Oluline vahe on selles mida nad treenivad. Kui spordiklubi treenib oma spordiasju, siis probleemi pole. Tavaline sporditrenn ei tekita treeninggrupist kokkuharjutanud jagu, rühma, kompaniid või muud sõjalist struktuuri. Sporditreeninggrupp on sõjalises mõttes ikka kari tsiviile sõltumata sellest kas nad harjutavad võitluskunste, laskmist või lauatennist.
Kui sporditrenni sildi all toimub taktikaliste tegevuste harjutamine, üksuse kokkuharjutamine, siis on probleem. Seda probleemi ei ole täna tuvastanud ei harrastajad ega ka ametkonnad. Seega tõsist probleemi täna ei ole.
Probleem on selles, et ka mittesõjalised, kuid teatud siseringil ja ühtekuuluvusel püsivaid klubisid peetakse üldiselt Vene "russkii mir" hübriidsõja üheks elemendiks.
Seal on saavutatav teatud konspiratsioon ja seda on võimalik järgmisele levelile ka edasi arendada, kui vajadus tekib.
Teine asi, sa räägid ainult practicalist. Nt airsoft on mitmel pool kasutusel üksuse kokkuharjutamiseks ja mingeid jaotaseme asju saab sellega suurepäraselt õppida. Isegi AK-47 kasutamine on võimalik vastava airsofti relvaga selgeks õppida - kasutamine on pea 100% identne. Ja airsoftiga tegelejaid on erinevalt practicalist pea võimatu kontrollida, sest ostetav varustus ei jäta mingeid jälgi kuskile registrisse (erinevalt relvaloast), seda võib õpetada ja õppida kes iganes.
Tegemist on igal juhul õrna teemaga, sest kraane keerates läheme kergesti enda põhivabaduste kallale.
Seda aga vene hübriidtehnika (aga ka islamiäärmuslus) usinalt ära kasutab.
Selles ma olen aga kindel, et analoogne üritus kuskil Pihkva oblastis, kus käiakse koos laskmas ning airsofti mängimas ning nt identifitseeritakse end Eesti sümboolikaga (ja vaadatakse agaralt Eesti meediat) leiab kohese ja karmi vastukaja igasugu vene "kolmetäheliste organite" poolt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.