat päästeteenistust!
Meie tsiviilpääste on täiesti oki-doki, ainult väga piiratud võimekusega, sest siseministeeriumis arvatakse (analoog kaminaga), et värviline 4 milline tuletõrjeauto lahendab kõik probleemid. Päästjad ütlevad aga, et inimressurss on probleem, eriti suuremate õnnetuste korral. Ja päästekompaniide kaotamine oli suur lollus, sest neist oli palju abi suurõnnetustel ja nendega oli palju lihtsam tööd teha kui oskamatute vabatahtlikega, keda pidi koguaeg passima, et nad ise ohtu ei satuks.
Mis meil täiesti puudub, on tsiviilkaitse. See on formaalselt Päästeameti rida....kuid mingit integreeritud ametkondade vahelist süsteemi tegelikult ei ole.
Selle peale aga ei tule, et riik (ja tema otsustajad) on ikk sama head ja samal tasemel kui sa ise oled! Ei ole mingit nemad ja mina on ikka vast "meie"...
Kas ikka on?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.