www.militaar.net

Minu silmis on olukord, kus meie naaberriik ajab hübriid-asju üle Ukraina piiri (mida UKR riik ei kontrolli), märksa tõsisem põhjus kui pagulased.
Ungaril sellist naabrit ju pole. Selline suhtumine ja asjade areng näitab lihtsalt kõnekalt SM-is ja PPA-s valitsevat mentaliteeti - peamine on rahuaegne tegevus.

Väljaehitatud piir on ikka illegaalsete piiriületajate vastu, sest tervet Eestit ei saa kunagi tarastada ja kui diversandid tahavad tulla, siis nad tulevad ning neile osutab igakülgset abi Venemaa piirivalve. Üle mindaks lihtsalt sealt, kus pole tara ja pimestatakse kaameraid ning andureid jne jne. Salakaubavedajad, kes kinni nabiti ja osaliselt ka spionaažiga tegelesid, olid ju varustatud mitte tsiviilmüügis olevate Vene päritolu öönägemisseadmega või seadmetega, lisaks said nad infot ka otse Vene piirivalve ametnikelt. Muidugi väljaehitatud piiri puhul jääb tunduvalt vähemaks kohti, kus piiri salaja ületada saab, kuid piir ei muutu läbimatuks, eriti neile, keda vastaspool ka infoga lahkelt varustab. Hübriidtegevusele nüüd tara küll takistuseks pole, sest vajadusel tuuakse need tegelased siia legaalsete paberitega, selle vastu aitab ikka rohkem KAPO informaatorite võrk, kui piiritara. See ei tähenda, et ma kiidaks heaks mökerdamist piiri väljaehitamisega.

Hübriidid tahaksid üle tulla pigem Narva juurest, et rahvavabariiki teha, aga sinna on vanajumal loodusliku piiri tekitanud. Setu separatiste meile vaevalt saatma hakatakse.

Eespool üks PV võitleja kirjutas, milles probleem - pole inimesi. SM ja PPA ülemad aga loodavad, et ehitades välja nutipiiri, saab hakkama ilma. Nutipiir on saanud tagasilöögi, sest maksumus on hakanud lumepallina kasvama ning tekib igasugu takistusi. Stiilis - saadame välja drooni, vaatame pihuarvutist ja siis saadame eriüksuse edukat varitsust tegema. See töötab väga hästi mugavuspagulaste puhul, kel pole väljaõpet enda varjamiseks. Tegelikult kuskil tänase ilmaga märjas metsas töötab igasugune tehnika kaootiliselt (kaamerad-andurid on kasutusel ka täna) ja vahe tegemiseks, kas kutsumata külaline on Vietnami mugavuspõgenik või roheline mees, AK-12 kaelas, on vajalik ikka minna kohale, "füüsilist tuvastamist" läbi viima.

Piiritõke igal pool on vajalik viivituseks - et patrull jõuaks reageerida. Kui pole piiritõket, pole ka lootust sissetungijat püüda. Tegu ikkagi inimestega, kes jooksevad 10 minutiga 3 km. Soised metsajõed on takistus Araabia mugavuspagulastele, aga mitte õpetatud inimestele. Lisaks on tõket vaja selleks, et kõik high-tech andurid ei annaks öö läbi valehäireid - metsloomade jms pärast.

Mis puudutab "jummalast antud" veetõket Narva jõe näol, siis otsige Googlest sarimõrval Ustimenko piiriületuse lood. Ja seal ei olnud ju tegu mingi hüper spetnaziga, vaid tavapärase mereväe õppeasutuse kadetiga. Tuli öösel talvel üle nagu niuhti. Niipalju siis väljaõppe tähtsusest. Kui Narva jõe kaldapealne olnuks eskarbitud ja tarastatud, olnuks see keerulisem.

Soomlastel on maismaapiiri Venemaaga u 1300 km ja sellest on tarastatud (selline 1,5 m kõrgune tara, et lehmad üle ei läheks) ning tihedamini patrullitud umbes veerand, ehk siis Lõuna- Soomes ja suuremate piiriületuspunktide ümbruses. Suurem osa piirist kulgeb nii mahajäetud piirkondades, et sinna piiri äärde saamisega ilma ATV või talvel mootorkelguta on, keeruline. Piirijoon muidugi on ja kui piiriületamine tuvastatakse, siis saadetakse patrull kontrollima, vajadusel eriüksus kopteriga kinni püüdma. Tara Eesti-Vene piiril on peamiselt selleks, et seenelised ja salakaubavedajad ja välismaalased suvaliselt üle jalutada ei saaks. Tõsisemad tulijad lõhuks tara ära. Soome piirivalves on 3 sissikompaniid, mis aastas kuni 500 ajateenijat vastu võtavad, eesmärgiks leida inimesi, kes suvatseksid piirivalvuriks õppima minna või siis vähemalt reserviste toota. Rahu ajal nad piiri ei valva, see nõuaks eriolukorda, isegi siis, kui pagulased üle Vene piiri Soome pressisid, ei olnud piisavalt hull olukord. Piirivalve ajateenijate mobiliseerimine on juriidiliselt siseturvalisuse tugevdamine, sest PV on siseministeeriumi alluvuses, mitte kaitseministeerium. Kui räägitakse Soome KJ kiiresti mobiliseeritavast reservist, siis on sinna sisse arvatud ka mõned PV sisside kompaniid, kes siis koos kutselistega piirile saadetakse. EKJ ajateenijate piirile saatmisest ei oska midagi head arvata, ilmselt eeldaks see esiteks, et PV reservi ajateenijad võetaks teenistusse 2 või isegi 3x aastas ja nad saaksid PV teemalise väljaõppe ning teeniksid näiteks 12 kuud jutti. Neile peaks ka piiril patrullimise ning pikema ajateenistuse eest mingit rahalist kompensatsiooni maksma. Näiteks Soome PV ajateenijad saavad kõik ka seeru pagunid ja teenivadki 12 kuud ning tahtjaid on rohkem kui suudetakse vastu võtta.

Siin on ikkagi see küsimus, et mis see kõik maksab ja kas raha kasutamine mujal ei tasu rohkem ja paremini ära. Ei viitsi praegu otsida allikaid, aga olen lugenud arve, et piiri väljaehitamine 70 miljonit , sõjaväestatud piirivalve 30 milj aastas. Nooh - teine liikurite pataljon ja veel ühele pataljonile säästusoomukid, või natuke raha juurde ja saaks keskmaa õhutõrje.

Nagu siin akf Roamless kirjutas, hübriidid ja diversandid saavad soovi korral ikka tuldud. Kui mitte muidu, siis esimene grupp, mis järgmistele seestpoolt tee lahti murrab, reisilaeva või lennukiga kolmandast Schengeni riigist Soome jagatud viisadega, relvad ja moon smugeldatakse kohale samuti mingites kaubakonteinerites ja ka suure ringiga - neid läbib Eestit ikka tuhandeid. Ma arvan, et midagi on kindlasti juba siin. Külma sõja ajal oli kombeks N spioonidel relva- ja lõhkeainepeidikuid rajada. Oleks imelik, kui nad poleks seda siin teinud.

http://articles.latimes.com/2000/jan/25/local/me-57346

PV võimete puhul tuleks tähelepanu pöörata nn doominoefektile.
Kui PV sõidetakse käigult üle, siis ei jää aega KL maakaitsekompaniidele ja liitlaste lahingugrupile viivitusse asuda.
Kui viimased ei saa viivitada, on oht, et vastane on kohal enne, kui KV reserv mobiliseeritakse.
Kui KV reservi ei mobiliseerita, võib vastane olla läänerannikul enne, kui liitlased jõuavad jne.
Sellele efektile viitab ka Kunnas. Ühe kivi kukkumine viib kaasa järgmise, see järgmise jne.

Jah, võib öelda, et mis see PV jagu ikka pataljoni vastu ära teeb.
Noh, kui koht on õigesti valitud, siis õhkimismasina käepideme keeramiseks piisab ka ühest mehest.
Kui nt Narva silda ületada ei saa, tekib tunde kestev pidur.

Kapten Trumm kirjutas:Noh, kui koht on õigesti valitud, siis õhkimismasina käepideme keeramiseks piisab ka ühest mehest.
Kui nt Narva silda ületada ei saa, tekib tunde kestev pidur.

Kas selleks tuleks juba rahuajal sillad ennetavalt ära mineerida? Sest kui juba sealtpoolt tullakse pole enam aega mineerida.

Kapten Trumm kirjutas:PV võimete puhul tuleks tähelepanu pöörata nn doominoefektile.
Kui PV sõidetakse käigult üle, siis ei jää aega KL maakaitsekompaniidele ja liitlaste lahingugrupile viivitusse asuda.
Kui viimased ei saa viivitada, on oht, et vastane on kohal enne, kui KV reserv mobiliseeritakse.
Kui KV reservi ei mobiliseerita, võib vastane olla läänerannikul enne, kui liitlased jõuavad jne.
Sellele efektile viitab ka Kunnas. Ühe kivi kukkumine viib kaasa järgmise, see järgmise jne.

Jah, võib öelda, et mis see PV jagu ikka pataljoni vastu ära teeb.
Noh, kui koht on õigesti valitud, siis õhkimismasina käepideme keeramiseks piisab ka ühest mehest.
Kui nt Narva silda ületada ei saa, tekib tunde kestev pidur.

Me oleme seda selle ootamatu rünnaku teema all arutanud. Seda hübriidrünnakut väga ettearvatult käituv PV ilmselt takistada ei suuda. Need sillad võtavad nemad esimesena kontrolli alla ja lokaliseerivad võimaliku PV vastupanu. Selles mõttes ma panustaks pigem skautide ja KL kiiremale reageerimisele. Selleks võiks KL tegusamad malevad saada mingid ratassoomukid (varustatud ehk ka mõne jämedama toruga), sest tegelikult on ka nende liikumine võimaliku jama kohta suhteliselt ettearvatav ja piiri tagant või merelt tulla võiva (aga mitte ülearu täpse) kaudtule jaoks pole tendikast just kaitset. Aga kui skautide ja paremate LaKode näol oleks tulemas ikkagi lahingüksus mõningase tuletoetusega ja kui veel ka soomusega, siis on see hübriidide ees ikka eelis. Ma ei kujuta ette, et PV sellele tasemele saab. Muidugi skautide rakendamise puhul selline küsimus, et kas oleks õige oma tugevaim kaart nii varases staadiumis lauda käia.

No piiripunktidest sisemaa poole ei keela ju keegi konstrueerida sellist kotti, kust läbi pääseb 4 m ava kaudu, kust mass läbi ei mahu ja kus üks mees õhkimismasinaga võib terve kolonni seisata. Selliseid tehnilisi vidinaid on tänapäeva küllalt. Kui aga rohelised mehed ilmuvad selliste asjade kahjutuks tegemiseks, on viimane aeg häiret anda. Täna, arvestades idanaabri kombeid piiri taga mürada, on täiesti võimalik olukord, kus nt BTRide kolonn fikseeritakse alles siis, kui see asub Sõpruse silda ületama.


Teises teemas korduvalt läbi arutatu eemaldatud.

Kriku

Kapten Trumm kirjutas:No piiripunktidest sisemaa poole ei keela ju keegi konstrueerida sellist kotti, kust läbi pääseb 4 m ava kaudu, kust mass läbi ei mahu ja kus üks mees õhkimismasinaga võib terve kolonni seisata. Selliseid tehnilisi vidinaid on tänapäeva küllalt. Kui aga rohelised mehed ilmuvad selliste asjade kahjutuks tegemiseks, on viimane aeg häiret anda. Täna, arvestades idanaabri kombeid piiri taga mürada, on täiesti võimalik olukord, kus nt BTRide kolonn fikseeritakse alles siis, kui see asub Sõpruse silda ületama.


Teises teemas korduvalt läbi arutatu eemaldatud.

Kriku

Arvestades et Narva piiripunkt on sisuliselt ühe Eesti suurema linna kesklinnas(!), tahaks väga teada KUHU see "kott" tuleks konstrueerida.

BTRidest kuuleks juba siis kui need on alles kusagil Ivangorodi taga. Rekkajuhtidel, autojuhtidel jms on komme jutustada, eriti kui silma jääb midagi ebatavalist.

Info lekkimise vältimiseks tuleks piiriülene liiklus venelastel täies ulatuses sulgeda. Isegi siis on võimalus et keegi Ivangorodi "lõksu jäänu" helistab koju siiapoole ja sealt liigub info edasi võimudele.

IMO on rünnak tõenäolisem kuskilt Lõuna-Eestist (Koidula, Luhamaa?) kui Narvast. Lihtsam korraldada ja šansse et info lekiks enneaegselt on vähem.

Üle Sõpruse silla sõites sisenetakse kunstlikult loodud kanjonisse (kahel pool kõrged betoonseinad ülesronimise vastase tõkestusega), Ülejäänud jõekallas on eskarbitud (sealt masinaga kaldale ei saa). Seega soovides sisse sõita, tuleb läbida teatud pudelikael. Kus ootavadki vastumeetmed. Noh näiteks 500 kg laengud maa sees. Nende initsieerimiseks piisab ühest mehest, kes asudes kindlas kohas (kust rohemehed teda kätte ei saa), vajutab nuppu. Ruumi selle tegemiseks on seal küllalt. Muidugi oleks ägedam sild õhkida (koos soovimatute külalistega), aga seal on sellise asja teostamine mitmel põhjusel keerukam ning sealt on laenguid vastasel ka lihtsam eemaldada.

Kogu konks on selles, et ülekaalukas vastase transport tuleb kanaliseerida läbi mõne meetri laiuse pudelikaela. Universaalne põhimõte nii linnas kui metsalahingus. Kui kitsaskohast mööda ei saa, siis on karm valik, las lennata õhku või jääda seisma ning hakata tääkidega teed sonkima (mis võtab aega ja on juba lihtsamalt mõjutatav tegevus). Nagu ütleb raamatutarkus, vastane tuleb panna kogu aeg taoliste dilemmade ette.

Eskarbist saab ka pusimisega läbi (nt Suessi kanalil saadi), aga see võtab jällegi aega ega pole käigult teostatav.

See pole enam piirivalve taastamise küsimus, vaid Venemaa ootamatu rünnaku teemas korduvalt läbi arutatu. Narva jõe läänekalda kindlustamine oleks tore küll, kuid ettenähtavas tulevikus ebareaalne. Mistõttu palun see oleksoloogia osakonda jätta.

Kriku kirjutas:See pole enam piirivalve taastamise küsimus, vaid Venemaa ootamatu rünnaku teemas korduvalt läbi arutatu. Narva jõe läänekalda kindlustamine oleks tore küll, kuid ettenähtavas tulevikus ebareaalne. Mistõttu palun see oleksoloogia osakonda jätta.

Arvestades eksisteerivaid võimalikke ründevektoreid, ka üsna mõttetu kulutus.

Eile oli Aktuaalses Kaameras väike teema piirivalvest, mis näib kinnitavat kõike seda piirikindlustuse teemat, mida räägitud on.
Võrreldes 2015. aastaga, mil pardakk piiriribal sai laiemalt teatavaks ning algas tegevus selle kõrvaldamiseks, olid praktiliselt kõik "pahad näitajad" ehk ületamised, rikkumised jne vähenenud ca 2 korda.