Piirivalve taastamine

[LeBon]

Selline plaan paneks teadmata % ajateenijaid lihtsalt molutama - ning lisaks nõuaks ka "PV ohvitseride eriala" avamist Sõjakoolis.. sest tänastel tublidel PPA teenistujatel puudub igasugune kompetents ajateenijaid menetleda.

Borja - kas siin pole vastuolu selle jutuga, mis sa valveteenistuse teemas kirjutasid? OK, piiril molutataks aga pääslat valvates ju veelgi enam? Mulle tundub, et pigem võiks ajateenija olla väljaõppe kõrvalt piiril, olgu siis aafriklastest migrantide või roheliste mehikeste tarvis, kui pääsla väravas passida? Seda muidugi tingimusel, et samal ajal käib ka reaalne väljaõpe - oled 24 tundi piiril vahtkonnas aga järgmisel päeval lähed laskeharjutusele. Minu ajateenistuse ajal see umbes nii oli - lihtsalt piiri asemel valvasime Suur-Sõjamäe sõjaväeladusid või Kaitseliidu peastaapi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vastuolu ei ole // ei saagi olla..

Sest ühel juhul oleks SÕDUR kord kuus väeosa pääsla valves, veel korra-kaks kuus väeosa perimeetri valves, vbolla üks kord kuus seetõttu vähem väljaloal ja KÕIK ÜLEJÄÄNUD AEG LAHINGVÄLJAÕPPES - vastavalt oma SAKile siis..
Teisel juhul tiksuks selline kesikla "PIIRIVALVESÕDUR" enamuse oma teenistusajast "piirivalvevalves", vbolla korra kuus käiks laskmas ka - ja mis krd SAKi käsite sellisele tohlakale peale teenistust siis kirjutada - vastus õige, lihtsalt kahuriliha - algväljaõppe läbind, lasta mõistab ainult tiiru tingimustes ja piiririba tunneb ka aga allüksuse koosseisus lahingus tegutseda ei mõista et KP-meeskonna kolmas nr ühesõnaga - nohh see, kes vastase tule all padrunikasti kuulipildujapessa peab tooma selliseid ka ju vaja..

[Smith]

Sugulane teenis Narva-Jõesuus. Tema on küll kiitnud teenistust.
Kõvasti oli sisseõpet ja piiri valvasid ka.Vähemalt väitis ,et ellujäämislaagris grillisid hiiri, kuna lahtilastud kana sai õige ruttu otsa. Jäi muuseas vabatahtlikult üleajateenijaks ja sai triibud peale.
Kirus , et relvadeks olid ersats kalašnikovid ja moonaga oli pidevalt kitsas.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..jamiss sel kival sugulasel siis SAKis kirjas oli - vanemhiirtegrillmeister vä

Kahuriliha ühesõnaga

[Smith]

Ei ole mõtet ironiseerida.
Mõte oli selles, et oli võimalik korraldada väljaõpet nii, et polnud 99% passimist nagu sina väidad.
Soomlastel on ju tänini?
Ise ma taastamise mõtet ei poolda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ikka iroonitsen - sest aint kesikla ei näi aru saavat, et piirivalvevalveteenistuse korvalt me oma operatiivsuundi katvatesse brigaadidesse väljaoppind voitlejaid ajateenistuses ei tooda

Ja mida nad seal Soome piirivalves teevad, mind kuidagi üldse ei huvita - teine maa, teised (opratiiv)sügavused, teise kontsentratsiooniga vaenlane, teine SAK, teised eesmärgid ajateenistuses..

[LeBon]

Vastuolu ei ole // ei saagi olla..

Sest ühel juhul oleks SÕDUR kord kuus väeosa pääsla valves, veel korra-kaks kuus väeosa perimeetri valves, vbolla üks kord kuus seetõttu vähem väljaloal ja KÕIK ÜLEJÄÄNUD AEG LAHINGVÄLJAÕPPES - vastavalt oma SAKile siis..
Teisel juhul tiksuks selline kesikla "PIIRIVALVESÕDUR" enamuse oma teenistusajast "piirivalvevalves", vbolla korra kuus käiks laskmas ka - ja mis krd SAKi käsite sellisele tohlakale peale teenistust siis kirjutada - vastus õige, lihtsalt kahuriliha - algväljaõppe läbind, lasta mõistab ainult tiiru tingimustes ja piiririba tunneb ka aga allüksuse koosseisus lahingus tegutseda ei mõista et KP-meeskonna kolmas nr ühesõnaga - nohh see, kes vastase tule all padrunikasti kuulipildujapessa peab tooma selliseid ka ju vaja..

Aga miks peaks piirivalves teisiti olema? Saaks teha samamoodi, et sõdur on mõned korrad kuus (OK, mitte kaks-kolm vaid nt 5-6 korda) valvel piiril ja siis paar nädalat välilaagris või muidu väljaõppel. Minu ajateenistuse ajal nii oligi, et paar nädalat oli üks rühm või kompanii peamiselt vahtkondade puhul põhirollis, teine jälle metsas, siis rollid vahetusid.
Miinuseid on muidugi ka. Rutiin näiteks, lisaks mingil määral väljaõpe kannatab. Aga oleks ka plusse. Keegi ei tea, mis seisus me oleme kahe või kolme aasta pärast ja vabalt võib juhtuda, et ainuüksi illegaalsete immigrantide arv mingil põhjusel suureneb. Ja siis võib juhtuda, et just mehitatud jõude on päevapealt juurde vaja. Ja ma ei hakkagi rääkima siin tõsisematest olukordadest.
Tuleb ka arvestada, et praegugi ei virise ajateenijad selle üle, et teenistus on liiga raske, ei saa piisavalt magada vms. Pigem öeldakse, et kui kell 5 saab, pole teha enam halligi ja lihtsalt igav on. Samas, piiril patrullimine oleks vist ikka teine tubakas kui väeosa pääsla valvamine, mille puhul on teada, et mitte keegi sinna rahuajal sisse tungida ei kavatse. Piiril oleks vähemalt üsna reaalne situatsioon, et püüad paar kongolast kinni, paned nad raudu ja saad selle eest linnaloale.

Igaks juhuks ütlen, et ma olen viimane inimene kes kesiklasse kuidagi positiivselt suhtuks. Lihtsalt antud mõte näib vähemalt kaalumisväärne.

[aht0]

..jamiss sel kival sugulasel siis SAKis kirjas oli - vanemhiirtegrillmeister vä

Kahuriliha ühesõnaga

Sama väeosa oli. Sak'is kirjas tankitõrje. Härra võiks ka mõnitavat tooni tagasi tõmmata, ei sobi kuidagi ohvitserile. Eriti kui pole kunagi konkreetse väeosaga tegemist teinud ja lähtub ainult üleolevalt eelarvamustest.

6k oli tavaline väljaõpe, 2 viimast piir.. räige augu teeb kaitsevõimesse ja väljaõppesse?

Konkreetselt piiril olime ajateenistuse 2 viimast kuud kui enamus ajateenijaid niiehknaa mune laiaks istub. Koju sai esimest korda ajateenija puhkuseks peale eriala lõppu ja enne sissiõpoe algust. Selle sissikuu elasime sisuliselt metsas. Linnaloale paar korda lasti piirilt. Võrdle praegusega.. mida kuradit need ajateenijad praegu peale SBK'd ja erialaõpet niiväga teevad - iga nv on neid bussijaamad täis.. isegi neid kel veel SBK lõpetamata

3k SBK, 2k eriala (meditsiin, tt, pioneer või snaiper), 1k sissi - siis tuli uus lend noori peale ja eelmine kupatati piirile - jõesuu õppekeskuses jäid vanast lennust teenima vaid NAK ja autojuhid.

Mul on iseenesest poogen, plaan kõlab parajalt haigelt, ei saagi näiteks aru milline see käsuliin peaks välja nägema - politseinik kamandab ajateenijat või misasja..?

[41Degree]

Tahaks teada, kuidas seda juriidika poole pealt lahendada tahetakse? On päevselge, et igaüks, kes piiripatrullis on, peab omama "teravaga" teenistusrelva ning olema valmis seda kontakti korral ka sihtotstarbeliselt kasutama. Sedasorti vastutust ajateenijale küll lükata ei saa, ei juriidiliselt ega ka praktiliselt. Võimalikud patrullgrupid on nt järgmised:
- ajateenijate lahingpaar: kontakti korral tõenäoline kasutegur nullilähedane
- lahingpaar 1 elukutseline + 1 ajateenija: elukutseline peab kontakti korral ka ajateenijat kantseldama ehk tegemist on kasuteguri mõttes peaaegu üksikvõitleja mõõtu välja andva moodustisega
- patrullgrupp 2 või enam elukutselist + 1 ajateenija: sarnane eelmisele, aga endiselt peab keegi ajateenijat valvama, et viimane relvaga vehkimise tagajärjel omasid maha ei laseks või lihtsalt tule ette ei jookseks
Võttes oma ajateenistuse rühmakaaslasi, siis 23st usaldaks mina niiviisi patrulli täpselt üht tegelast. Oma tagasihoidlikkuses võib-olla sätiks ennast teisele kohale, aga sellegipoolest selgelt punase joone alla. No okei, ega me ei saanud espetsiaalset patrulliõpet ka...

Õnneks tundub, et see "särav välgatus" liiga paljudele ei meeldi, kaasa arvatud koalitsioonikaaslastele.

[aht0]

Omal ajal käisime rohelisel patrullis skeemi järgi '1 kutseline+2 ajateenijat. Kutselisel oli Galil ja/või püstol, ajateenijatel kumminuiad. Salakaubavedajate ja röövpüüdjate jaoks piisas.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..et minevik kui (piirivalve-)helesinised mäed

Aga foorum näikse üsna üheselt aru saavat, et ainult minevikuks see jääbki

[Kapten Trumm]

Brigaadikeskse (st olematu laiapindsusega) riigikaitse probleem on selles, et konflikt võib möödagi saada nii, et brigaadidega pole midagi peale hakata.
Kogu asjade käigu määrab sisejulgeoleku ja -kaitse tase.
Vene hübriidsõja kontekstis kindlasti mõtlemist vääriv võimalus.

Selle piirivalvesõduri projekti raha ei saaks tulla kaitse-eelarvest ja selle all ei tohiks kannatada KV ettevalmistused, aga mina saan küll aru, et sisejulgeolekut ja -kaitset on ka kuidagi boostida tarvis.
Lõppeks sõltub keti tugevus nõrgimast lülist ja üsna tõenäoliselt on meie olematu sisekaitsevõimekus ja veel olematum tsiviilvalmisolek GRU analüüsiosakonnal ammuilma tuvastatud (ja küllap on sellele rõhuvaid plaane ka tehtud).

Ja see, mida siin on "lahendusena" esitletud, et saadame lihtsalt KL või KV üksuse piirile - no nalla saab palju sellega olema. Päästikule vajutada osatakse, aga kui olukord on selline, kus päästik on selge jõu ülemäärane kasutus?

[nimetu]

Segadus Riisalu ettepaneku ümber jätkub.
https://www.err.ee/867942/ratase-sonul- ... isalu-idee
Kas Ratas juhib erakonda või vabaaja klubi?

[Smith]

On päevselge, et igaüks, kes piiripatrullis on, peab omama "teravaga" teenistusrelva ning olema valmis seda kontakti korral ka sihtotstarbeliselt kasutama. Sedasorti vastutust ajateenijale küll lükata ei saa, ei juriidiliselt ega ka praktiliselt.

Kas Vahipataljoni ajateenijatel pole siis "objekti" valvates lahingmoon salves?

[mart2]

… 6k oli tavaline väljaõpe, 2 viimast piir.. räige augu teeb kaitsevõimesse ja väljaõppesse?
Konkreetselt piiril olime ajateenistuse 2 viimast kuud kui enamus ajateenijaid niiehknaa mune laiaks istub...

Nonii… vaatame lihtsustatult seda vana võrdlust.
Kui kesikute arvestus peaks andma kogu piirile juurde mingi arvu ajateenijaid ja need oleks seal aktiivses tegevuses 2 kuud, siis oleks vaja 6 kutset aastas ja samal ajal toimub uute väljaõpe. (Seega ei sobi praegune KV ajateenistusse kutsumise süsteem)
100 inimest piirile = 600 ajateenijat.
200 inimest piirile = 1200 ajateenijat.
+ ülekate väljalangejate asenduseks.
Mhmm… selle rahaline maksumus ja mõju KV ajateenistusse kutsutavate arvule?

Aga… kui palju on tegelikult pidevalt piirile mehi juurde vaja? 100? 200? 300?...
Milline saab olema teenistuse ajaline struktuur - piir vs. väljaõpe?

Küsimusi on rohkem kui Riisalu oma reservkapteni teadmistega oskab vastata.