www.militaar.net

Narva jõe sildade 5 minutiga õhku laskmise eelduseks on nende varasem mineerimine. Kas siis võidetaks sellega umbes 2-3 tundi, mis kulub Vene sõjaväel pontoonsilla rajamiseks kuhugi, kus seda enam nii lihtsalt õhku lasta ei saa.

Kas tõesti keegi arvab, et kui EKRE ja Keski osad tegelased suudavadki oma plaani läbi suruda, siis keegi mineerib praegusel rahuajal piirijõe sillad, s h Sõpruse silla, mida ületab tuhandeid inimesi päevas?

Ma ennustan - seda ei juhtu. Aga mis juhtub on see, et tekitatakse mõnus struktuur, kuhu kaitseraha eest igasugu ametimehi tööle võetakse, kellest pole sõja puhul suuremat abi.

Piirivalvuritest, kes ümberpiiratud Narva kordonit kaitsevad, kuni selle allaandmise või hävitamiseni on vaid poliitiline kasu, et Narvat ei anta lahinguta ära. Selle kasu suudab tagada ka Alutaguse Malev ja efektiivsemalt.

Ka siis, kui sillad oleksid eelnevalt mineeritud, ei oleks mitte millekski vajalik, et kätt lülitil hoidev isik peaks piirivalvur olema. Minu arvates vastupidi - see oleks väga ebasoovitav, sest kõnealune isik peaks olema väga selgelt EKV käsuliini alluvuses.

Täiesti ilmselgelt ei ole lülitimehe tekitamiseks vaja mingit terve piirivalve reformi.

Kriku kirjutas:Täiesti ilmselgelt ei ole lülitimehe tekitamiseks vaja mingit terve piirivalve reformi.

Kaldun ka seda arvama. Tsiviilis on kasutusel nn maatriksjuhtimine ja -organisatsioon, kus osa kompetentsi, ülesandeid tuleb kõrvalstruktuuridest. Piirivalve puhul oleks see siis nii, et käsuliin on PPAs, kuid osa kaitseväe ülesandeid, väljaõpet tuleks KVlt, nagu näiteks sissindus. Aga see on vist lahtisest uksest sissemurdmine, ehk juba toimiv skeem? Nii et reformi asemel püüaksime julgeolekusse raha juurde panna, mitte seda ümber jagada ja killustada, nagu eespool juba kirjutatud.

On küll vaja. Kui piirivalvur kujutan endast sõjalist ohtu, siis hakatakse neid sõjaliste vahenditega ka mõjutama.
See pole nii lihtne, et ainult lüliti - lihtsamas olukorras tuleb nt lülitini pääseda. Või elimineerida keegi, kes seda üritab kahjutuks teha.
PV puhul tähendab see ikkagi teatud relvastust ja väljaõpet - üldistest asjadest nt võimet pidada jao lahingut. Vallutada ruume. Tuli ja liikumine.
Omada teatud lahingrelvastust (püstolid siin ei päde) jne.

Selleks kõigeks pole vaja piirivalveametit muidugi taastada. Piirivalveamet kui oma püsikuludega adminstruktuur lihtsalt lükkaks kõiki neid relvastame, õpetame jne plaane edasi, sest raha jääks ju vähemaks.

EKRE-l on ühes asjas küll õigus - mina pean äärmiselt vähetõenäoliseks, et tänane, politseitaustaga PPA juhtkond sellist plaani toetaks. Seal ei toetataks ühtegi SA suunitlusega suuremat kulutust.

See pole nii lihtne, et ainult lüliti - lihtsamas olukorras tuleb nt lülitini pääseda. Või elimineerida keegi, kes seda üritab kahjutuks teha.

Jah, kõike seda teekski EKV vastav meeskond, kes Narva komandeeritakse. Lihtne. Kuluefektiivne. Ja nii edasi.

Struktuur ja väljaõppekeskused ju olemas. Isegi sidevahendid ja relvastus mingil kujul. Inimesed olemas, võiks rohkem olla. Üleanne süjaajaks puudu.
Arvate, et peab hakkama Piirivalvet nullist ehitama nagu 1991a? Kusjuures kiirelt ja odavalt saadi tollal hakkama.

Teine küsimus - miks peab sildade õhkulaskjaks KV olema? Ehitame KV-le punkrid, paneme piirivalvekaamerate kõrvale KV kaamerad ja 24 meest neljas vahetuses igas suuremas piiripunktis kaameraid passima? Kaameraid ei saa alati usaldada ka, vahel tuleb ikka ATV-del patrull kohale saata, või siis siuksed kriitilised kohad üldse tunnimeestega katma Võib olla tuleks KV-l siis piiri jälgimiseks üldse omaette üksus teha

Jah, väga kriitilises lõigus viivitamiseks oleks omaette EKV meeskond mõeldav küll. Narva sillad seda küll vaevalt et on, sest nagu ootamatu rünnaku teemas põhjalikult selgitatud, veereks vaenlane Narva üle jõesängi põhja ka.

Narva (ja teiste piirijõgede) kaldad tuleb eskarpida, kust üle jõe ujuvad soomukid või pontoonsillal sõitvad raskemad masinad üle ei saa nii lihtsalt.
Narva linnas saab seda kindlasti teha ka ÜF meetme "Ääremaade konkurentsivõime parandamine" (nimi meelevaldne) rahastatud kaldapealsete renoveerimise programmist, rajades kaldale 4 m kõrguse betoonist seina.

Some kirjutas:Struktuur ja väljaõppekeskused ju olemas. Isegi sidevahendid ja relvastus mingil kujul. Inimesed olemas, võiks rohkem olla. Üleanne süjaajaks puudu.
Arvate, et peab hakkama Piirivalvet nullist ehitama nagu 1991a? Kusjuures kiirelt ja odavalt saadi tollal hakkama.

Teine küsimus - miks peab sildade õhkulaskjaks KV olema? Ehitame KV-le punkrid, paneme piirivalvekaamerate kõrvale KV kaamerad ja 24 meest neljas vahetuses igas suuremas piiripunktis kaameraid passima? Kaameraid ei saa alati usaldada ka, vahel tuleb ikka ATV-del patrull kohale saata, või siis siuksed kriitilised kohad üldse tunnimeestega katma Võib olla tuleks KV-l siis piiri jälgimiseks üldse omaette üksus teha

Olen ka seda meelt, et meil on 90% vajalikust olemas. Lisaks pole tõenäoline (mart2, tervitused), et Genfi konventsiooni järgi mittekombatantidest PV jääks kuidagi kõrvale idanaabri tinarahest või hilisematest repressioonidest - kes tahab elada, peab nagunii tegutsema.

Kui mina oleks VF 8. motolaskurbrigaadile järgneva rahvuskaardi brigaadi ülem, laseks ma kõik kätte saadud kaitseväelased, piirivalvurid, politseinikud, kaitseliitlased ja turvatöötajad võimalikult ruttu relvitustada ja trellide taha toimetada, sest antud seltskonnast lähtuks minu vastutusalas kõige rohkem riske. Ja kui brigaadis oleks mõni tšetšeenide pataljon, siis veel lihtsamalt -kuul kuklasse ja mõnesse kaevanduse shahti.

Kapten Trumm kirjutas:Narva (ja teiste piirijõgede) kaldad tuleb eskarpida, kust üle jõe ujuvad soomukid või pontoonsillal sõitvad raskemad masinad üle ei saa nii lihtsalt.
Narva linnas saab seda kindlasti teha ka ÜF meetme "Ääremaade konkurentsivõime parandamine" (nimi meelevaldne) rahastatud kaldapealsete renoveerimise programmist, rajades kaldale 4 m kõrguse betoonist seina.

Jah, tuleb. Ei, mitte keegi ei hakka seda tegema. Edasine arutelu palun lahkesti ootamatu rünnaku teemasse, kus Narva jõe liini kindlustamist on juba mitu korda arutatud.

Kapten Trumm kirjutas:… Olen ka seda meelt, et meil on 90% vajalikust olemas. Lisaks pole tõenäoline (mart2, tervitused), et Genfi konventsiooni järgi mittekombatantidest PV jääks kuidagi kõrvale idanaabri tinarahest või hilisematest repressioonidest - kes tahab elada, peab nagunii tegutsema.
Kui mina oleks VF 8. motolaskurbrigaadile järgneva rahvuskaardi brigaadi ülem, laseks ma kõik kätte saadud kaitseväelased, piirivalvurid, politseinikud, kaitseliitlased ja turvatöötajad võimalikult ruttu relvitustada ja trellide taha toimetada, sest antud seltskonnast lähtuks minu vastutusalas kõige rohkem riske. Ja kui brigaadis oleks mõni tšetšeenide pataljon, siis veel lihtsamalt -kuul kuklasse ja mõnesse kaevanduse shahti .

Ei saa tervitusest aru...
Ilmselt sa ei mõista Genfi konventsioonide põhjuseid ja loogikat. Kahju.
OT lõpp.

Ei saa tervitusest aru...
Ilmselt sa ei mõista Genfi konventsioonide põhjuseid ja loogikat. Kahju.
OT lõpp.

Natuke ikka mõistan, olen isegi vastaval täienduskursusel käinud - sõjapidamise eetikast ja juriidikast.
Kuulanud seda staabijuristide jahumist, kuidas idanaaber eeldatavasti sõjaõigust täidab ja kuidas meie seda enam täitma peame.
Pärast meestega arutasime, et oleks otstarbekas luua rühma laskur-juristi ametikoht ja kompaniisse lausa juristide meeskond.
Aga see selleks.
Teen enda poindi loll-lihtsaks - kui VF GRU spetsnaz saab ülesandeks hõivata nt Sõpruse sild Narvas, siis selle käigus lõikavad nad läbi iga kõri, kelle omanikku nad peavad endale ohtu kujutavaks.
See, kas meie teeme enda PV-st kombatandid või mittekombatandid, ei muuda asja. Ja VF taolist riiki tõenäoliselt ei suuda keegi vedada Nürnbergi taolisse tribunali, et esitada süüdistus vene kindralitele eestlastest piirivalvurite või politseinike tapmises kui sõjakuriteos.

Seepärast pole mõtet siin inimesi lollitada, et PV militariseerimine teeb neist (legitiimse) rünnaku objekti - PV, politsei jms on relvi valdava asutusena ja sellega vastasel ohtu kujutavana ühe objekti/asula hõivamisel nagunii rünnaku sihtmärgiks, kui nad just enne rünnaku algust valge lipuga alla andma ei tule. Seepärast pole ka mingit suuremat vahet PV-d varitseva ohu suuruse osas - rünnatakse neid vältimatult ja sellest, kuidas nad suudavad vastata, sõltub nende ellujäämine kõige rohkem. Mitte nende kombatandi/mittekombatandi staatusest.

Leheküljetäis postitusi läks EKV suuruse ja struktuuri teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p562808

Viimasel ajal olen märganud, et piirivalvejuhid lähevad politseijuhtideks:
1. Lõuna piirivalvebüroo juht Kagu politseijaoskonna juhiks
2.Kagu piiripunktide juht Tartu politseijaoskonna juhiks
3.Ida piirivalvebüroo juht Narva politseijaoskonna juhiks.
Lisaks tean veel mitut meest kes on puht politsei tööle üle läinud

PV-l oli kunagi sõjaline roll ja väljund, nii maapeal kui merel.
Täna seda enam pole.

Kahuritega relvastatud patrull-alused olid samuti, kui asjad oleks vanaviisi, tunduks see mereväelaste idee päris totrana.