www.militaar.net

Minu teada on "Vapper"-il küll üks ainuke KPVT kuulipilduja peal . Laeva hooldus ja üleval pidamine on üsna kallis asi ja arvata võib et käiks sisevete divisjonile nende eelarve juures üle jõu .

25 mm paariskuulipilduja+2x väiksemat KP-d

Ees on kohe kindlasti paarisseade ja jämedam kui KPVT... Ja isand Trafomees, 25 mm tulenui pole kohe kindlasti mitte kuulipilduja, lase sedasorti jamps jääda ikka ajakirjanike pärusmaaks.

Mereväele patrullkaatriks. Torud juba sisuliselt peal. Ainult vaja lisada veel sonarid allveelaevade otsimiseks ja mistrali alus ka kopterite vastu.

Kui merevägi seda ei taha, siis las parem olla kaitseliidu käes, kui niisama maha müüa. Mis meresõitu puutub, siis Mereparaadi ajal sõitsin "Meloodiaga" koos kõrgemate sakstega Saaremaale ning kogu selle teekonna sinna sõitis "Vapper" "Meloodiale" järgi.

Kordame siis veelkord üle...

«PVL-111 on suhteliselt uus laev, kuid kahjuks ei ole seda tagasihoidlike meresõiduomaduste tõttu võimalik kõigiks meie ülesanneteks efektiivselt kasutada,» märkis PPA merevalvebüroo juht Allan Oksmann. «Eelkõige tekib probleem raskemate mereolude korral.»

Mis rasked mereolud, siis "Vapperi" maha murravad erinevalt nt teistest PV alustest? "Valve" on, siis tõhusam merelaev, kui "Vapper"?

PVL-111 Vapper on Eesti Piirivalve laev.

3. märtsil 1999 pandi Tallinnas Balti Laevaremonditehases maha uue piirivalvelaeva kiil. 1. juunil 2000 lasti laev vette. Laeva nimeks sai PVL-111 Vapper. Selle hinnaks oli tollal 38 miljonit krooni.

18. augustil 2002 enne Suurupi väinas toimunud merepäästeharjust oli vaja piirivalvekaatrilt PVK-018 anda üle varustust laevale Vapper. Aluste omavahelise lähenemise käigus aga põrkasid laevad külgepidi kokku ning PVK-018 läks ümber. Piirivalvekaatril olnud inimesed kukkusid vette ja mõned neist said ka vigastada.

2006. aastal võttis Vapper osa Võidupüha mereparaadist Saaremaal.

Vapper on võtnud osa paljudest merepäästeõppustest ja –operatsioonidest.

võimalik, et rullub nii palju, et muudab elu-olu pardal väga keeruliseks, tundub suht lühike ja jupsakas olevat. muidugi, ega ma meresõidust ausalt öeldes halligi ei tea

See piirivalvelaev on üks vähestest sõjalaevadest, mis on ehitatud Eestis ja Eesti know-how-ga.
Miskipärast edaspidi on PV eelistanud välismaalaste toodangut

Laevale peale vaadates tundub, et probleem on tema kerekujus, mis on mõeldud kiirel käigul liikumiseks, aga mitte triivis või aeglasel käigul loksumiseks. Kiirel käigul sõitmiseks võib arvata, et PV-l pole lihtsalt kütust. Selliselt kasutades õigustavad end paremini aeglasekäigulised ümarate kerevormidega laevad, mis lengedavad vähem. Sellised lameda- ja järsupõhjalised laevad loksutavad lainetaval merel ikka meeskonnal hinge seest.

Loodetavasti pakutakse seda laeva kõigepealt Kaitseliidule ja mereväele. Loodetavasti on kaalutud varianti ka laev saata PV aluseks Peipsile.

Merevägi saaks sellest teha patrulllaevav või määrata laeva kasvõi reservi ning muul ajal reservi või merekaitseliitlaste väljaõppeks kasutada nagu nt Ristna praegu toimib.

Või anda KLile Emajõe peale tiirutamiseks.

Trafomees , olen Vapperi peal töötanud tema vette laskmisest kuni 2008 aasta sügiseni . Laeva relvastuses on vööris 2M3M kahur ja roolimaja taga tekil KPVT kuulipilduja ( 1 tk ) . Kapten Trummil täiesti õigus et laev lengerdab pisemagi tuulega , süvis on madal ja purjepind suur , laeva põhi on liiga lame . Lengerdamine väheneb kui käiku anda aga siis suureneb ka kütuse kulu . Valve on igatahes stabiilsem ja ökonoomsem laev .

Loodetavasti pakutakse seda laeva kõigepealt Kaitseliidule ja mereväele.

Kaitseliidule on pandud või pannakse veel suuremaid kohustusi seoses territoriaalkaitsega. Hästi ei kujuta ette selle laeva rolli KL ülesannete täitmisel, aga samas, ega ma võibolla ka neid KL ülesandeid päris õigesti ette ei kujuta. Aga kui tal ka on mingi sõjaline roll täita, siis tunduks loogiline, kui kaitseliidul poleks suuremaid veesõidukeid, kui mootorpaadid. Tõenäoliselt kaasneb ka "parklasse pargitud" laeva ülalpidamisega mõningaid kulusid, aga kasu oleks väga küsitava väärtusega.

Seega hr ruusserg küsiks, siis teilt, kui kogenud mehelt järgnevad küsimused. Kas "Vapper-i" mahakandmine on õigustatud? Kas Peipsile ei saaks teda suunata eriti, kui ta madala põhjaga on? Kas mereväel oleks temast kasu?

Ma ei tea kui sügavad ja kuidas on välja ehitatud Peipsi järve sadamad . BLRT töö laeva materjalide ja mehhanismide osas oli üsna vilets . Ei hakka sellest avalikus foorumis lähemalt kirjutama . Arvan et mereväel ja kaitseliidul on probleeme ja muresid ka ilma Vapperita .

Ma ei tea kui sügavad ja kuidas on välja ehitatud Peipsi järve sadamad . BLRT töö laeva materjalide ja mehhanismide osas oli üsna vilets . Ei hakka sellest avalikus foorumis lähemalt kirjutama . Arvan et mereväel ja kaitseliidul on probleeme ja muresid ka ilma Vapperita .

Mustvee sadam, mis asub Mustjõe suudmes, on kai ääres ca 2.5 m sügav ja üsna kitsas, selline laev peab minema ühtepidi sisse ja teistpidi välja.
PV kasutab Peipsil tegelikult veepaiskuriga suuri RIB kaatreid, mis on kiirel käigul laines liikumiseks sobivamad ja väikse süvisega.
Peipsi Eesti-poolse kalda iseärasus on see, et pikka maad kaldast on päris madal, eriti jõgede suudmetes ja selle Vapperiga seal eriti kuskile ligi ei pääseks.
Laineolud Peipsil ei jää alla Läänemerele, ida- või lõunatuulega lainetab nagu meri ikka.