Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Walter2]

Igasugune varjendite rajamise ettepanekutele tekivad koheselt vastuväited (ja päris kõrgel tasandil) et kas me valmistume sõjaks?! Mõttemaailma muutmine patsifistlikust realistlikuks võtab ikka päris kaua aega kui inimpõlve jagu pole lillegi liigutatud.

[Kapten Trumm]

Ametlikus poliitmantras (Eesti on hästi kaitstud) varjendite koha pealt probleem kuigi suur pole - Eesti igapäevapoliitika osa on ju täna eduraportid, kuidas me järjest paremini kaitseks valmistume.

[Leino]

HS kirjutab täna tsiviilkaitsest Helsingis, osa tasulised.
Siin kaart kaljuvarjenditest koos ehitusaasta ja mahutavusega: https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559865.html
Ja siin linnajuhtimispunkrist https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000005350586.html.
Kuidas tuumarünnaku korral asjad käiks https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000005559863.html

Lp härrased, kas te võtaksite vaevaks kopida siia vähemalt HS orgininaaltekst (muidugi eestikeelne kokkuvõte oleks ägedam).
Meil paljudel pole nagu HS tellimust tehtud ja ilma selleta näeb sealt 2 esimest lauset.

Ja kui tõlkida ei viitsi, saatke mulle pdf failina artikkel ja tõlgin ära.

[Kapten Trumm]

Võtan sõnasabast - kuna ma HS ligipääsu ei oma, siis arvutis ootab tõlkimist selline seadus:

http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2011/20110506

Usun, et eelkõige pakuvad siinsele rahvale huvi nõuded, kuhu ehitada ja milliste arvudele järgi.

[Leino]

Oi krt, oli vaja lubada Sihuke spetsiifiline keel kohe.

Õhtuks proovin ära teha.

[Kapten Trumm]

Need ongi need müütilised (2011 täiendatud) normid, millele Soome maa-alused garaažid ja asjad vastama peavad

[Shackleton]

Garaazid ja ka keldrid nüüd küll kuidagi nendele nõuetele vastata ei saa, ega pea ja pole ka kunagi vastand. Ainuke asi mis mulle küsimuse tekitas, kas rahu ajal võib (raha kokkuhoiu mõttes) selles pommivarjendis asuda kelder? Või peavad kortermajal olema parkla, kelder ja varjend kõik eraldi.

[Smith]

Saab kasutada laon jms
On ettenähtud aeg, mille jooksul peab olema võimalik ruumid tühjendada.
Olen külastanud ühte kooli, kus varjendis asuvad garderoobid.
Õpetajad peavad suutma teha platsi puhtaks 8 tunniga.

[Leino]

Võtan sõnasabast - kuna ma HS ligipääsu ei oma, siis arvutis ootab tõlkimist selline seadus:
http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2011/20110506
Usun, et eelkõige pakuvad siinsele rahvale huvi nõuded, kuhu ehitada ja milliste arvudele järgi.

1 §
Varjendite tehnilised nõuded ja varjendite seadmete korrashoid
Lisaks sellele, mis määratletakse päästeseaduses (379/2011), ehitise omanik peab kandma hoolt selle üle, varjend ja selle seadmed vastavad antud määrustikus määratud nõuetele.
Varjendite tehnilised nõuded ja seadmete korrashoiu määrused määratakse eraldi siseministeeriumi määrusega.
Varjendite seadmetele määratud nõuded, seadmetele tehtavatele märgetele ning seadmetega kaasaskäivat informatsioon ja juhised määratakse eraldi valitsuse määrusega

2 §
Varjendi kaitseruumi kõrgus peab olema vähemalt 2,3m. Talade ja kanalite kohal olevate kaitseruumide vaba kõrgus võib olla 2m.
Kui S1-klassi terasbetoonvarjend ehitatakse üle 90m2 suuruseks, peab selle jagama vähemalt kaheks osaks terasbetoonseinaga.
Seinas võib olla auke eluoluks vajalike asjade tarbeks.

3 §
Lüüs
S1-klassi terasbetoonvarjendis peab olema lüüs või lüüsitelk. Lüüs peab olema vähemalt 2,5ruutmeeri suurune. Lüüsitelgile peab olema määratud vähemalt 2,5m2 suurune põrandapind.
S2-klassi terasbetoonvarjendi võib ehitada ühe lüüsiga, mille pindala on vähemalt 4m2.
Kaljuvarjendis peab olema iga sissekäigu juures vähemalt 4m2 suurune lüüs.

4 §
WC
Varjendis peab olema üks kuivkäimla osa(panipaigalaadne) ning vajaminevad tarvikud iga 20ruutmeetri kohta.

5 §
Esmaabi ja haigetuba
Kaljuvarjendis ja S2-klassi varjendis peab olema lüüsi vahetus läheduses ruum esmaabi ning haigetoa tarvis, mis on pindalalt vähemalt 10% varjendi pindalast.

6 §
Masinaruumid ja valveruum
Kaljuvarjendis ja S2-klassi terasbetoonvarjendis masinaruumid ja muud tehnilised ruumid peavad olema eraldatud vähemalt vaheseintega muudest ruumidest.
Kaljuvarjendis peab olema masinaruumi läheduses vähemalt 7ruutmeetri suurune ala valveruumi jaoks.

7 §
Väljapääsud
S1 ja S2-klassi terasbetoonvarjendites peab olema lisaks sissepääsule ka vähemalt 1 varuväljapääs ja kaljuvarjendis vähemalt 2 varuväljapääsu.

8 §
Kaljuvarjendi asukoht
Kaljumehaanilises arvutamises mõõdetakse kaljupaksuste surveaste. Kaljumehaanilised arvutused tuleb teha, kui siruulatus on suur või kalju omadused on nõudlikud.
Kaljulae mõõtekontrollis mõõdetakse kaljupinna kestvust ühtlasele, 600kN/m2 koormusele
Mõõtetabelites välja toodud paksustest ei pea kinni pidama, kui arvutuste järgi suudetakse tõestada, et kaljustruktuuri vastupidavus on võrdne tabelis toodud õhematele väärtustele.
Mõõtetabelites nõutakse rahvusvaheliselt kokkulepitud kalju kvaliteediklasse, Q-klassifikatsiooni. Tabelis olevad mõõtud näitavad kaljupinna kvaliteeti.
Kaljulaepinna ning seinapaksus peab olema varjendi ümber varjendi paksune, kuid mitte vähem kui 8 meetrit
Kahe koopa vaheline sein peab olema kõikide varjendiklasside puhul vähemalt 5m paks ning kaljupõranda paksus peab olema vähemalt sama paks kui kaljukatus.
Varjendi väljaspool olevate tunnelite katuse ja seina paksus peab olema vähemalt pool tunneli pikkusest kuid mitte vähem kui 4m.

9 §
Kaljuvarjendi lõhkamine
Lõhkamine tuleb teha täpsuslõhkamisena lüüsi juures ning vähemalt 2m kaugusel surveseina mõlemalt poolelt tunneli ristlõike osalt.

10 §
Kalju tugevdused
Kaljukatusele piserdatavasse betooni hulka tuleb lisada kuumutatud(?) terasvõrk või betoonimass peab sisaldama teraskiudu.
Varjendi katuse poltühendused peavad vastama järgmisele:




11 §
Killukaitse
S1-klassi terasbetoonvarjendite kildude eest kaitsvate ehitiste kogupaksus peab olema vähemalt 200mm terasbetooni või 30mm terast.
S2-klassi terasbetoonvarjendite kildude eest kaitsvate ehitiste kogupaksus peab olema vähemalt 250mm terasbetooni või 30mm terast.
Kaljuvarjendite kildudelt kaitsvate ehitiste kogupaksus peab olema vähemalt 400mm terasbetooni või 50mm terast.

12 §
Survekoormus:
S1-klassi terasbetoonvarjendite katust, ümbritsevaid seinu ja survekoormusele alluvat põrandat peab lisaks tavalisele koormusele mõõtma 100kN/m2 suurust survelainest tekkivat koormust.
Avariiväljapääsu ehitised, varjendi ukse avamist kaitsvad ehitised ja avariiväljapääsu teekonna katust peab mõõtma lisaks tavalistele koormustele ka 25kN/m2 suurusele murdekoormusele.
Maaaluse või sellega võrreldava S2-klassi terasbetoonvarjendite katust, seinu ja põrandat peab lisaks tavalisele koormusele mõõtma 200kN/m2 suurust survelainest tekkivat koormust.
Maapealse või sellega võrreldava S2-klassi terasbetoonvarjendite seinu peab mõõtma 400kN/m2 suurusele survelainest tekkivale koormusele.
Kaljuvarjendite seinu ning värske õhu ning väljamineva õhu surveseinu peab mõõtma nii, et nad kestaksid vastu survelaine tekitatud 300kN/m2 koormusele.
S2-klassi terasbetoonvarjendite ja kaljuvarjendite lüüs, summutusruum, turvatud sisenemistee, killukaitse ja avariiväljapääs ning surveseina välispinnal olevate ventilatsiooniseadmed peavad kestma vastu 100kN/m2 koormusele.
Kõik survekoormust taluvad ehitised peavad kestma (takaisinheilahduskuorma) tagasi liikuvat koormust, mis on 1/3 survekoormast.
Turvauksele/luukidele/sulgemisvahenditele ja survekoormust vastuvõtvatele ventiilidele mõjuv survekoormus tuleb arvestada 1,5kordsena.

13 §
Raputuskoormused ja muud koormused
S1-klassi terasbetoonist varjendi ehitistel peaks mõõtma raputuskoormust valimatust suunast, mille suurus on vähemalt varjendi ehitise kahekordne mass.
S2-klassi terasbetoonist varjendi ja kaljuvarjendi ehitised peavad läbima mõõtmised järgmiste valemite põhjal:

1) Vertikaalne koormus:
qv = (1 ± nv)(g + q) + ql

2) Horisontaalne koormus:
qh = ± nhg

Valemites, g on ehitise omakaal, q on ehitiste koormusmääruste järgi varjumise ajal pikaajaliste koormuste summa ning ql on raputuste neutraliseerijatega varustatud seadmetest johtuvad pikaajalised koormused.
Vahetala olmekoormaga võetakse arvesse 1/3.
S2-klassi terasbetoonvarjendite ja kaljuvarjendite tegur n- numbrid on järgmised:




14 §
Ehitiste klassifitseerimine ja tugevdamine
S2-klassi ja kaljuvarjendite terasbetoonehitised tuleb ehitada Soome ehitusmääruste kogumikus määratletud 1 ja S1-klassi varjendite ehitusklassi 2 nõuete järgi, kasutades vähemalt C25/30 betooni.
Betooniarmatuuri tõmbetugevus peab olema 5%
Plaatide ja seinade peatugevduste ja jätkutugevdustena tuleb kasutada läbimõõdult vähemalt 8mm ja maksimum 20mm paksust terasarmatuuri.
Surve-ja murdmisraskuste mõõtmisi kasutatavates ehitistes ja vastu maad olevates põrandates ristuva armatuuri vahe mõlemasse suunda võib olla maksimum 150mm ehitise sisepinnas ja maksimum 300mm ehitise välispinnas.
Armatuuri ristumisala võib olla painutatud ehitistes vähemalt 0,17% staatiliselt ühes betooni ristumisalas, mõlemas suunas ja eraldi igas pinnas.
Maapinnale toetuvas plaadis võib kasutada ühte jätkuvat armatuurvõrku.
Terasbetoonis varjendi lae aluspinnas peab olema armatuurile lisaks veel peatugevdusele külge seotud terasvõrk või betooni kinnituv laineline terasplaat.


15 §
Ventilatsioon
Varjendisse peab tulema rõhuventiili kaudu eelfiltreeritud õhku 2,7dm3/s varjendiosa ruutmeetri kohta ja filtreerimise ajal vähemalt 0,9dm3/s nii, et õhk jaguneb võrdselt terve varjendi peale.
Ventilatsioon peab töötama sõltumata elektri olemasolust.
Varjendis tuleb hoida ülerõhk vähemalt 50 Pascalit.
Ventilatsiooni peab ehitama nii, et sissetõmmatavast õhust saab filtreerida mürgised ained.
S1-klassi varjendi ventilatsioon peab olema ehitatud selliselt, et on olemas valmisolek mürgiste ainete avastamiseks ja filtreerimiseks vajalike seadmete paigaldamiseks.
S1-klassi ja kaljuvarjendite ventilatsioon peab olema ehitatud selliselt, et varjendisse tulevast õhust on võimalik avastada ja filtreerida mürgiseid aineid.
S2-klassi terasbetoonist varjendis ja kaljuvarjendis peavad olema väljaviiva õhu ja puhta õhu kanalid paigutatud nii, et nendevaheline kaugus peab olema vähemalt 10 meetrit.
S1-klassi terasbetoonist varjend peab olema ehitatud nii, et ventilatsiooniseadmetele on mõeldud vähemalt 1,5 ruutmeetrit põrandapinda.
S2-klassi terasbetoonist varjendis ja kaljuvarjendis ventilatsiooniseadmed paigutatakse 6§ väljatoodud masinaruumi.

16 §
Kaljuvarjendi jahutus
Kaljuvarjendi varjendiosas olevate jahutavate pindade/ruumide suurus peab olema vähemalt 2,4ruutmeetrit per inimene

17 §
Veevärk
S1-klassi terasbetoonist varjendi veepunkt võib olla väljaspool varjendit selle vahetus läheduses. S2-klassi terasbetoonist varjendi ja kaljuvarjendi veepunkt peab olema varjendis sees.
Kui veepunkt on varjendis sees, peab olema võimalus 15 liitri vee hoiustamiseks ruutmeetri kohta. Muudel juhtudel peab olema võimalus 40l vee hoiustamiseks ruutmeetri kohta.
Varjendis oleva veepunkti juures peab olema ka pesuvann ja põrandakaev(äravool).
Jäätmekäitlus tuleb organiseerida asjakohaselt

18 §
Elekter ja valgustus
Varjendid tuleb liita jaotusvõrku. Sel peab olema oma elektrikilp, mis on ühendatud eraldi ühendusega peakilpi.
Kaljuvarjenditel peab olema enda peakilp, mis on liidetud eraldi ühendusega jaotusvõrku.
Varjendeid võib varustada varuelektriga.
Kaljuvarjendite ja S2- klassi terasbetoonist varjendite ruumid ja koridorid tuleb varustada püsiva valgustusega, piisava määra stepslitega ja tagavaravalgustusega.
Varjendi tagavaravalgustus jaotub tegelikuks tagavaravalgustuseks ja avariivalgustuseks.
S1-klassi varjendi avariivalgustus võib olla seotud ventilatsioonisüsteemiga ühendatud valgustusega

19 §
Kommunikatsioonid
Varjendites peab olema mobiilsidet võimaldav tehniline seade või telefonipunkt, mis on juba ühendatud telefonivõrku kas eraldi ühendusena või on majas oleva telefoni duplikaatühendus

20 §
Seadmete töökorras hoidmine
Varjundi seadmete töökorras hoidmiseks tuleb neid hooldada vähemalt iga 10 aasta järel.
Töökorra kontrollist on vaja teha dokument, kuhu märgitakse seadmepõhiselt sooritatud kontrolli üksikasjad. Vajadusel esitatakse antud dokument päästeametnikele.

21 §
Läbiviimised
Varjunditesse tehtavad augud ja läbiviimis(ühendus)avad peavad vastama määratletud nõuetele ja neid peab saama sulgeda varjendist.

22 §
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1.07.2011

Mõistuse tõmbab krussi, parandused jms on teretulnud

[Kapten Trumm]

See barjääriruum on maakeeli tambur. See on siis ruum, kus õuest radiatsiooni käest tulija vabaneb oma saastunud riietusest, paremates kohtades peseb ennast ja alles seejärel siseneb varjendi põhiruumidesse. Teiseks vähendab tambur võimalust, et varjendi välisukse avamisel näiteks tuul mingi saasta otse inimesteni kannab. Väljudes suletakse kõigepealt tamburi ja varjendi põhiruumi vaheline uks ja alles seejärel avatakse välisuks.

[Kapten Trumm]

Garaazid ja ka keldrid nüüd küll kuidagi nendele nõuetele vastata ei saa, ega pea ja pole ka kunagi vastand. Ainuke asi mis mulle küsimuse tekitas, kas rahu ajal võib (raha kokkuhoiu mõttes) selles pommivarjendis asuda kelder? Või peavad kortermajal olema parkla, kelder ja varjend kõik eraldi.

Ei vastagi.
Siin peitub ka vastus "suvakeldrite" teemale.
Nõuka tsiviilkaitses oli spetsiaalselt radiatsioonivarjeks ehitatud keldritele ette nähtud vastupidavus 0,2 kg/cm2.
Uuema aja spetsiaalvarjendid, mida Tallinnas mitmele poole 70ndatel-80ndatel ehitati, olid vastupidavusega kas 2,0 või 3.0 kg/cm2.
Ühesõnaga, vundamendiplokkidest laotud seinaga ja vene 6 m õõnespaneelist laega kelder (isegi kui ta on ehitatud tugevdatuna) ei vasta varjendi nõuetele mingit moodi ja seda pole ka eriti lihtne vastavalt tugevdada. Isegi mitte siis, kui materjalid on olemas ja kõik elanikud tööle panna. Varjendid, mille vastupidavus on 2,0 või rohkem on ehitatud üldjuhul rängalt armeeritud betoonist valamise teel, ka laed. Selleks, et taluda selliseid koormusi, peab monoliitse armeeritud betoonist lae paksus olema kuskil 0,5 meetrit ja sedagi tingimustel, et iga 3 m tagant on tugipost.

Kokkuvõte on, et kui tahetakse toimivaid varjendeid, tuleb talitada nagu soomlased - varjendi rajamine on ehitustegevuse kohustuslik osa ja valdavalt on see kinnisvara rajaja/omaniku kulu. Selleks, et see kulu väga ära ei tapaks, lubatakse ruumide kahest kasutamist (tingimuse, et ajapiiranguga tuleb tühjaks teha).

[Castellum]

See barjääriruum on maakeeli tambur. See on siis ruum, kus õuest radiatsiooni käest tulija vabaneb oma saastunud riietusest, paremates kohtades peseb ennast ja alles seejärel siseneb varjendi põhiruumidesse. Teiseks vähendab tambur võimalust, et varjendi välisukse avamisel näiteks tuul mingi saasta otse inimesteni kannab. Väljudes suletakse kõigepealt tamburi ja varjendi põhiruumi vaheline uks ja alles seejärel avatakse välisuks.

"Tambur" on eestikeelses kindlusarhitektuuris pisut teise tähendusega.

Pesemisest pole selles seaduses juttu.

Kokku võiks seda võtta nii, et alates teatud varjenditasemest peab sissepääs töötama lüüsina. Võib olla eraldi lüüsiruum, mille uksed töötavad lüüsina; või põhiuksele asetatav lüüsitelk. Viimane on olemuslikult sama, mis meie mõisarhitektuuris kohatav tuulekapp. Mõisa peahoone peasissekäigul keegi muidugi ei sätestanud, et kapi uksed töötaksid lüüsina; aga eeldati seda küll, et halva ilmaga paneb inimene enne ühe ukse kinni ja siis teeb teise lahti.

Lüüsitelgi pilt:
http://www.temet.com/uploads/images/Kot ... s/st-1.jpg

[Kapten Trumm]

Eestikeelses (nõuka aegses) tsiviilkaitse alases kirjanduses sellist terminit kasutati. Muud ma ei oska öelda.
Näiteks Ligatnes asuvas Läti "parteivarjendis" asusid selles ruumis ka dushid ja erinevad harjad - et pesta väljas käinu/tulnu puhtaks ebasoovitavast. Oma "õueriided" pandi mingisse raudkappi ja peale pesemist-kuivatamist anti teisel pool puhtad riided selga. Idee on selles, et väljas käinu ei tassiks saasteaineid varjendi põhiruumidesse sisse.

[Shackleton]

Garaazid ja ka keldrid nüüd küll kuidagi nendele nõuetele vastata ei saa, ega pea ja pole ka kunagi vastand. Ainuke asi mis mulle küsimuse tekitas, kas rahu ajal võib (raha kokkuhoiu mõttes) selles pommivarjendis asuda kelder? Või peavad kortermajal olema parkla, kelder ja varjend kõik eraldi.

Ei vastagi.
Siin peitub ka vastus "suvakeldrite" teemale.
Nõuka tsiviilkaitses oli spetsiaalselt radiatsioonivarjeks ehitatud keldritele ette nähtud vastupidavus 0,2 kg/cm2.
Uuema aja spetsiaalvarjendid, mida Tallinnas mitmele poole 70ndatel-80ndatel ehitati, olid vastupidavusega kas 2,0 või 3.0 kg/cm2.
Ühesõnaga, vundamendiplokkidest laotud seinaga ja vene 6 m õõnespaneelist laega kelder (isegi kui ta on ehitatud tugevdatuna) ei vasta varjendi nõuetele mingit moodi ja seda pole ka eriti lihtne vastavalt tugevdada. Isegi mitte siis, kui materjalid on olemas ja kõik elanikud tööle panna. Varjendid, mille vastupidavus on 2,0 või rohkem on ehitatud üldjuhul rängalt armeeritud betoonist valamise teel, ka laed. Selleks, et taluda selliseid koormusi, peab monoliitse armeeritud betoonist lae paksus olema kuskil 0,5 meetrit ja sedagi tingimustel, et iga 3 m tagant on tugipost.

Kokkuvõte on, et kui tahetakse toimivaid varjendeid, tuleb talitada nagu soomlased - varjendi rajamine on ehitustegevuse kohustuslik osa ja valdavalt on see kinnisvara rajaja/omaniku kulu. Selleks, et see kulu väga ära ei tapaks, lubatakse ruumide kahest kasutamist (tingimuse, et ajapiiranguga tuleb tühjaks teha).

Selle vastu ma ei vaidlegi, vastasin pigem sinu väitele, et "garaazid ja asjad" nendele nõuetele vastama peaksid. Ärme raha arvesta ja ütleme, et on võimalik viia vastavusse, siis garaazina seda ju enam kasutada ei saa, sest ta ei vasta enam "garaazi" nõudmistele. Jätame tule ohutuse ja evakuatsiooni teed kõrvale, siis autod peavad ka kuidagi ju sisse välja saama.

[Kapten Trumm]

Skandinaavias on maa-alused parklad/garaazid justnimelt kõige levinum suurte varjendite rahuaegne kasutus.
Maa-alused parklad on nii suurim Helsingi vastav ehitis Forumi parkla (10 000 inimest) kui ka Katarinaberget'i punker (20 000 inimest) Stockholmis.
https://sv.wikipedia.org/wiki/Katarinabergets_skyddsrum

Helsinkis ringi sõites paistavad uuemates rajoonides sellised maa-alused parklad üsna tihti, kus saad aru, et autode parkla lagi ei pea ju 2 m paks olema. Suurte sissepääsude probleem Rootsi puhul on lahendatud nn plahvatusportaalidega, kus suured rauduksed suletakse, nendest väljaspool lastakse graniit õhku, tekkiv varing katab nõrga koha. Inimesed liiguvad väiksemate, jalgsi läbipääsu võimaldavate käikude kaudu. Kas see plahvatus tehakse seal ette (nt varjendi ettevalmistamisel vajaduse korral) või siis, kui sireenid juba uluvad, ma ei tea. Selline asi on tõenäoliselt salajane.

See Katarinaberget on väga huvitav rajatis, Stockholmi sattudes käige ära. Kui te spetsiifilisi tunnuseid ei tea, ei oskagi tänavalt kahtlustada, mis seal on. Taolisi ehitisi on Stokis veel, aga need on pisemad. Varjendi sissepääsu koopas asub bensiinijaam ja autode kiirremondi töökoda.