www.militaar.net

Kas see 14,5, mida meil kasutatakse, on Soomest meile rännanud algselt vene päritolu Vladimirovi suurekaliibriline kuulipilduja (KPV)?

Mustvee sadamas, mille kõrval asub Mustvee kordon (kust siis 20 km ida poole sõidavad idanaabri laevad) ei ole ühtegi tekirelvastusega kaatrit.
Samas asuv keskkonnaameti kalakaitselaevastik on seejuures poole arvukam (2 suurt plastkaatrit).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

14,5 mm on vene KPVD , kust kaudu see kuulipilduja Eestisse jõudis ei tea öelda . Arsenalis ehitati kuulipildujale 2000 aastal alus , mille peale kuulipilduja käib ja siis oli selle nimi IVO (kui nüüd õigesti mäletan) .

14.5 oli peal ka nendel Grif-tüüpi patrullkaatritel, mille jäägrid venelastelt üle lõid. 2 relva ühes tornis.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ainuüksi soomlaste 14 meetrisel Jurmol on kaks 12,7 NSV (pildil hetkel näha vaid üht)



Eestlased ehitasid ka Strb aluse (BalticWorkBoats) küll piirivalve variandi, kuid suudab ka vajadusel võimsamat pardarelvastust kanda:

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Selliseid, küllalt amortiseerunud asjakesi hiivasid omal ajal jäägrid venelastelt 2 tk
Relvastatud on 14.5 mm paarisseadmega ühes tornis (vanemad variandid olid ka tornideta).
Probleemiks traditsiooniliselt vene alumiiniumkeredega on nende kiire mädanemine ja järgnev lekkimine.
Selliseid kasutati vene ajal peamiselt sadamates ja lahtedes (kehv merekindlus võrreldes suuremate laevadega).

Suuruselt järgmine asjake oli projekt 1204 coastal gun boat ehk kahuripaat rannameres tegutsemiseks.
Neid kasutati siis põhiliselt Väinameres ja asusid nad Haapsalus.
Andmed lahknevad Õuna omadega õhutõrjerelvastuse osas (Õun väidab seal olevat ka "taburetiga" Strela/Igla paarisseadme)
Lühidalt 1x76 mm, 2x25 mm, MRLS, granaadiheitjad

Kuni selleni on laevad varustatud üksnes 2D sea search radariga ja ei oma sonareid, tulistada saab üksnes visuaalselt nähtavat märki.

Patrullimiseks avamere-piiril oli ette nähtud projekt 205P
http://russian-ships.info/eng/bordergua ... t_205p.htm
See laev sisaldab ja juba korralikku allveetõrje komplekti (torpeedod, süvaveepommid, eri sonarid) + kahurid on radarjuhitavad.
Kindlasti üsna kallis ning kulukas pidada.

Lisaks kasutas NSVL PV ka suuremaid valvelaevu, kuid neid Eestis ei baseerunud. Eestis oli ka üks jäämurdja-laadne aeglasem, relvastatud laev (Kingissepp). All siis ka lisadu 1400 pilt:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Mina ei mõista, miks politseinkel on sellist "ristlejat" vaja pidada või mille arvelt seda ülal peetakse. Olen aru saanud, et neil pole isegi oma seniste väikeste laevade ekspluatatsiooniks raha.

Meie riigilaevastike ülesanded on minumeelest täiesti segased ja laialivalguvad.

Olen juba varasemalt kirjutanud oma surematud mõtted riigilaevastike funktsioonidest. Aga korra veel siis lühidalt:

1) Veteede Amet. Merepääste, reostustõrje, navigatsiooni tagamine (meremärgid, jäämurdmine, lootsindus, liikluskorraldus). Pm sama, mis maapeal Päästeamet + Maanteeamet. Laevad võiksid seista peamiselt Hundipea sadamas.
Selleks peaks amet evima vastava võimega laevastikku, mille hulka peaks kuuluma ühtlasi "Valvas", "Kõu" ja "Kati" piirivalve karavanist ning lisaks see uus mürakas http://www.neljas.ee/est/?news=1019689& ... adavajalik , mis minumeelest sarnaneb väga EVA-316 -le! http://www.mereblog.com/2006/03/16/eva-316-pildis/ Igale ametile oma multi-küna? Mis see on mingi n a l i ve ???
Merepääste- ja reostustõrje käsklused tuleksid mereseire- või merevalvekeskusest ja võimalik, et seal peaks valvevahetuses olema üks ameti esindaja.

2) Politsei- ja Piirivalveamet. Merepiiri radarseire ja ranniku kohapealne visulaalne valve ning mereliikluse kontroll (puhumisreidid jms). Mereseirekeskus peaks ka olema nende käes, aga seal peaks olema vahetuses ka Mereväe sideohvitser/allohvitser.
Selleks peaks amet evima kergeid kiireid kaatreid ja mootorpaate, mida saaks transportida treileril ja veesata kraanaga. http://pilt.delfi.ee/picture/13823343/ http://www.tramm.ee/galerii.php?level=picture&id=208 Praktiliselt poleks neil eraldi sadamat vaja pidadagi. Talveks kuhugi halli.

3) Merevägi. Meresuveräänsuse kaitse (iseasi, millega) ja kohalolek, miinitõrje, allumatute piiririkkujate jms kahtlaste visuaalne tuvastamine ja vajadusel jõuga korrale kutsumine, merepiiri läheduses liikuvate välisriikide sõjalaevade tegevuse jälgimine jms.
Selleks peaks Merevägi evima lisaks miini- ja abilaevastikule praegu piirivalve käes olevaid metallist relvastatud avamere patrullkaatreid nagu "Maru", "Valve", "Pikker". Juurde "Ristna". Moodustuks vastvalt patrull-laevade divisjon. Neil laevadel võiks olla muuhulgas väike sonar (näit pukseeritav), et vajadusel allveelaevu jälgida. Seal võiksid teenida ka 1/2 ulatuses ajateenijad (teatav kokkuhoid personalikuludelt) ja 1 laevadest peaks olema korda-mööda väljasõiduvalmiduses, milleks tuleks vajadusel käsk otse mereseirekeskuselt.

Vot kelle külje alla liita keskkonnakaitsekaatrid, seda ei oska praegu arvata.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Eksid hummel. Kaks laevastikku on veel.

Näiteks Mustvee sadamas on arvukaim, moodsaim ja uusim laevastik Keskkonnainspektsioonil.
Päris moekad suured plastikkaatrid 2 tk.
Nende ülesanne on siis kalastusreeglite täimise kontroll, omavad ka seadmeid kahtlaste võrkude väljatirimiseks.

Siis on olemas veel lootsilaevastik (kuulub riigile kuuluvale AS-le Eesti Loots) - asuvad need mingis Viimsi sadamas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

mnjah, lootsil on enamasti siis ka Baltic WB alumiiniumsulamitest alused:

üks turistivideo:
http://youtu.be/inux46Yssow

Lisaks tegi BWB ka jäälõhkuja-vedurlaeva PANDA:



Keskkonnakaitse laev BWB poolt tehtud:

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

See on minuteada ametlikult pigem piirivalvelaev. Lihtsalt Keskkonnainspektsioonil oli mingi kaasfinantseering vist, millega seonduvalt saavad ka nemad laeva teenuseid kasutada vms.

Keskkonnainspektsiooni laevastik ehk rahvakeeli vist "kalalaitsekaatrid", mind väga tegelikult ei loksutanud, sest see on kaduvväike ressurss võrreldes metallist piirivalvekaatritega, piirivalvelaevadega ning tagatipuks selle uue lahmaka Kurvitsaga, mis kopeerib Veeteede Ameti EVA-316 -t. Need laevad on märksa strateegilisem ressurss, mille kasutamine ja jaotus omavad märksa suuremat mõju. Mitte, et keskkonnakaitset vaja ei oleks. Vb peaks need tihedat koostööd tegema veepolitseiga ja nii saaks äkki mitu head korraga ...

Lootsilaevastik, mis Pringi sadamas resideerib, ongi tegelikult jah Eesti Lootsi teema ja eks see peaks nii jääma. Tundub toimivat.
Aga Veeteede Ameti puhul on põhiküsimus merepääste, merereostus, jäämurdmine, meremärkide paigaldamine, milleks võiks nende käes olla ka kogu vastav laevastik. See on kokkuvõttes kõik ühe mitte-jõustruktuuri teema ja seega oleks minumeelest otstarbekas need vastavalt ühte koondada.

Politsei- ja Piirivalveametile jääksid praktiliselt igapäevased jooksvad sise-jõustruktuuri ülesanded akvatooriumis. Sel puhul on otstarbekas, et ka mereseire- või merevalvekeskus on igapäevaselt nende hallata. Kui tekib mingi militaarse tooniga vms nö raskepärane intsident (näit naaberriigi sõjalaev rikub merepiiri või avastatakse meremiin), mida juhtub väga harva, on keskuses kohal Mereväe sideohvitser, kelle kaudu läheb kohe alarm mereväelastele Miinisadamasse, kus rakendatakse vastavad ressursid. Protseduur on ametkondade vahelise kokkuleppe küsimus.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

On ta olemuselt vist ikka reostustõrjelaev....
Eesti riigil on kohustus omada teatud tasemel reostustõrjevõimekust...
Meie seda hetkel täita ei suuda....
Veel enam, ka selle "ristleja" lisandumisega jääb puudu....
Aga, eks selle reostusega ole nagu on, enamasti pole, kuni äkki....
Et paat muul ajal ka tegevust leiaks, ongi talle puugitud külge muid mängumaid.....tehtud "multifunktsionaalseks"..

Nende reostustõrjelaevadega on nagu sundvise - venelased panevad naftalt miljardeid tasku, kuid reostusrisk mingitest lagunenud ühepõhjalistest tankeritest jääb meile. Eriti kui tankeri omanik on OOO "Mat, otets i sõn", registreeritud Libeerias.
Kuna Brüsseli Regionaalarengu fond ei anna raha meresõjavõimekusele, siis on kõige lihtsam tellida relvastamata laevu. Umbes nagu Schengeni raha eest ostetud Augustad - lahingukopterite võimekus on teine rida. Et meil oleks vaja igaks asjaks sobivaid asju, Brüsseli fondihaldureid ei huvita.

Tegelikult mingist hetkest alates on meil odavam pidada seda vene raudteetransiiti ja naftaronge - sellisel juhul esitame meie tingimusi, milline tanker on Eesti vetes teretulnud ja milline mitte. Venelastel on see meie reostusrisk täiesti savi, Ust-Luugas panevad nad kasvõi vanakurja enda laevale lasti peale, peaasi, et dollarites makstakse.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ilmselgelt on reostustõrje oluline asi ja seda ei vaidlusta keegi.
Mind huvitab, miks on vaja kahel eri ametkonnal omada sama võimega laeva? Mõlemal on ju jäämurdevõime, päästevõime, reostustõrjevõime. Isegi mõõtudelt on suht sarnased: vastavalt 58x12x4 vs 64x10x4.
Minumeelest on väga ebaloogiline ja ka ebakorrektne, et ühe sama asjaga valmistuvad meie väikeriigis teineteisevõidu paralleelselt tegelema 2 erinevat riiklikku ametkonda. Huvitav, kui näiteks ühel neist eelarveressurss varem otsa saaks, kas siis teine teeks meelsasti lisa? Vaevalt... Tegelikult arvan, et asi kujuneb pigem nii, et PPA ristleja hakkab peamiselt ootama kai ääres, kuna EVA oma rühib peamiselt töid teha, sest talle on juba ametkonna poolt rohkem töid planeeritud (näit talvine jäämurdmine Liivi lahel) ja EVA eelarve pole nii õhuke. Kui aga EVA ristlejal on rike, siis PPA oma juba naljalt (näit jäämurdmisel) appi ei lähe, sest nende eelarves pole vahendeid. Minumeelest pole neil rahasid, et omasolevategi laevadega merele minna rohkem, kui hädavajadusel.

Rollid peaks ikkagi olema meie konnatiigis jagatud ja mõlemad ristlejad peaks kuuluma koos funktsiooni ja eelarvega ühe või teise ametkonna bilanssi.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Üks pisut vanem artikkel, mis minumeelest üsna kujukalt näitab segadust ja huupitulistamist riigilaevastike arendamisel.

http://www.postimees.ee/907974/sisemini ... st-torjuda

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Kui ma õigesti mäletan olid riigihankes sees kohad relvadele olemas 1-le kaugjuhtimisega 35 mm kahurile ja 2-le 12,7 Browningule samuti miinirelsside kinnitused.

PPA plaanib laevastiku uuendada http://www.postimees.ee/1077372/ppa-lae ... onit-eurot