Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik
Postitatud: 15 Okt, 2015 18:47
Mis nimega too penskar oli?
Huvitav kas see Dressen mujal maailmas ka liikuda julgeb veel.
Huvitav kas see Dressen mujal maailmas ka liikuda julgeb veel.
Aga palun:PaganHorde kirjutas:Mis nimega too penskar oli?
Vene telesaates Eesti riigireetmist tunnistanud ja praegu Venemaal olev kapo endine ametnik Uno Puusepp saab Eesti riigilt edasi eripensioni, Eesti seadused aga ei sätesta eripensioni maksmise lõpetamist enne, kui isik on kohtus süüdi mõistetud.
http://bit.ly/1PcNiskVenemaa riigiduuma tänavuse esimese poolaasta töögraafikus Eestiga sõlmitud piirilepete ratifitseerimist märgitud ei ole, kuigi Eesti ja Venemaa parlamendiliikmed on kokku leppinud, et lepped ratifitseeritakse veel riigiduuma praeguse koosseisu ajal.
Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas ütles Postimehele, et piirilepete ratifitseerimise puudumist riigiduuma kodulehel avaldatud ligikaudses tööplaanis ei tasu võtta märgina, et seda Vene poolel seda plaanis ei ole.
Ta lisas, et Eesti ja Vene pool on kokku leppinud, et lepete ratifitseerimise protsessiga liigutakse mõlemas parlamendis edasi paralleelselt, kuid täpsemast ajaraamist pole seni juttu olnud.
«Oleme tegutsenud arusaamises, et Vene pool on samuti huvitatud piirilepingute ratifitseerimisest ning loodetavasti jõutakse protsessiga lõpule veel riigiduuma praeguse koosseisu ajal,» lausus Belovas.
Riigiduuma esimese poolaasta töögraafikuga saab tutvuda siin.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser on Postimehele öelnud, et piirilepete ratifitseerimiseks riigiduuma praeguse koosseisu ajal peaks Venemaa parlament seda tegema kevadel.
Riigiduuma valimised toimuvad 18. septembril, aga sisuliselt lõpetavad nad töö kevadel, kuna pärast suvevaheaega duuma enne valimisi enam kokku ei tule.
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning mullu 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda.
Milleks sinna paariariiki ronida üldse.Raivo Susi äripartner, Laki Auto osanik Sven Valdmaa ütles Postimehele, et tal on Susiga ühine ettevõtlus.
«Minul ei ole Venemaal mingisuguseid ärisid olnud ning ma ei oska ka Raivo tegevust muudes valdkondades kommenteerida. See, et Moskvas heidetakse talle ette mingisugust kümne aasta tagust aega, näitab, et tegemist on välja imetud teemaga, kus põhjused pole need, mida välja paista tahetakse lasta. Sellegipoolest ma ise praegu mõtleks väga põhjalikult järele, kui mulle tehtaks ettepanek Venemaale näiteks turismireisile sõita,» rääkis Valdmaa.
Nende karistused on niivõrd lühikesed, et ei näeks vahetamisel erilist püäntikaugeltuuriv kirjutas:Tundub mullegi sama story olema,et üks nendest võis Kohvri asjaga seotud olla.
Nüüd aga uued vahetuskaardid selle Eesti ärimehe jaoks olemas.Eks nad vahetatakse tema vastu välja.
Olen ka nõus kihla vedama, et lennukas OMASID EI JÄETA loosung selle prügikala puhul pigem ei kehti.....Gideonic kirjutas:Nende karistused on niivõrd lühikesed, et ei näeks vahetamisel erilist püäntikaugeltuuriv kirjutas:Tundub mullegi sama story olema,et üks nendest võis Kohvri asjaga seotud olla.
Nüüd aga uued vahetuskaardid selle Eesti ärimehe jaoks olemas.Eks nad vahetatakse tema vastu välja.
Kui nüüd selle nurga alt asja meenutada, siis tõesti, selline mulje võis jääda küll. Seletus on iseenesest lihtne, sellisel kujul, et agendijuht läheb kümmekond sammu üle piiri oma allikaga kohtuma, lihtsalt ei korraldata.Fucs kirjutas:Kohver.
Kus ta siis oli, siin või sealpool kontrolljoont, või hoopis kekskel?
Mina arvan nii, tema arvab naa, KAPO räägib seda, FSB räägib toda.
Ma tahaks uskuda ja usungi, et mees rööviti meie poolt. Aga oma arvamusele kinnitust otsides hakkab tunduma, et pole see asi nii selge midagi. Nüansse aga ei tea. Põhjuseid, miks ja kas midagi tehti ei tea. Kuidas siis nüüd vormida asjast oma arvamus? Keda ja kuidas kritiseerida?
Siis tuleb keegi ja ütleb, et Kohver ei saanud olla sealpool kontrolljoont, sest...no sest ta lihtsalt ei saanud!
Süüdi on võsas piir, sitt julgestus, KAPO ebapädevus, olematu piirivalve jne jne, aga Kohver oli kõigele vaatamata meie poolel ja kõik. Ja kui ta ühe jalaga oligi mingil müstilisel põhjusel korraks kontrolljoonel, siis tänu võsale ja kõik.
On see OK?
Edasi on mul kaks võimalust - kas hoida mokk maas ja loobuda kellegi-millegi kritiseerimisest, või üritada jõuda mingisugusegi tõeni, kujundada selle baasil arvamus ja kui materjalid mingit seisukohta toetavad, siis need esitada ja soovi korral ka midagi kritiseerida. Kui keegi pole nõus saab argumenteeritult vaielda. "Ära aja lolli juttu, sest Kohver lihtsalt ei saanud olla üle kontrolljoone" mind ei veena.
Märkus: 20 miljonit sellest oli minuteada 2016. eelarves. 2015. eelarves polnud selleks suurt midagi (tehti kus saab metsatööd ja räägiti läbi maaomanikega).Rõivas rõhutas kaasaegse ja turvalise idapiiri tähtsust. „Kõrgtehnoloogilise idapiiri väljaehitamine on valitsuse üks olulisemaid prioriteete, millesse investeerime nelja aasta jooksul kokku üle 70 miljoni euro,“ ütles Rõivas. Ta selgitas, et eelmisel aastal alustatud idapiiri väljaehitamise projekti kõik tegevused on suunatud sellele, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, kaitsta Eesti, Euroopa Liidu ja NATO välispiiride turvalisust, kuid ka ära hoida piiriülest kuritegevust.
Ungari analoogset üritust piiril Jugoslaavia riikidega (mis on natuke pikem kui idapiir, 175 km), on meedias kõvasti kajastatud. Tõsi, tundub, et see piirriba oli juba varem korras hoitud, mitte võssa kasvanud. Seal võttis kaheosalise piiritõkke rajamine aega umbes pool aastat ja selle aeglane tempo tõi kaasa Ungari kaitseministri lahkumise. Summad on analoogsed (Serbia piir maksis Ungarile ca 80 miljonit eurot)Rõivase sõnul on praeguse seisuga 134 kilomeetri pikkusest maismaapiirist raadatud ja freesitud umbes 90 protsenti. „Käesoleva aasta juunis alustatakse ka reaalselt ehitustööde ja taristu rajamisega. Füüsiliselt ebaseadusliku piiriületamise tõkestamiseks ehitame vajalikesse kohtadesse piisava kõrguse ja tugevusega piirdeaiad, piiriribale paigaldame kaasaegse tehnilise valvesüsteemi, mis aitab avastada piiri ebaseaduslikku ületamist ja piiriülest kuritegevust ning loomulikult tõhustab ka riigi julgeolekut,“ ütles peaminister.