Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei ütle selle kohta muud, et Päästeameti ja Siseministeeriumi tegelased on alates 1991 teinud sadu (kui mitte tuhandeid) tööreise Soome, tõenäolise eesmärgiga "Soome kogemustega tutvumine". Kui oleks mõnel soome tegelasel palunud endale pool tundi seletada, mismoodi see tsiviilkaitse seal eksisteerib ja kes (õigemini kelle kulul betooni valatakse), poleks ka 20 aastat hiljem vaja anda kahtlasi selgitusi "ajal, kui päästeautodele ei jagunud bensiini"-stiilis. Ja selle teadmise põhjal saanuks teha kuskil 1992 "käiguvahetuse" Soome lahendi suunas, täna oleks mille üle juba uhkust tunda.

Selgituste ja nutulaulude kohta bensiini puudusest ja palgaraha lõppemisest oleks pidanud tegema endale selgeks, kelle raha eest seda üritust Soomes põhiliselt finantseeritakse ja kui vähe riik sinna oma raha paneb.

Selle asemel toimus aga 1990ndate keskpaigas "laps koos pesuveega üle parda", mida nüüd tuleb (tükati liiga hilja) merest otsima hakata. Ja see on strateegiline möödalask. Kehvalt kaitstud tsiviilelanikkond võib vastases tekitada kergesti ahvatluse suunata raskuspunkt nende vastu - et saavutada kiiresti vajalik eesmärk.

Loodetavalt selgitasin arusaadavalt, kuidas see võinuks välja näha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma arvan, et selle aja otsustajatel oli miljon tähtsamat asja, kui tsiviilkaitse (rahva toitmine ja kütte ostmine näiteks).
Kõige raskem aeg majanduslikult oli 1990-1993. Edasi läks juba lihtsamalt. Aga milles on puänt.
Olen siia kuskile teemasse üles pannud 1995.a paiku Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti poolt läbiviidud varjendite inventuuri akti, kus selgub, et 90% inventeeritud (mis omakorda moodustasid rõhuva enamuse olemas olnud) varjenditest elasid selle raske aja kenasti üle. Need lammutati, tassiti laiali jne just ajal, kus meil juba raha oli ning kütteperioodi kestmises kevadeni (rääkimata rahva söönuks saamisest) polnud enam küsimust. Ajal, kui ei olnud enam bensiinilimiite ja toidutalonge. :dont_know:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jõujaam, paksud metalluksed, 7 mm terasest veepaagid ja seda mingites bastioni alustes käikudes - arvake ise, mis rajatisega tegu oli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas toomas tyrk »

Tegu oli 1939-40 rajatud pommivarjenditega. Nii et nõukanostalgiaga üsna vähe pistmist...
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Castellum »

toomas tyrk kirjutas:Tegu oli 1939-40 rajatud pommivarjenditega. Nii et nõukanostalgiaga üsna vähe pistmist...
EW ajal rajatud küll, aga ehitatud ümber nii Saksa kui ka Nõukogude ajal. Kogu metall-paigaldis, millest siin juttu, on puhas nõuka kraam.

Enda nähtust tulebki ainult Riigikogu varjend Toompea linnuse lõunatiivas meelde, kus on säilinud EW paigaldist. Mina nägin küll seda umbes 2005, nii et võib ka olla juba praeguseks kadunud...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Soomes, kui vahetult sõjajärgne aeg välja arvata, on tsiviilkaitse esmaseks ülesandeks olnud elanikkonna kaitse tootmisõnnetuste, suuremate tulekahjude jms eest.
Ja selleks on lausa ehitusnormidesse sisse kirjutatud varjendite teema?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Toompea all olnud käikudes asunud varjend oli küll sisustatud täiesti nõuka inventariga - kui neid käike huvilistele avati, siis näidati telekas piisavalt.
Teema võib muidugi olla selles, et vesinikupommi eelsel ajal varjendiks peetud asju 1980ndatel enam varjendiks ei loetud nende ebapiisava vastupidavuse pärast ja nende klassifikatsioon võis olla näiteks lihtradiatsioonivarje. Inventar jäi sinna sisse, aga kasutada esialgsel kujul ei plaanitudki. Nende paekivist laotud võlvidega käikude probleemiks on tõenäoliselt puudulik varisemiskindlus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tsirkus Barcelonas: müüa varjend (endine ENSV tsiviilkaitsestaabi linnaväline juhtimistpunkt) 265 000 euroga
https://city24.postimees.ee/et/kinnisva ... la/2153938
Kinnistul on suur, ca 7000m2 suurune maa-alune ehitis, mida kasutati kunagi sidekeskusena. Ehitisel on 2,5m paksused raudbetoonseinad ja -lagi (lagi on ka tinavarjestusega), väga hästi säilinud ehitisest jookseb läbi kogu kohalik internetivõrk. Elektriliitumine on 3x63A Ehitisse vett sisse jooksnud ei ole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19206
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas ruger »

Lätlased ka tsiviilkaitse peale mõtlemas
http://www.delfi.lv/news/national/polit ... d=50322253
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sattusin täna ühe kunagise varjendi asukohta, panen mõned fotod. Tegemist on Rannamõisa tee 4 endise tehase Teras territooriumil asuva varjendiga, mis oli mõeldud tehase personalile ja mis 1995 inventuuriga tunnistati kasutuskõlblikuks.

Tegemist on nõuka klassifikatsiooni järgi klass III varjendiga, mis peab kannatama 2,0 kg/cm2 ülerõhku ja vähendama ioniseeriva (gamma) kiirguse taset seesolijate jaoks 2000 korda. Tegemist on väljaspool hoonet, st eraldiseisva varjendiga, mis on põhiosas maapealne ja mis pole kaetud pinnasega (võibolla kunagi oli). Praegu on see asfaltplatsi ääres. Sissepääsu ei hakanud ajama, piirdusin välise ringkäiguga. Selle kasulik sisepind on 241 m2 ja seal pidi olema ruumi 300-le inimesele.

Rajatise lae paksus on ca 60 cm ja seinte paksus umbes analoogne - saab aru valamisjälgede järgi, kus lõpeb seinade valu ja kus algab katus. Seinte paksuse üle saab aimu peasissekäigu juures (tehase poolses küljes).

Sellel aktil on see ära toodud:
Manused
Väljavõte 1995 aktist
Väljavõte 1995 aktist
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Fotod ka. Vt fotode nimetust selgituseks. Lae paksus on näha seina fotol, lagi algab selle horisontaalse pikalt nähtaval olema armatuuri kõrguselt.
Varjuväljapääs on varjendiga ühendatud L-kujulise betoonist galerii kaudu, mis avaneb peahoonele vastassuunas.
Manused
Vaade varuväljapääsule tehase poolt.jpg
Vaade tehase poolt.jpg
Peasissekäik tehase poolt.jpg
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Veel pilte - oleks tänulik, kui keegi suudaks need õiget pidi panna - arvutis on mul kõik õiget pidi, aga siin näitab 90 kraadi pöördes
Manused
Varuväljapääs.jpg
Varjendi sein.jpg
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Lemet »

Ilmselt asus siis Rannamõisa teel EKP Keskkomitee põrandaalune trükikoda. Sest sedasorti asjad olid ikka vaid kõrgemale nomenklatuurile... :mrgreen:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selles kompleksis asus kuni erastamiseni Katsemehhaanikatehas Teras. Arusaadavalt olid taolise profiiliga ettevõtted ka sõjalise rakendusega ja selleks, et sealne personal sõjaohu korral tööle ikka ilmuks, mitte koos (evakueeritava) perega uttu ei tõmbaks, olidki selliste õue peale varjendid ehitatud. Küsimus polnud ainult sõjalises toodangus, vaid üldse toodangus, mis pidi kriisi korral iga hinna eest tulema, sest rahvas tahtis toitmist. Seepärast on taolised objektid ehitatud ka toiduainetetööstuse ettevõtete juurde.

Tegemist on üsna tõsise rajatisega, näiteks kindlustatud paneelmaja keldrist on selle vastupidavus 10 korda+ parem. Sellise asja ehitusmaksumuseks täna võiks hinnata ca 1 miljon eurot.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist