Piirivalve taastamine

[Mudakoon]

London Bridge,vanasti oli EPV ajateenija väljaõpe ca 3 kuud kui ma õieti mäletan,pärast seda järgnes ligi aastane teenistus piirivalvepiirkonna kordonites ja piiripunktides.
Borja, rahadega on nii,et eks igamees nägi asju oma mätta otsast. Piirvalves öeldi just vastupidi,enamus raha kaitseväele ja näpuotsaga meile kah....

[Kapten Trumm]

Sellest ma ei saa nüüd aru.
Sõja ajal on kaks varianti: kas piir on piir edasi (loodetavasti Ikla kandis vähemalt alguses) või on rinne (kardetavasti Narva kandis). Rindel ei ole piirivalve, vaid kaitsevägi. Piiril on piirivalve edasi. Mis seal nii väga peaks muutuma?
Sõja ajal on piirivalvur, kellel ei ole tegevust piiril või tagalas, reservväelane.

Selles probleem ju ongi, et hübriidsõjas on (rahuaja) piiri ja rinde vahel hulgaliselt erinevaid pooltoone, mida dikteerib vastane.
PV vähene kohalolek (nt teles näidatud 1 patrull piirilõigul 24 tunni kohta) viitab lihtsalt väikesele inimjõule.
Soomes lahendatakse see probleem PV reservi teenistusse kutsumisega (mida koolitatakse iga aasta ja mida saab sisse kutsuda lahus mobilisatsioonist), meil selline asi puudub.

[London Bridge]

Seda ma mõtlengi, et tänase Eesti oletatav ajateenijast PPAnik peaks olema piisavalt pädev nii sõjaväelises kui politseilises mõttes. Millise tasemeni ja kui pädeteks sõdurideks on ajateenijad saanud pärast SBKd, seda oskavad vast tegevväelased öelda. Kui kaua võtab piirivalvuri-politseiniku väljaõpe, teavad jälle teised paremini. Kas oleks mõeldav? See, et tollal sai 3 kuuga, ei pruugi täna enam väga lugeda.

Kui nüüd teoreetiliselt arutleda, siis lahenduseks võib olla kolme ajateenijarühma kasutamine, kus, pärast esialgselt väljaõppeperioodi, ollakse vaheldumisi näiteks nelja päeva kaupa sõjaväelisel väljaõppel, PPAnikuna välitööl kutseliste käe all ning viimaks puhatakse. See loodetavasti kindlustaks nende sõjaväelise vilumuse ja oletatava PPA meestepuuduse leevendamise. Ka oleks nende PPAsse 'mobiliseerimine' poliitiliselt kergem ning vähem pingeid kruviv otsus.

Agasid muidugi jääks veelgi.

Trumm:
Ka PPAl peaks olema mingid kiirreageerimisüksused ning tugirelvad. Lisaks, kui õigesti mäletan, siis Rebo oli see, kes ütles, et kui automaatidega banded ringi jooksevad, siis pole tegemist enam mingi halli alaga. Ehk siis paistab, et Eestis peaks KL ja KV üksused üsna varakult ja enne mobilisatsiooni sekkuma, võib olla ka olukordades, kus Soomes saaks piirivalve ise hakkama.

[Kriku]

Selles probleem ju ongi, et hübriidsõjas on (rahuaja) piiri ja rinde vahel hulgaliselt erinevaid pooltoone, mida dikteerib vastane.

Ei ole. On seadusliku riigivõimu poolt kontrollitud territoorium ja on vaenlase poolt okupeeritud territoorium.

[mutionu]

Selles probleem ju ongi, et hübriidsõjas on (rahuaja) piiri ja rinde vahel hulgaliselt erinevaid pooltoone, mida dikteerib vastane.

Ei ole. On seadusliku riigivõimu poolt kontrollitud territoorium ja on vaenlase poolt okupeeritud territoorium.

Nii ongi või?
Milline neist kahest on Venemaa seisukoht, kui Narva on allutatud rohemehikeste kontrollile?

[Kriku]

Mind ei huvita, milline on Venemaa seisukoht.

[Kapten Trumm]

Sa ei saa lihtsalt asjast aru.
Olukorra "valvatud piir" (oletame, et see täna on nii) ja "rindejoon piiril" (ehk sõda) vahele jääb hulgaliselt hübriidsõja olukordi, kus piiri valvamise tõhusus võibki määrata kogu sõja käigu.
Piir võibki jääda sinna ja tanke sealt üle ei tulegi.
Näiteks hakkab ootamatult üle piiri tulema senisest 10 korda rohkem põgenikke.
Näiteks hakatakse tagantjärele avastama (patrull käib ju 24 h korra -kaks) isikute piiriületamisi, mida tabada ei suudeta (kuni jäljed leitakse, on isik kadunud).
Või hakkavad droonid üle lendama, mingi kindla otstarbega.
Piirivalve vähene rahuaegne inimjõud tõmmatakse kohe viimase võimaluseni pingule. Rühmaga 30 km ala kaua ei kontrolli.

Kaitseväega seal midagi teha on äärmiselt riskantne, vastaspool loeb selle "NATO vastutustundetuks pingete kruvimiseks" ja keerab olukorrale järgmise vindi peale.
Kui me vaatame, kuidas on see asi lahendatud Soomes, on asi lihtne - seal lihtsalt suurendab siseminister (ilma igasugu mobilisatsioonide, tõrjevalmisolekute ja asjadeta, mis võivad Moskvale anda õigustuse järgmine samm teha) PV koosseisu mingi koguse PV reservide sissekutsumisega. Sinna valitakse teenistusse võimalusel metsaste alade elanikke, jahimehi, metsamehi jne - ühesõnaga seltskond, kes sobib hästi kellegi püüdmiseks metsas. Sealhulgas "roheliste meeste" püüdmiseks. Neid isikuid iga aasta koolitatakse ja see reserv on päris soliidse suurusega.

Siseminister jne on tehtud meelega - maailmas üldiselt on piiriküsimused sisejulgeoleku teema, mis ei puutu armeesse. Seega ei saa ka keegi süüdistada Soomet mobilisatsioonis või sõjaks valmistumiseks.

Ma pole ka seda meelt, et järjekordne sisejulgeoleku planeerimisviga lükatakse sujuvalt Kaitseliidu kaela. Jätame ise oma töö tegemata ja kui jama, siis Kaitseliit aidaku välja.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siinkohal jääb arusaamatuks, mismoodi konkureeriks sõjaväestatud EPV KV'ga inimeste pärast. 300 ajateenijat aastas? Kas Eestis ei ole mitte probleem kus kõik kes võiks, ei pääsegi aega teenima?

...

Kardad et EPV võtaks KV'st isikkoosseisu? Miks? Need kes on piirivalves seni töötanud, töötaks edasi kaadrikaitseväelastena. Samadel kohtadel. Ei tule KV'st piirivalvesse keegi. Võõras töö millega kogemust pole. Otseselt analoogne töö KV'ga oli ainult NJ-s (puhas sõjaline väljaõpe)

...

Lisaks. Eestis on tendents, "kõik munad ühte korvi". Riigikaitse seisukohalt oleks mõistlik osa ressursse (relvastus, isikkooseis, varustus jne) hoida hajutatuna. Sageli "suvalistes pommiaukudes" asuvad kordonid lubaks seda saavutada, ilma mingi erilise lisakuluta valvele või ladustamisele.

1) konkurentsist ajateenijate pärast
..kunagi, kui EPV veel ajateenijaid menetles, siis ta muuseas saigi parimad ja haritumad kutid, kaagid ja hariduseta kutid saadeti kaitseväkke - mis KV tänase relvastuse taseme juures (õnneks) lihtsalt ei olegi enam mõeldav. Teiseks, paljuke neid teenidatahtjaid, kes teenima ei pääse, siis ikka on? Põhimass, kes ei teeni, on ju ikka sellised, kel põlv ei lukusta või pea põrub, kui midagi teha kästakse

2) konkurentsist kaadri pärast
..ja muidugi ei tõmbaks selline "uus PV" kaitseväelt vahetult kaadrit - mõned üksikerandid piirivööndis kodusid omavatest inimestest ehk. Kõne alla tuleb aga uue kaadri värbamine, sest selline "uus PV" hakkaks ju oma kaadrit noolima täpselt samast segmendist, kust kaitsevägi seda teeb

3) "riigikaitse seisukohalt vs munad ühte korvi":
..no siin lihtsalt loll jutt suhu tagasi - kõik see "hajutatud kordonite ressurss" umbes teiseks sõjapäevaks vaid kadunud ressurss olekski. Kirjutaja ei jaga ööd ega mütsi sõjalise juhtimise ühtsusest ja kujutab endale vist, et kuskil on miski "partisaniliikumise keskstaap" selliste "hajutatud pommiaukude" juhtimiseks - tegelt ma ei saagi aru, mida sellise jamaga üldse öelda taheti

[London Bridge]

Narva on allutatud rohemehikeste kontrollile?

See ei ole nüüd ka päris esimene samm, et lihtsalt üleöö on tosinkond olulist objekti relvastatud isikute poolt hõivatud ning telegramm Moskva poole teel ja kõik jokk. Kui nii tehakse, siis pole tegemist enam mitte vähimalgi määral tõiseltvõetava hübriidsusega. Eelnevalt tuleb üle olla politseist. Ja mitte lihtsalt patrullpolitseinikest, vaid juba erivarustusega ning koordineeritult juhitud ja eesmärgipäraselt tegutsevast üksustest. Kui pinged tõusevad ning politseinikud koordineeritult tegutsevate ja sõjaväelise taktika kasutajate vintide tulest langema hakkavad, loomulikult reageerivad vastavalt järgmised organid ja struktuurid. Keegi ei jää Narva poole vaatama, tõdema, et politsei jõud üle ei käi, aga sõda ka kellelegi kuulutada pole, järelikult ei saagi midagi teha.

Kas selle halli vahetsooni jaoks on vaja eraldi mõnevõrra dubleerivat struktuuri või piisab olemasolevate lihvimisest ning kompetentsi täpsustamisest?

[aht0]

London Bridge,vanasti oli EPV ajateenija väljaõpe ca 3 kuud kui ma õieti mäletan,pärast seda järgnes ligi aastane teenistus piirivalvepiirkonna kordonites ja piiripunktides.
Borja, rahadega on nii,et eks igamees nägi asju oma mätta otsast. Piirvalves öeldi just vastupidi,enamus raha kaitseväele ja näpuotsaga meile kah....

Päris vanasti jah. 2000ndate kanti oli nii et Narva-Jõesuu PVÕK's aastas oli kaks kuuekuulist lendu. Veebruaris ja augustis. Ajateenija läbis esmalt 3 kuulise SBK, käis ära oma puhkusel ja siis tuli (täpset järjekorda ei mäleta) sissiõpe kõigile ja erialakursused eri gruppidele [jagati kõik pioneerideks, snaipriteks, meedikuteks, tankitõrjesse]. Siss oli 2 kuud (enamus aega sellest olime metsas), eriala 1. Mingi ports läks uuteks jaoülemateks NAKi ja kuskil kümmekond autojuhtideks (mõlemad pundid olid 11 kuud ja jäidki õppekeskusse).

Kuue kuu täitudes jagati ajateenija kordonite vahel üle Eesti laiali ja veetsid kaks viimast kuud rohelisel piiril praktikal. Pmst kutselistega patrullides käies. Linnaluba võisid loota kordonist. Õppekeskusest naljalt välja ei saanud, kuiehk pühapäeviti paariks tunniks.

[mutionu]

Kas selle halli vahetsooni jaoks on vaja eraldi mõnevõrra dubleerivat struktuuri või piisab olemasolevate lihvimisest ning kompetentsi täpsustamisest?

Rohemehikeste stsenaariumile oleks võrdväärne lahendus politsei arsenalis AK-4 lubamine(kuigi see vist on juba praegu) siis selle relva abipolitseinikele(kel on vastav väljaõpe) lubamine ning seejärel ajateenijate ning KL ajutiseks abipolitseinikuks kuulutamine. Sõjaväge vormiliselt ei kasutata kuid tulemus on sama.

[Kriku]

Sa ei saa lihtsalt asjast aru.
Olukorra "valvatud piir" (oletame, et see täna on nii) ja "rindejoon piiril" (ehk sõda) vahele jääb hulgaliselt hübriidsõja olukordi, kus piiri valvamise tõhusus võibki määrata kogu sõja käigu.

Tõepoolest ei saa aru, mida sa öelda tahad. On kaks varianti - kas mingit maa-ala kontrollivad seadusliku riigivõimu esindajad või kontrollib seda keegi teine. Kontroll tähendab seda, kelle korraldustele allutakse ja kellel on võimalus kasutada jõudu oma korralduste tagamiseks.

Piirivalve vähene rahuaegne inimjõud tõmmatakse kohe viimase võimaluseni pingule. Rühmaga 30 km ala kaua ei kontrolli.

Siis tuleb kas muuta protseduure või kaasata lisajõudusid, eelistatavalt tsiviilkaadrist. Ka seda on rahuajal paljudes Euroopa riikides juhtunud. Iga selline situatsioon võib küll olla raske, aga ei muuda PV olemust.

Kui me vaatame, kuidas on see asi lahendatud Soomes, on asi lihtne - seal lihtsalt suurendab siseminister (ilma igasugu mobilisatsioonide, tõrjevalmisolekute ja asjadeta, mis võivad Moskvale anda õigustuse järgmine samm teha) PV koosseisu mingi koguse PV reservide sissekutsumisega. Sinna valitakse teenistusse võimalusel metsaste alade elanikke, jahimehi, metsamehi jne - ühesõnaga seltskond, kes sobib hästi kellegi püüdmiseks metsas. Sealhulgas "roheliste meeste" püüdmiseks. Neid isikuid iga aasta koolitatakse ja see reserv on päris soliidse suurusega.

Ma ei näe põhjust, miks meil ei võiks kasutada Kaitseliitu, kui vaiksematest lõikudest toodutest ja puhkusel olijatest ei piisa.

Ma pole ka seda meelt, et järjekordne sisejulgeoleku planeerimisviga lükatakse sujuvalt Kaitseliidu kaela. Jätame ise oma töö tegemata ja kui jama, siis Kaitseliit aidaku välja.

Mina jälle ei ole seda meelt, et meil peaks olema paralleelstruktuurid iga ametkonna juures. Täpselt samamoodi ei ole meil suurte metsatulekahjude kustutamise või muude katastroofide jaoks eraldi Päästeameti niiöelda reservüksusi.

[aht0]

Piirivalve vähene rahuaegne inimjõud tõmmatakse kohe viimase võimaluseni pingule. Rühmaga 30 km ala kaua ei kontrolli.

Politseinik (ja seda praegune piirivalvur juriidilises mõttes on) ei ole kombatant! Enne kui muretseda rühmaga mingi ala kontrollimise pärast..

Ma ei näe põhjust, miks meil ei võiks kasutada Kaitseliitu.

Nagu seda KLi inimressurssi oleks nii palju.. üksikud rühmad ja parimal juhul kompanii maleva kohta. Hajutame jah kõik kuskile pärapõrgu ära. Samas kui piirikad on vähemalt piirkonnaga tuttavad


Jah, ma mõtlesingi olukorda, kus piirikad on niiöelda otsa saanud. Täiendasin oma postitust.

Kriku

[Kriku]

Saatsin prügikasti mõned ootamatu rünnaku teemas läbi arutatud ulmekirjandust käsitlevad postitused.

[aht0]

Leidsin veel midagi millele soovin vastata

Mina jälle ei ole seda meelt, et meil peaks olema paralleelstruktuurid iga ametkonna juures. Täpselt samamoodi ei ole meil suurte metsatulekahjude kustutamise või muude katastroofide jaoks eraldi Päästeameti niiöelda reservüksusi.

pray tell me, milline "paralleelstruktuur"? Sõjaväestatud piirivalve spetsiifiliseks erialaks oli sissiväljaõpe, mida tõenäoliselt ei õpetata süvendatult siiamaani mitte kuskil mujal!. Sõja korral arvestati kohese vaenlase tagalasse jäämisega, sellepärast sellele sellist rõhku pandi. Üle aastakümne õpetati välja muljetavaldav hulk sisse.Sellepärast õpetati piirivalve ajateenijad välja Vene relvadel ja Vene relvadele (Galili nägid ainult jaoülemad. Ülejäänutele kaaslaseks AK-74, sõltuvalt erialast veel ammoniit, Dragunov või RPG), näiteks eriti pioneeriväljaõpe keskendus pigem IED'e valmistamisele kui "traditsioonilisele" pioneerindusele. Võiks selle "konkureerival struktuuril pole mõtet" jutu ära lõpetada ükskord. Väljaõpe peale SBK'd oli üsna spetsiifiline.


Mõtlesin Kapten Trummile vastates suuremat inimressurssi nõudva kriisi jaoks mõeldud struktuuri, mida Kapten Trumm Soome näitel kirjeldas. Minu arust ei ole mitte midagi katki, kui Eestis needsamad piiriäärsed jahimehed jms. toredad mehed kuuluksid Kaitseliitu ja neid saaks sealtkaudu appi kutsuda muuseas piirile.

Kriku