www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2019 3:53

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 351 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ... 24  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 30 Nov, 2012 10:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 209
Kommenteerin veidi üldiselt süüdimatuks tunnistamise ja ambulatoorse ravi küsimust - isiku saab süüdimatuks tunnistada siis, kui talle on tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millega tuvastatakse meeleseisund teo kordasaatmise hetkel. Vastavalt asjaoludele võib see olla kas ambulatoorne, st. et ekspert (kohtupsühhiaatrilist koolitust saanud psühhiaater) läheb näiteks Viljandi sundraviosakonda (sundravi ei tohi segamini ajada tahtest olenematu raviga) ise kohale, räägib ja teeb otsuse või käib uuritav paar korda vastuvõtul või toimub uuring statsionaarselt, ehk uuritav on füüsiliselt kinnises psühhiaatrilises osakonnas. Vastavalt vajadusele võidakse juurde tellida täiendavaid uuringuid - psühholoogilised, geenianalüüsid, mida tahes. Rõhutan, et kedagi ei saa süüdimatuks tunnistada lihtsalt niisama. Kindlasti on iga süsteemi võimalik paremaks muuta ja ka ekspertiiside usaldusväärsustki suurendada, aga üldjoontes suudetakse meeleseisundit adekvaatselt hinnata ja arvamus anda.

Tähtsaim küsimus, millele ekspert peab vastama, on et kas uuritav oli teo toimepanemise hetkel võimeline oma käitumist juhtima ja sellest aru saama. Eestis on kaks varianti - süüdiv või süüdimatu, osades riikides, näiteks ka Soomes on lisaks vahepealne variant, ehk osaliselt süüdiv.

Küsimus ambulatoorsest sundravist - ükski ühiskond ei ole nii rikas, et kõik ullikesed ja hullukesed kinnisesse osakonda panna ja seda pole ka vaja. Sageli on nii, et ravimata või ebaadekvaatse raviga inimene võib korda saata kriminaalkorras karistatava teo, kuid ravi alustades või seda korralikult järgides ta enam ühiskonnale ohtlik ei ole. Niisiis ambulatoorne sundravi on ravikorralduse meetod, kus patsiendil on kohustus käia arsti juures, võib-olla ka ravimeid saamas, sest kui ta seda ei tee, jõuab ta osakonda tagasi, seejuures on siis sundravi osakonna arst hinnanud, et ta on võimeline saama ambulatoorset ravi ja ambulatoorne ravi suudab tagada ühiskonnale ohutuse.

Seega Sindi juhtumi puhul ei ole täiel määral tegemist juriidilise küsimusega, vaid arstiteadusliku küsimusega. Probleemkohaks praeguses sundravi korralduses on minu meelest psühhiaatria residentide mittesüstemaatiline ettevalmistus kohtupsühhiaatrilistes küsimustes, ehk ala on suures osas entusiastide pärusmaa. Näiteks Soomes on kohtupsühhiaatria eraldi psühhiaatrilise erialana, mis tagab piisava tähelepanu, et eriala ja erialaseid oskuseid edasi arendada. Soome ekspertiiside korralduse teema on muidugi hoopis omaette teema, igal juhul põhjalikumat üldist süsteemi ekspertiiside läbiviimiseks vist pole kogu maailmas.

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 30 Nov, 2012 10:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Tsiteeri:
Riigieelarved on meil avalikud. Palun too välja kui palju raha on sisejulgeolkule vaja ja millele see kulutada. Eeltoodust veelgi tähtsam on küsimus milliselt riigieelarve realt sa selle raha võtad eeldusel, et makse tõsta ei saa? Kuradi lihtne on netis viriseda ja halda.


See on selline nõukogude peainseneri loogika - andke meile piisavad ressursid ja me kindlustame maailmatasemel toodagu.
Minumeelest tulebki mõnda asja Eestis jätkuvalt kärpida - lihtsalt raha pole ja makse tõsta ei kannata. Lihtne.

Probleem on pigem selles, et ainult kärbitakse (ja nutetakse rahapuudusest), aga pole ALTERNATIIVIDE peale üldse mõeldud.
Päästeteenistuse kärpimise alternatiiv on vabatahtliku pääste rahastamine, mitte selle närutamine sama kokkuhoiu pärast.
Olen natuke kätt külge pannud ühele vabatahtlikule komandole - no andke andeks, vald arvab, et see on PA mure, PA arvab, et anname neile oma vana varustuse ja mingi väga hädapärase väljaõppe ja see ongi vabatahtlik pääste ja see asendab suletavat kutselist komandot. No tule taevas appi :shock:

Politsei vähesust (ja taolisi peksmislugusid) aitab ikka leevendada süüdlaste karm karistamine ja politseiniku toetamine (vajadusel võimupiiride suurendamine), mitte tema peetimine igasugu teenistuslike juurdlustega, töölt eemaldamisega kui miskit juhtub jne. Aga ka abipolitseinikele suuremate õiguste andmine jms.

EV-l on probleemide vastu kaks suurepärast vahendit, mida ühelgi firmal arsenalis pole
1. kodanikke mittetulunduslik vabatahtlik initsiatiiv (KL, abipolitsei, vabatahtlik pääste)
2. riiklik sund


Näiteks korrakaitsepatrulle abipolitsei ja KL baasil peavad üleval miskipärast vallad, miks neid ei võiks finantseerida PPA ise?

Sellised kohtusüsteemi ja prokuratuuri fopaad nagu siin Pealtnägijas näidatud on (keegi pole neid fakte ka ümber lükanud, seega võiks vist uskuda, et on enamvähem tõsi) on iseenda niigi õhukeste toolijalgade raiumine ja pretsedendi loomine. Militaarloogika on siin lihtne - kui mingi üksus tehakse väikeseks, tuleb ta varustada suurema tulejõu ja otsustusvabadusega seda kasutada.

Kui kaitsevägi ei suuda ülal pidada 4000 ühikut kaadrit, siis tuleb hakkama saada 2000-ga, aga mitte lihtsalt koondamist läbi viies, vaid lahendades ka töökorralduse odavamal viisil, mitte nii, et ärakaduva 2000 töö allesjäänutele kraesse vajub. Näiteks kasutada kaadri ametikohtadel teravamaid ajateenijaid, rohkem kasutada reservohvitsere (seltskonda täiendavalt õpetades).

Kui aga mentaliteet on selline, et "mis kuradi nõuka igandid, me vajame kõrgprofessionaalset ja tasemel misiganesteenistust, mingite ajateenijate, KL kollide või muu "nõukaja orjanduse rudimentide kasutamine" pole ühele euroopalikule ühiskonnale kohane (meenutage kasvõi vaidlust teemal, kas saaks asendusteenistust kasutada KV tugiteenuste osutamisel palgalise kaadri alternatiivina - kuskil palgateemas), siis mida soovida - jõudu selle kõige kulukama riigivalitsemise rakendamisel.... (ainult sellisel juhul ei maksa vigiseda, et näe raha pole - probleem on ikka leidlikkuses).

Toon juba miljondat korda selle toreda näite (küll KV teemal, aga kas ainult?)
http://www.parnupostimees.ee/233005/eri ... nii-rikas/

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 02 Dets, 2012 15:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17124
Veel üks silmapaistev näide sellest, kuidas Eesti Vabariik sõna otseses mõttes endaga jalgu laseb pühkida...seik, mis kindlasti riigile au ei tee- kui juba ise end ei austata, siis miks peaksid seda teised tegema. Kui nelja aasta jooksul ei suudeta sellist asja loogilise lõpuni viia, on riigi suutlikus ikka naljakoht. Kurb muidugi, eriti kui mõelda kõigile, kes seda lippu südames kandes mulla alla läksid.


Tsiteeri:
Viru maakohus langetas möödunud nädalal otsuse, et Eesti riigilipu rüvetamises süüdistatud kahe mehe kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kuna kohtueelne uurimine vältas ebamõistlikult kaua.

23-aastased Nikolai ja Jevgeni panid uurimisandmetel kuriteo toime 2008. aasta 23. juuni südaöösel, kui rebisid Narva kindluse territooriumil maha Eesti riigilipu, kirjutab BNS.

Purjus noormehed viskasid lipu maha ja trampisid teiste isikute juuresolekul selle peal.

Politsei alustas kuriteole järgnenud päeval noormeeste suhtes kriminaalmenetlust ning nad said kahtlustuse Eesti riigi ametliku sümboli teotamises, kuid süüdistuse esitamine Nikolaile ja Jevgenile hakkas venima. Prokuratuur saatis süüasja kohtusse alles tänavu 27. septembril.


http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=65348598

Ja ega ei imestaks sellegi üle, kui need jurakad võtavad nüüd mingil ettekäändel riigi kohtusse kaevata ja valurahagi välja pressivad... :evil:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 02 Dets, 2012 19:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Tsiteeri:
Kohus ... tuvastades muuhulgas, et kohtueelset menetlust oli kunstlikult venitatud, kuid selles polnud süüdi kahtlustatavad.

http://www.postimees.ee/1060896/liialt- ... jad-suust/

Reeglina olen ma rahumeelne, kuid see ajab küll hinge täis. Kui selline asi juba kohtus tõendamist leidis - siis peaks keegi ametnikest ka karistada saama :x

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 02 Dets, 2012 20:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
Oleegil absoluutselt õigus.
Lipu rüvetajad võisid teha seda mõtlematult ja on võimaliku karistuse ootuses viibimisega oma karistuse saanud. Ettekavatsetult menetluse venitajate motiivides aga peab selgusele saama.
Samuti kui toonase siseministri R. Lepiksoni mõjutajate motiivides, et SOR tuleb laiali saata ja Päästekompaniide laialisaatmise (vahetult enne Pronksiööd) initsiaatorite motiivides. Vähemalt osa neist on senini "pumba juures".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2012 0:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Tsiteeri:
Kohus vahistas Tartus politseinikke peksnud mehed


Tsiteeri:
«Mõlemad mehed olid alkoholijoobes, kuid see ei vabasta neid politseiametniku korraldustele allumast,» rõhutas kriminaalasja uurimist juhtiv ning vahistamistaotluse teinud Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm.
Kinnipeetud meestest noorem on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste ja isikuvastaste süütegude eest ning uue kuriteo pani ta toime katseajal. Teisel mehel kehtivaid karistusi ei ole. Eeluurimiskohtunik rahuldas prokuratuuri taotluse ning mehed võeti vahi alla kuni kuueks kuuks.
Allkirjastatud määruses märkis kohtunik, et kahtlustatavate käitumine näitab lugupidamatust ühiskonnas kehtestatud seaduste vastu. Politseiametnike korraldustele mitte allumine, rääkimata nende suhtes vägivalla tarvitamisest, tuleb lugeda äärmiselt taunitavaks ja ohtlikuks tendentsiks.

http://www.tartupostimees.ee/1065958/ko ... nud-mehed/

Jääb üle vaid loota, et tegu pole ainsa otsustamisvõimelise ringkonnaprokuröriga!

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 07 Dets, 2012 11:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Tsiteeri:
Samuti kui toonase siseministri R. Lepiksoni mõjutajate motiivides, et SOR tuleb laiali saata ja Päästekompaniide laialisaatmise (vahetult enne Pronksiööd) initsiaatorite motiivides. Vähemalt osa neist on senini "pumba juures".


Päästekompaniide laialisaatmine praeguse kutselise pääste kärpimise tingimustes oli ikka eriline simlus.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 03 Juun, 2014 23:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17124
Sissejuhatus...

Tsiteeri:
Viljandis said politseinikud peksa, Lemmerannas vaatasid korravalvurid jõuetult kaklust pealt, ent Pärnus saatis prokuratuur võimuliialduse, vabaduse võtmise ja dokumendi võltsimise süüdistusega kohtu ette politseiniku, kes kaabakad pikemalt tseremoonitsemata raudu lõi ja tänavatelt koristas.

Vägilase kasvu, julgestuspolitsei karmi kooli ja kogemusega Andrus Arula on mees, kes oleks paslik peksupealinnana tuntust kogunud Pärnu tänavatel korda looma. Selle asemel aga peab praeguseks politseinikuametist lahkuma sunnitud noor mees istuma süüdistatava pingis ja kuulama, kuidas mitte just kõige seadusekuulekamad inimesed, kelle eest ta kogukonda kaitsma peaks, tema vastu tunnistusi annavad ja kohtusaalis üleolevalt irvitavad.

Kokku süüdistatakse Arulat neljas episoodis, mis kõik leidsid aset 2011. aasta septembrist detsembrini.

Tahan, kuulan magnetofoni

On 4. septembri õhtu. Mõni minut puudub kümnest. Paikusel on kohalike elanike meelehärmiks taas kogunenud Bravo Burgeri ette kamp noori. Teiste seas meie loo esimene kannatanu Kermo. Istutakse, räägitakse juttu, võetakse napsi. Üle kõige lärmab rolleri külge monteeritud automakist kostev muusika.

Melu katkestab Arula ja tema paarilise saabumine politseibussiga. Kui Arula käsib muusika vaiksemaks keerata, saadab väljakutsuvalt käitunud noortekamp ta lihtsalt pikalt. Keegi röögib midagi seosetut. Käsklusele vaiksemaks võtta vastatakse, et vot tahan ja karjun. Suhtumine on agressiivne ja üleolev, olukord ärev.

Hoidmaks ära konflikti kontrolli alt väljumise, kamandab Arula talle silma jäänud Kermo bussi juurde. Turvakontrolli tegemiseks. Mis tähendab siis seda, et Kermo seisab näoga bussi poole, käed vastu bussi ja jalad harkis, samal ajal kui teda vasaku käega õlast toetav ja kontrolliv Arula ta parema käega ohtlike esemete leidmiseks läbi kompab.

Et Kermol pole isikut tõendavat dokumenti esitada ja autosse paigutatud elektrooniline kontrollsüsteem ei tööta, otsustatakse ta kontrollimiseks Pärnusse jaoskonda viia. Ning et tema kätega vehkimist ja laiamist võib tõlgendada kui rünnakut politseiametniku vastu, otsustab Arula noormehe käed raudu panna. „Kui inimene on minu vastu agressiivselt meelestatud ja kätega vehib, siis mina võtan seda kui ohtu,“ selgitas Arula kohtus.

Samal ajal kui Kermoga tegeldakse, möödub sündmuskohast selle kohtuloo teine kannatanu – Nikita, keda tänavatel tuntakse hüüdnime järgi Püro. Arulale vägagi tuttav tegelane. Ta teab, milleks noormees võimeline on. Korduvalt seadustega pahuksisse sattunud ja vanglaski istunud Nikita oli teda mõnda aega varem kostitanud jalahoobiga näkku. Korralikult, nii et verd lendas.

Kõnealusel septembriõhtul Nikita Arulat ei ründa. Vähemalt enda kohtus antud tunnistuste kohaselt tahtis tema, täiesti kainena, vaid mõne õlle joonuna, korraliku kodanikuna lihtsalt koju minna. Politseid nähes ta lihtsalt küsis, tõsi küll, ehk natuke valju häälega, et mis toimub. Täiesti ebaõiglaselt ja arusaamatult võeti ta seepeale aga kinni, tekitati valu ja topiti kongi.

Tõsi, Arula mäletab toimunut mõneti teisiti. Nimelt pistis politseinikele selja taha astunud Nikita looma moodi möirgama. Palvele mitte karjuda ja lahkuda järgnes uus verbaalne häälikupurse, mispeale kamandab Arula Nikita käed turvakontrolliks vastu bussi. Nikita asetaski sellise mürtsuga, et buss kõikus. Et Nikita turvakontrolli ajal rabeles ja seda oletatavalt mitte kõige paremate kavatsustega, sulgusid temagi randmete ümber rauad.

Prokuratuur eesotsas kohtus süüdistajana üles astunud ringkonnaprokurör Elle Keemaniga aga leiab, et nii Kermole kui Nikitale käeraudade paigaldamine oli ebaseaduslik, kuna noormeeste käitumine ei olnud ei endale ega teistele ohtlik.

Samuti ei olevat Arulal olnud õigust toimetada Kermot isikuandmete kontrolliks politseijaoskonda ega Nikitat eelnevalt tema alkoholijoovet kontrollimata kainestusmajja.

Avaldust, me avaldust

Järgmine episood leiab aset septembrikuu 27. päeva õhtul, kui politsei saab kolm väljakutset Massiarust, kus toimuvat lööming. Asi tundub tõsine olevat ja Arula saadetakse koos paarimehega konflikti lahendama.

Kui nad kohale jõuavad, on kähmlus küll raugenud, ent Arula otsustab kaklejad osapoolte ema tungival soovil siiski kaasa viia. Üks vendadest saadakse kodust kätte, teist minnakse otsima kohalikku sotsiaalmajja. Seal peab parasjagu oma sünnipäeva selle kohtuasja kolmas kannatanu Ragnar. Külaliste seas on Arula teada otsitav rusikakangelanegi.

Peopaika pole just raske leida. Lahtisest aknast paiskub pimedale tänavale vali röökimine ja muusika. Trepikotta sisenenud, näevad politseinikud, et korteri, kus sünnipäeva peetakse, uks on ristseliti lahti. „Mina arvasin, et see on mingi ühiselamu köök või peldik, see oli ikka õudne, milline see välja nägi,“ iseloomustab Arula peokohta.

Et koputusele ja hüüdele „politsei“ ei reageerita, astub Arula koos paarimehega lahtisest uksest sisse. Mispeale kargab politseifilme näinud ja seeläbi õigusnormidega vägagi tuttav Ragnar püsti ja kukub tänitama, et ilma kohtu orderita ikka tema korterisse ei tungita.

Vaatamata mõningasele sõnasõjale ja nügimisele, saadakse otsitav korterist siiski kätte ja taandutakse temaga tänavale. Ent veel enne kui kaasavõetu autosse jõutakse pakkida, trügib Ragnar koos sõpradega tänavale. Kõigil pudelid peos.

Käsklusele majja tagasi minna mehed ei reageeri. Vastupidi, hakkavad hoopis peale tungima. „Võtsin lambi, pimestasin neid ja läksin nuiaga peale, et kohe saate nuia kah, kui tulete,“ nõnda kordus see Arula kinnitusel kolm korda. Situatsioon, kus Arula võiks oma selgitusel grupiviisilise ründe tõrjumiseks tulirelvagi kasutada. Nii et meestel on õnne, et mõni neist tinauba kõhtu ei saa.

Viimaks olukord mõnevõrra rahuneb ja politseinikud lahkuvad kahe kinnipeetuga. Poolel teel Pärnusse saab Arula juhtimiskeskuse vahendusel teada, et Ragnar on juba kolm korda juhtimiskeskusse helistanud ja teada andnud, et tema tuleb nüüd linna avaldust kirjutama.

Sõber tõi politsei kätte

Juhtimiskeskuse töötaja nõuannet end välja magada ja järgmisel päeval kainena tulla ei pea Ragnar millekski. Temal on ikka vaja kohe avaldust kirjutama tulla. Ja tulebki, õigemini toob ta kaine sõber. „Ütlesin sellele, et oled ikka päris loll, tood oma purjus sõbra siia politseimajja kiiritama – mida sa mõtled,“ meenutas Arula.

Vaatamata sellele, et delegatsiooni politseimaja fuajees vastu võtnud Arula kordab juhtimiskeskuse soovitust Ragnaril koju minna ja kainena tagasi tulla, keeldub Ragnar sellest. Kohtuski nentis Ragnar, et see tõepoolest nii oli. „Aga ma tahtsin ju avaldust kirjutada,“ raius mees kohtusaalis edasi.

Alles siis, kui Arula, mõistes, et ega Ragnar juttu kuulda võta, tal politseimaja ees käed, arvestades eelnenud rünnakut Massiarus, kainestusmajja toimetamiseks raudu löönud, teatab Ragnar, et tegelikult tahab ta ikka koju minna. „Ütlesin, et nüüd on hilja, see asi ei käi nii, me ei ole päris turu peal,“ sõnas Arula. Seepeale üritab Ragnar end lahti rebida, nii et Arula ta maha peab suruma. Sellega aga ei suruta maha Ragnaris pulbitsevat viha karjuva ebaõigluse pärast. Veel kainestusmajaski märatseb ja lõhub ta nõnda, et ta tuleb raudadega mõneks tunniks voodi külge aheldada.

Ent jällegi leiab prokuratuur, et Ragnari kainenema toimetamine ei olnud õiguspärane, kuna tema käitumine ei olnud endale ega teistele ohtlik. Samuti ei olnud õiguspärane tema kinnipidamine.

Veel märgitakse süüdistusaktis, et Arula põhjustas Ragnari kukkumise paremale küljele maha ja väänas transportimiseks tema käeraudades käed sellises ulatuses selja taha, mis tekitas valu. Neile vigastustele ja saadud moraalsele kahjule viidates nõuab Ragnar nüüd muide 15 000 euro suurust kahjutasu. Eesti riigilt, nagu ta kohtus selgitas.

Sellestsamast episoodist tuleb Arulale esitatud võltsimise süüdistuski. Nimelt on Arula märkinud protokollis, et Ragnar viibis politseimaja ees ehk avalikus kohas joobes olekus. Tegelikult aga toimus meeste esmakontakt pärast Ragnari politseimajja saabumist mitte politseimaja ees, vaid selle fuajees, kus „Andrus Arula alustas avaldust esitama tulnud R. K. kinnipidamist ja talle ei olnud teada R. K. vahetult politseimajja sisenemisele eelnev tegevus“. Süüdistusakt jätab võimaluse oletuseks, et ehk jõi Ragnar end alles politseimaja fuajees täis.

Kõik ükskõik

Umbes kolm kuud hiljem, 17. detsembril saab politsei väljakutse Pärnu Kalamehe tänavale, kus ühes korteris pidutsevad noored on tülli keeranud ja nüüd üksteisel nägusid sisse peksavad.

Arula kihutab oma paarimehega kohale. Noored jooksevad laiali. Kohtuloo neljas kannatanu Eduardki annab päkkadele valu, ignoreerides Arula talle antud korraldust: „Seis, politsei!“

Mõnd aega kükitab Eduard pimedas kõrvalhoovis ja otsustab siis peiduurkast välja tulla. Valel hetkel. Hoovis on teda otsima tulnud konstaabel. Mõistes, et tagaajamismäng on läbi, naaseb Eduard peopaiga juurde ja hüüab lähenevat Arulat silmates, et tal on kõigest ükskõik.

Inimene, kellel on kõigest ükskõik, on kahtlemata ohtlik – nii endale kui teistele. Arula lööb toona 17aastasel noormehel käed raudu ja lükkab ta politseibussi põrandale pikali. See on Eduardile juba tuttav koht. Ainuüksi Arula on teda sinna oma paarkümmend korda paigutama pidanud.

Eduard sõidutatakse koos teiste kinnipüütud lastega kainestusmaja vastuvõtuosakonda. Ainult et erinevalt teistest saab tema kuldkliendina erikohtlemise osaks. Nimelt ei panda teda mitte pingile istuma, vaid lükatakse põrandale: on ju tal kõigest ükskõik.

Nõnda, käed selja peal raudus, lamab Eduard enam kui tunnikese kõhuli kainestusmaja külmal põrandal. Viimaks saabub Arula tagasi ja uurib, kas Eduardil on endiselt kõigest ükskõik. Selgub, et enam nii väga ei ole. Hästi. Eduardil võetakse rauad maha, koostatakse protokoll ja ta paigutatakse kainenema.

Vastavalt süüdistusaktile aga oli Arula käitumine Eduardi au ja väärikust alandav ning väljus vajalikkuse piiridest, olles seega ebaseaduslik.

Trügis ise bussi

Juba selsamal öösel kohtub Arula oma viienda n-ö ohvri Janisega. Seda Cocoloco öölokaali juures, kust tuleb ärev teade kaklusest. Kohale jõudes tervitab Arulat väljakutse teinud noormees. Tema ollagi vägivalla ohver. Vägivallatsejaks olevat ööklubi turvamees, kes ta välja viskas. Sel ajal kui Arula selgitab, et eks see ole turvamehe kaalutletud ja ilmselt põhjendatud otsus, saabub sündmuskohale kiirabi. Sellegi olevat haavunud, ent mitte haavatud noorhärra endale ise kutsunud.

Kuniks Arula seda klounaadi klaarib, jalutabki areenile Janis ja võtab pearolli enda kanda. Pistes just nimelt oma pea politseibussi aknast sisse ja nõudes aru, kas äkki on bussis Priit.

Arula korraldusele bussi juurest lahkuda reageerib Janis roppustega politsei aadressil ja bravuurika avaldusega, et tema ongi selline mees, kes teeb seda, mida ise tahab. Mitte aga seda, mida politsei tahab.

Veel korra proovib Arula heaga ja näitab isegi kätte, kus pidu toimub. Kohtuski tunnistab Janis, et „härra Arula ütles mulle võib-olla kaks korda“, aga sellest jäi ilmselgelt väheks. Janis on endiselt kindel, et tal on täielik õigus pead pidi politseibussis kõõluda ja Priitu otsida.

Ning kui üks maksumaksja ikka nii väga tahab politseibussis olla, siis peab ta seda saama. Klõps, rauad peale, ja peale Janise pea siseneb tema ülejäänud maine osa turvalisse bussi.

Kaugele polegi vaja sõita. Mõni minut hiljem leiab Janis end juba kainestusmaja vastuvõtuleti eest põrandalt, kus ta lebab tervenisti kaheksa au ja väärikust solvavat minutit, kannatades vahepeal valugi, mis tuleneb sellest, et Arula ta käsi venitab. Jällegi on Arula olnud paha. Ei kujutanud ju see, et silmanähtavalt joobes Janis pead pidi võõrasse autosse tungis ja politseiniku korduvaid käske eiras, mingit ohtu ei teistele ega talle endale.

Sel põhjusel, et tema kinnipidamise kohta koostatud dokumentidest ei nähtu üheselt, milles temast lähtuv vahetu oht seisnes, ja kuna puudus alus tema kinnipidamiseks, ei olnud õiguspärane tema suhtes erivahendite kasutaminegi.

Ohtlik signaal

Ent vahest on – nagu leidis näiteks Arula kaitsja, advokaat Rünno Roosmaa – prokurör tekitanud süüdistusega siiski liiga suured käärid tegeliku elu ja kehtivate seaduste vahel.

Roosmaa hinnangul on elu mõnevõrra lihtsam. „Ja lihtsam selles mõttes, et kui politseinikule on antud käerauad, siis need ei ole mitte iluasjaks, vaid on ikkagi vahendid, mida kasutatakse laamendajate või lõugajate rahustamiseks. Nad peavadki vahel valu tekitama,“ seletas Roosmaa.

Lisades, et arestimaja ja turvakodu on kaks eri asja ning meil oleks kõigil kindlasti turvalisem ja mugavam elada, kui joodikud ja laamendajad istuksidki oma kainenemise aja arestimajas. „Tavainimesed ei pruugi oma igapäevaelus politseiga kokku puutudagi. Miskipärast kaebajad ja kannatanud on teistsuguse käitumisega,“ nentis Roosmaa.

Ja ometi on need, tavainimestest teistsuguse käitumisega inimesed, praegu prokuratuuri toel lahingus politsei ja kogu politseinikelt konkreetsemat käitumist ootava avalikkuse vastu.

Ehk nagu Arula märkis, võiks prokuratuur süüdimõistva otsuse korral väljastada kohe pressiteategi: „Inimesed, jooge ennast täis, räusake, hakake politseile vastu, saatke persse – ja siis küsige raha!“ Tema hinnangul annaks see ühiskonnale vägagi ohtliku signaali.


http://www.parnupostimees.ee/2780458/pa ... stu-kohtus

...ja lõpptulemus...

Tsiteeri:
Pärnu maakohus mõistis täna võimuliialdamises, vabaduse võtmises ja dokumendi võltsimises süüdistatud politseiniku Andrus Arula (32) tingimisi vangi.

Kohus mõistis Arulale karistuseks ühe aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolme aastase katseajaga. Samuti tuleb Arulal tasuda menetluskulud ja mitmeid muid kahjunõudeid.

Täna loeti ette kohtuotsuse resolutiivosa. Otsust on pärast sellega tutvumist võimalik 15 päeva jooksul edasi kaevata.

Prokuratuuri süüdistuse kohaselt kasutas Arula 2011. aasta sügisel ja talvel patrullpolitseinikuna töötades viie mehe arestimajja paigutamisel seadusliku aluseta käeraudu ja liigset jõudu. Samuti oli kolmel juhul arestimajja paigutamine ebaseaduslik. Lisaks võltsis ta süüdistuse kohaselt üht väärteoprotokolli.


http://www.parnupostimees.ee/2812420/ko ... ialdamises

Oskagi nagu midagi enam arvata...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 13:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:01
Postitusi: 1132
Järgneb ringkonna ja riigikohus, maakohtu otsuseid muudetakse suurel hulgal. Ootame lõpptulemuse enne järelduste tegemist ära.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 14:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Mär, 2005 15:11
Postitusi: 1326
Asukoht: Tartu
Samas olgem ausad - see kohtuasi kinnitab järjekordselt, et seadused ja nende tõlgendamisvõimalused on teinud politseinikul korralike kodanike huvide kaitsmise sedavõrd keeruliseks, et kui isegi avalikus kohas lõugavate varem korduvalt vägivaldsena ja konfliktsena silma paistnud isikute tänavailt ärakoristamise eest võidakse politseinik vangi mõista, siis pole ju ime, et eelistatakse tegeleda korralikelt kodanikelt marginaalsete pisirikkumiste eest trahviraha kogumisega. Nood vähemalt sisimas tunnistavad oma süüd ega ürita selle eest politseinikule süülist tegevust omistada. Mine või kuhugi piketeerima politseinike õiguse eest korralike kodanike kaitsta.

_________________
Tänasida postitusi ära viska homse varna ... sest homme võid sa juba kaine olla!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 21:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2217
alban kirjutas:
Järgneb ringkonna ja riigikohus, maakohtu otsuseid muudetakse suurel hulgal. Ootame lõpptulemuse enne järelduste tegemist ära.


Loodan, et edaspidised kohtuinstatsid teevad õigeks mõistva otsuse ja algatatakse uurimine nii otsuse teinud kohtuniku, kui ka prokuratuuri ametnike vastu. Üle mõistuse ikka juba!!!!!

_________________
sitt päev, kellele kurdad


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 22:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juun, 2008 23:38
Postitusi: 922
Asukoht: Soome
jackpuuk kirjutas:
alban kirjutas:
Järgneb ringkonna ja riigikohus, maakohtu otsuseid muudetakse suurel hulgal. Ootame lõpptulemuse enne järelduste tegemist ära.


Loodan, et edaspidised kohtuinstatsid teevad õigeks mõistva otsuse ja algatatakse uurimine nii otsuse teinud kohtuniku, kui ka prokuratuuri ametnike vastu. Üle mõistuse ikka juba!!!!!


Kui minna seda seda "toiduketti" pidi alt üles, siis peaks asi käima niimodi:

1.Politsei vötab kodanik päti avalduse vastu, vaatab asja läbi ja teeb uurimata jätmise otsuse.
2. Kui politseinik on töesti asja uurinud, vöi kodanik pätt on kaevanud uurimata jätmise otsuse edasi, siis jöuab asi prokurörini.
3. Prokurör vaatab materjalid läbi, ja kui ta teeb süüdistuse mittetöstmise otsuse, siis kodanik pätt vöib ise otse kohtu poole pöörduda.
4. Kohtunik vöib asja tagasi lükata ja kodanik pätt vöib kohtu otsuse körgemasse kohtusse edasi kaevata!
5. Ringkonnakohus vöib asja tagasi lükata ja kodanik pätt vöib kohtu otsuse körgemasse kohtusse edasi kaevata!

6. Riigikohus vöib asja tagasi lükata ja kodanik pätt vöib kohtu otsuse körgemasse kohtusse edasi kaevata!

7. EIK teeb löppotsuse.


Tundub, et punktides 1,2,3 ja 4 on kodanik pätile lihtsalt soodne, sest menetlejad on lihtsalt töövöitude nimel oma koleegi tanki lükanud!
Oleks p.3ja 4 asi teistmoodi käinud, oleks see räuskav lumpen ise pidanud oma öiguste eest seisma, aga kahjuks on prokuratuur talle abikäe ulatanud ja nüüd peavad maksumaksjad kodanik pätti sponsoreerima!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 22:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov, 2011 0:10
Postitusi: 1466
Isegi mõrtsukaid ei vaevuta meil enam tagaotsitavaks kuulutama.

http://uus.minut.ee/eesti-kohus-ei-taha ... kuulutada/

_________________
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 04 Juun, 2014 22:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juun, 2008 23:38
Postitusi: 922
Asukoht: Soome
Kahjuks on Arulal nörk advokaat!
:(
Seda Nikita möödumist oleks vaja täpsemalt uurida, kust-kuhu see Nikita siis suundus (nagu aru saada liikus)Kas siis Arula jooksis talle järgi?
Aga kui Ragnar oleks pangakontoris nöudnud "tahan arvet avada!" mis siis?
Poliseimaja fuajee on ka avalik koht! Selge see, et ebaadekvaatsete inimestega ei teha mingisuguseid protseduure! Köikide juhtumite puhul oli tegelik eesmärk oli lihtsalt häirimine ja politseiniku töö takistamine!
Kohtus oleks pidanud rohkem küsimusi esitama!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...
PostitusPostitatud: 05 Juun, 2014 7:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1814
Asukoht: Tallinn
ivanorav kirjutas:
7. EIK teeb löppotsuse.

Üks oluline asi, millega tihti eksitakse - EIK ei tegele kohtuasja sisuliste küsimustega!

Jälgitakse protsessi, et oleks tagatud osaliste protsessuaalsed õiged - et kohut peetaks erapooletult, kohtualusele oleks tagatud kaitse võimalus ja protsessist arusaamine jne.

Ehk siis, EIK-sse saab kaevata, et rikuti protseduuri (ja seega inimõigusi), mitte sisuliste asjaolude peale.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 351 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ... 24  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt