Teadmiseks, et Grif-ide/Zhuk-ide peal ei olnud siiski mitte 1x2-14,5mm KPVT vaid
1x(2x)2-12,7 NSV.
Olen ühe sellise ujuva laevukese pardal ka ise käinud Mereväes 1990ndail ja torni sisse piilunud, aga ei mäleta, mida/kas siis relvastusest räägiti ja see oli ammu.
Kaater ise näib sihvakas ja asjakohane. Iseasi, kui tugev on konstruktsioon ja kui kvaliteetsed on seadmed. Usun, et piirivalvel oleks nendega ikka üht-teist peale hakata olnud, aga enne oleks tulnud teha künadele kapremont. Selleks vaestel piiriväelastel tol ajal kindlasti pappi ei olnud ja nagu viimased uudised pajatavad, ei ole nende rahaline seis ka tänapäeva ümber arvestatuna oluliselt parem.
Kas Grif-id Mereväes omal jõul sõitsid, ei tea, aga oleks huvitav teada.
Põhiline on kultuur: Grif kaatrit kasutati toredas vene komöödiafilmis "Vene kalapüügi eripära"
Mis puutub Piirivalve laevastiku renoveerimisse, siis mina aru ei saa, miks piirivalvel neid patrull-laevu üldse vaja on pidada. Piisab treilale pandavatest RIB- või muudest väikestest paatidest-kaatritest, mida on odav ja lihtne pidada. Nendega võib samuti kaldast mitme miili kaugusele minna ja kui keegi kaugemal pisut merepiiri lõikab, ega suurema laevaga nagunii kuskilt kohale ei jõuaks.
Seisva laevastiku arendamise asemel võiks PPA panusta oma põhieesmärkidesse. Näiteks Lihulas või kuskil mujal Kapa-Kihulas politsei pidamisele.
Samuti see lahmakas Kurvits, mille kohta kapten ütleb, et tegemist pole otseselt piirvalve- vaid reostustõrjelaevaga.
Asi taandub sellele, et iga vaese väikeriigi kontor koos juhtivametnikega soovib, et neil oleks oma isiklik lipulaev või laevastik, mida trummipõrinal esitleda.
Suurim ja efektiivseim laevastik on täna minuteada Veeteede Ametil. Nende laevastiku kasutegur on ilmselt ka kõige suurem. Järelikult olekski õigem koondada suurim osa mitte otseselt riikliku- või sisejulgeoleku alastest riigimerenduse funktsioonidest sinna. Pean silmas reostustõrjet, merepäästet, jäämurdmist, mis on praegu osaliselt PPA valdkond.
Raskerelvastatud (kahur, kuulipilduja) patrullimine ja jõu kasutamine merel on aga otseselt Mereväe teema. Samuti vastav väljaõpe ja teenistuskorraldus. Kas keegi kujutaks ette igapäevaselt idapiiri piirvalvekordonite kõrval seisvaid relvastatud Pasisid? Või nendega rohelisel piiril patrullivaid piirivalvureid? Rahuajal selge overkill nii jõu, kui finantsi mõttes !
Riik peab üle vaatama ja jõuga süstemaatilisemalt reguleerima või grupeerima oma mereorganisatsioonide ülesanded. See tagab kokkuvõttes nii funktsioonide efektiivsema täitmise, kui ressursside kokkuhoiu. Aga see iga ameti oma uhke laev - kuis siis ilma...