www.militaar.net

Milline seksuaalne seos on Pariisi disniländi reklaamil piirivalvega?

Paistab, et foorumis on uueduudised välja filtreeritud ja asendatud disniländi lingiga.

Some kirjutas: ... aga mina muretsen pigem selle üle kuidas piirivalvele sõjaaja funktsioon leida. Pataljon piiril igal hetkel saadaval ja jumal teab palju ametit vahetanud piirikaid ...

mõtted...
Alustaks tagant:
1) piiril pole kunagi pataljoni jagu piirivalvureid vaid nad on õhukese kihina kogu piiri ulatuses "laiali määritud". Seega lahingüksust ei ole. Kui eeldada, et piirivalve ajateenijad lähevad tagasi sinna piirkonda kus ajateenistuses olid, siis nende valmidus ja kokku kogumine oleks aeglasem kui Kaitseliidul. Pataljonina oleks nad brigaadi alluvuses, mitte iseseisevad, vältimaks blue-on-blue situatsiooni. Iseseisvate reservväelastest sissiüksustena ei ole neist pikalt kasu, sest erinevalt piiriäärsete maakondade kaitseliitlastest puudub neil varustusbaas ja kohaliku piirkonna tundmine.
2) Mida saab PV teha sõjaajal? Arvestades nende isikkoosseisu numbreid ja erialast ettevalmistust, siis täpselt sedasama mida rahuajal - kontrollib inimeste liikumist ja filtreerib põgenike (kahtlase elemendi avastamiseks). Ainult riigipiiri asemel on brigaadi vastutusala tagumine piir.

IMHO

Siiski. Kõik piirivalvurid baseeruvad kordonites. Idapiiril peaks neid olema 6. Ehk siis tegutsema hakkaksid sissikompaniidena. Reserv loomulikult kogutakse kuskil tagalas ja hakkavad opereerima kus vajadust nähakse. Ise näeksin neid pigem tulejuhtidena ja järelveo häirijatena vms... Ülesanded ja varustus võiks kattuda KL VG-dega (kui suur üksus see ongi?).

Hakata kontrollima brigaadi vastutusala tagumist piiri? Kardan, et nad jäävad suht kohe vaenlase tagalasse... Ja sel juhul sõjaväepolitsei väljaõpe ikka juurde vaja. Ning muidugi peaks olema plaan ja ettevalmistus juba rahuajal neid selles rollis kasutada. Ma pole küll kindel, kas see parim rakendus neile on.

2) Mida saab PV teha sõjaajal? Arvestades nende isikkoosseisu numbreid ja erialast ettevalmistust, siis täpselt sedasama mida rahuajal - kontrollib inimeste liikumist ja filtreerib põgenike (kahtlase elemendi avastamiseks). Ainult riigipiiri asemel on brigaadi vastutusala tagumine piir.

Aga kas seda ka juhul, kui rakenduks näiteks Rene Toomse versioon võimalikust rünnakust? Ehk, et üle Narva piiri sõidavad ootamatult sõidukid kõigest ca 100 relvastatud mehega, kellest samas piisab, et Ida-Virumaal strateegilised objektid kontrolli alla võtta? Soomukid ja tankid järgneks alles hiljem.
Mulle tundub, et sellisel juhul võiks ka käputäiest automaatitega relvastatud (sõjaväelastest) piirivalvuritest olla piisavalt kasu, et sissetungijate edasiliikumist kasvõi mõnevõrra takistada.

LeBon kirjutas:Ehk, et üle Narva piiri sõidavad ootamatult sõidukid kõigest ca 100 relvastatud mehega, kellest samas piisab, et Ida-Virumaal strateegilised objektid kontrolli alla võtta?

Vaevalt küll et piisaks. Aga selle kohta on eraldi teema olemas 111 leheküljel: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 54&t=35564

LeBon kirjutas:... Ehk, et üle Narva piiri sõidavad ootamatult sõidukid kõigest ca 100 relvastatud mehega, kellest samas piisab, et Ida-Virumaal strateegilised objektid kontrolli alla võtta? Soomukid ja tankid järgneks alles hiljem.
Mulle tundub, et sellisel juhul võiks ka käputäiest automaatitega relvastatud (sõjaväelastest) piirivalvuritest olla piisavalt kasu, et sissetungijate edasiliikumist kasvõi mõnevõrra takistada.

Selleks, et takistada ootamatut läbimurret piiripunktis, peaks täisvarustuses mehed olema kogu aeg positsioonidel. Ajutiselt võimalik, kuid pikemas perspektiivis võimatu.
Minu mõte tugines praeguse PV kasutamise võimalustele, mitte sellele, kuidas neile juurde anda tegevusi "juhul, kui saavad mehed ja raha". Ja kelle arvelt see juurde andmine tuleb?

Some kirjutas:… Hakata kontrollima brigaadi vastutusala tagumist piiri? Kardan, et nad jäävad suht kohe vaenlase tagalasse...

Et nagu brigaadi ees võitlemas polegi??? Kui brigaad ei suuda sinu arvates midagi teha, siis kuidas suudaks seda teha paremini piirivalvurid?
Mina leian, et misiganes tegevus toimub, on see omavahel kooskõlastatud ja kui brigaad liigub, siis koos nende vastutusala piiriga PV. Neil on juba praegu täiesti arvestatav liikuvate kontrollpunktide võimekus.

Antud käsitlus lähtub sellest et mitte arutada äkkrünnakut, vaid vaadata võimalikule juba olemasolevale ning täiendatavale Piirivalvele. Miks teha lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule veel mingi samalaadne ja dubleeriv organisatsioon? Oma ressurss, väljaõpe, juhtkond, tegevuskavad jne.jne. ???
Kui vaadata tagasi Ukraina kogemustele, siis üheks probleemiks oli ATO killustatus ametkondade vahel. See viga on nüüd parandatud ühtse juhtimisega. Kas on vaja meil korrata seda viga?

Ehk siis eeldad, et ohuolukorra tekkides jäetaks piir juba ennetavalt maha? Ja otse loomulikult ei hakka piirivalve piiril mingit rinnet tekitama (neist joostakse nagunii üle) vaid minu ettekujutuses tegutseks nad samas rollis kui KL VG. Lihtsalt piirivalvurid on elukutsest tingituna kohe võtta.
Piirivalvuriks õpitakse kolm aastat. Asi see SBK sinna sisse integreerida oleks. Sissiõpet saab vajadusel kas koolis võis siis KV või KL-i õppekeskustes.
Ja otse loomulikult alluks sõjaolukorras ülemjuhatusele nagu kõik relvajõud. Miks peaks mingit paralleelstruktuure tegema? Suudab KV KL-ga koos tegutseda, suudab ka piirivalvega.

Kordonite koosseisud on jao kuni miinusega kompanii suurusjärgus ja seal ei ole ju kõik kogu aeg tööl. Muidugi kui näiteks Narvas oleks kriitilisel hetkel kolm rühma piirivalvureid koos, siis nad oleks rohkem kui üldse mitte kedagi, aga siiski vaid kolm kergete relvadega rühma.

mart2 kirjutas:

LeBon kirjutas:... Ehk, et üle Narva piiri sõidavad ootamatult sõidukid kõigest ca 100 relvastatud mehega, kellest samas piisab, et Ida-Virumaal strateegilised objektid kontrolli alla võtta? Soomukid ja tankid järgneks alles hiljem.
Mulle tundub, et sellisel juhul võiks ka käputäiest automaatitega relvastatud (sõjaväelastest) piirivalvuritest olla piisavalt kasu, et sissetungijate edasiliikumist kasvõi mõnevõrra takistada.

Selleks, et takistada ootamatut läbimurret piiripunktis, peaks täisvarustuses mehed olema kogu aeg positsioonidel. Ajutiselt võimalik, kuid pikemas perspektiivis võimatu.Minu mõte tugines praeguse PV kasutamise võimalustele, mitte sellele, kuidas neile juurde anda tegevusi "juhul, kui saavad mehed ja raha". Ja kelle arvelt see juurde andmine tuleb?

Äkki hoopis tugevdada Kaitseliidu vastavaid võimekusi ja valmisolekut Narvas? Kui ma õieti mäletan siis nende hoone asub tegelikult üsna samas kandis maanteepiiripunktiga.

Piirivalvest on eelkõige kasu varem paika pandud pioneerivahendite initsieerijana, mitte kuulipildujaga jalaväge peatamas. See omakorda tähendab varem tehtud kindlustustöid, et vastasel masinatega polegi võimalik mujalt läbi sõita kui sama riigipiiri ületav maantee.

Vajalik on positiivne doominoefekt - PV võidab natuke aega valmisolekuüksutele ja KL kohalikele üksustele, need võidavad omakorda aega KV mobiliseerimisel, KV võidab aega liitlaste tulekule jne.

Kui tegevus kohe piiril ei alga, on vägagi võimalik negatiivne doominoefekt - vastane ületab takistamatult piiri, kohalik KL ja valmisolekuüksused tabatakse püksid maas, need peavad lahingusse asuma käigult ja poolikult, ei suuda vastast mõjutada, vastane jõuab mobilisatsioonipunktidesse enne, kui need ära tühjendatakse, KV ei suuda vastast kuigivõrd viivitada, liitlased satuvad halba seisu (halvimal juhul Normandia stiilis operatsioon, kuna vastane on jõundud läänerannikule).

Näen nüüd ette, et lauda lüüakse kohe "eelhoiatus". Näen siin teatud raskusi seoses pidevate etteteatamata suurõppustega regioonis (tekib konna keetmine), mis muutuvad järjest reaalsemaks (kus siis teha vahet, kas päris või katsetamine) ja teiseks pole sugugi kindel, et kui idanaaber korraldab piiril mingi analooge mitte omava jama, siis Stenbock tormab mobilisatsiooni lubama (mis tähendab de facto sõja kuulutamist).

Näiteks Narva puhul on küll kasu konkreetne - keegi peab alati istuma hästikindlustatud ruumis ja vajadusel keerama õhkimismasina käepidet. Piisab isegi ühest mehest, et terve tankikolonn seal seisaks. Kui laengud ja nende juhtmed on piisavalt paksu betooni taga, siis jalaväelabidaga spetsnaazikud neid sealt kätte lihtsalt ei saa. Eriti kui mõni PV täpsuspüssi või kergekuulipildujaga neid seejuures segab.

Aga miks see lülitimees peab piirivalvur olema?

Kapten Trumm kirjutas:Piirivalvest on eelkõige kasu varem paika pandud pioneerivahendite initsieerijana, mitte kuulipildujaga jalaväge peatamas...

Praegu on Piirivalve osa Politseiametist ja seega lähtuvalt Genfi konventsioonist pole nad kombatandid.
Kui määrame neile lahingülesanded, siis muudame nad automaatselt legaalseteks sihtmärkideks.
Ja hullem veel - nende eelarve on automaatselt NATO mõistes kaitse-eelarve osa. Mis omakorda annaks poliitikutele võimaluse viia PV ja KV kogusumma vastavusse lubatud 2 protsendiga (seega oluliselt vähendada).


OT. Mälestused - me võime vaielda detailide üle, kuid see oli üks punkt, kui arutati NATO-ga liitumiste ajal eelarveküsimusi.

Uno Kaskpeit: NATO pole võimeline meid kaitsma, vajame ise sõjaväestatud piirivalvet.

Praegu on Piirivalve osa Politseiametist ja seega lähtuvalt Genfi konventsioonist pole nad kombatandid.
Kui määrame neile lahingülesanded, siis muudame nad automaatselt legaalseteks sihtmärkideks.

Oh, ei maksa arvata, et idanaabri tegemiste puhul mingi konventsioon kellegi puutumatust tagab.....
Putleri maal mõeldakse natuke teisiti - kui mingis asjas ohtu nähakse, siis sinna tina ka antakse.
Et ei tekiks mingeid poliitilisi tõrkeid, siis nähakse selleks lahingukoosseisus ette vastav seltskond, kelle tegemis saab pärast eitada, näiteks Wagneri bandiidid. Meie ei teinud ja üldse on nad vabatahtlikud ja teevad mis tahavad