Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Fucs]

Eriti siis, kui kusagil majade siseõues on joogiveetünn ja mingi improviseeritud väliköök püsti pandud.

Ja PELDIKUD !

Linnas saab joogiveevarustatuse kõrval teiseks kriitiliseks probleemiks kohe suures koguses ja suure mahutavusega kuivkäimlate rajamise vajadus.

Isegi kui kortermajapõhiselt suudetakse tagada pealetõmmatava vee olemasolu WC-des, siis seisvate umbes trasside puhul situb üks keskmine 60 korteriga elamu maja torustiku ja keldrid täis (torustiku puhastusluugid lööb maja keldris lihtsalt surve all kohe minema, kui sisu on tõusnud esime korruse torudeni) kahe kuni nelja päevaga (ühe päevaga on korgid eest lennanud, teise päeva lõpuks on kogu kelder ca 10-15cm kõrguselt täis ja neljanda päeva lõpuks juba ca 30cm).
Katsetatud ja teada

Ja kohe tekib ka infektsioonide kõrgendatud risk ning oht.

Ses suhtes on kusagil "maaraajoonis" metsa ja võsaall käimise või kuivkäimla tegemisega (kui juba sellist imeasja pole) lihtsam ja võimaldab rahvamasside hajutamist inimene per ruutmeeter vaba maapinda.

Aga nagu siingi kusagil hiljuti lugeda sai, siis diversandid on kuivkäimlate õhku laskmise peale kole maiad.

[aht0]

Järjekorras - jutt oli linnast kui surmalõksust. Kui keegi linnast välja jõuab kuhugi maastikule ja seal pole muud teha kui kärvata, siis järelikult pole linn see surmalõks.

Tõsiselt küsin, kas Sa närid hetkel tähti?

Tsiviilkaitserajatised (varjendid) ja nendega seotud logistika (vee-, toidu,- ravimitagavarad, varugeneraatorid, NBC filtersüsteemid) Eestis praktiliselt puudub. Energiasüsteemid (mida suurem suvaline torm ikka ja jälle edukalt tõestab) on suurematest linnadest väljaspool ilma igasuguse "tagavarata". Haiglate ressurss on piiratud "normaalse keskmise tasemega" - veidi rohkem keskmisest patsiente rahuajal ja jäävad juba hätta. Ma ei taha mõeldagi, mis juhtuks sõjalise kriisi tingimustes: kroonilised haiged, vanurid ja suur osa väikelastest on esimesed ohvrid. Tüüpiline tarbimisühiskond, kõik töötab nagu kellavärk kuni esimese kaikani kodarates - siis langeb kogu süsteem kaardimajakesena kokku.

Pommitamise ajal pole meie linnades varjuda sisuliselt mitte kuhugile, mis reaalselt kvalifitseeruks varjendiks. V.a väike hulk eramaja omanikke, kel juhtub olema korralikum kelder maa all.

Tanklatest saab kütust kuni elektri kadumiseni. V.a käputäis tanklaid üle riigi. Kui pole õnnega koos (paagis piisavalt, teed lahti) võib unustada linnast ärasõidu kuhugi maale sugulaste/vanemate/tuttavate tallu. Tanklad kus kütet saab, tehakse tühjaks esimese ööpäeva jooksul..

Suur hulk inimesi peab tõenäoliselt kaubanduskeskuste maa-aluseid parklaid piisavalt sobivaks. Kas Sa kujutad ette, mis juhtub kui selline kaubanduskeskus saab pommitabamusi ja kogu parkla inimestele pähe kukub? Või puuduva elektri tingimustes tekib pommitamise ajal tulekahju ning varjujad lihtsalt lämbuvad kuna sundventilatsioon elektri puududes ei tööta? Korrusmajade keldrid valdavas enamuses (v.a nõukaajal varjendiks ehitatud erandid) varjendiks ei kõlba. Mis need inimesed pommitamise või suurtükitule ajal tegema peaks või kuhu minema peaks?

Linnainimestel on kodus kuipalju toitu? Kõige rohkem paariks päevaks kuni nädalaks? Enamikul pole sedagi, käiakse iga päev toidupoes. Aga poed tehakse tühjaks kriisi esimestel päevadel, peale seda on "igaüks enda eest". Ukraina konflikti pole siin IMHO mõtet vaadata. Arvad et blokaadi tingimustes lastakse siia humanitaarabi? Mere- ja maismaablokaad konflikti algfaasis on garanteeritud, kuni NATO jututuba ükskord tegudeni jõuab ja masinavärgi käima saab. Mis kellegil kapis/keldris/sahvris on ja suudab veel poest haarata, või teistelt röövida - sellega ka läbi peab ajama.

Külma, alatoitluse ja niiskuse tingimustes hakkavad inimesed järjest haigestuma, hügieeni ei ole võimalik tagada ja tulemuseks on epideemiad. Mida suurem populatsiooni kontsentratsioon, seda hullem.

jnejne..

Ma ei jõudnud isegi sinnamaani kus NATO ees taganev vastane kasutab linnade vastu taktikalisi tuumarelvi..

[Kriku]

Järjekorras - jutt oli linnast kui surmalõksust. Kui keegi linnast välja jõuab kuhugi maastikule ja seal pole muud teha kui kärvata, siis järelikult pole linn see surmalõks.

Tõsiselt küsin, kas Sa närid hetkel tähti?

Täiesti tõsiselt ei näri.

Jutt linnast kui surmalõksust Eestis on jama. Eesti linnad on nii väikesed, et neist jõuab suur osa elanikkonnast oma käe peal välja ja seda elanikkonda ei ole miljonites. Kui Põhja-Tallinn välja jätta, siis Tallinnas on linna piir kõikjal suurusjärgus 5 km kaugusel. Jah, raskete haiguste põdejad, vanakesed ja mitme imiku eest hoolitsevad üksikisikud ei pruugi jõuda, aga sõja ajal on nendes vanuserühmades nagunii kõrge suremus.

Linnast väljas sõltub põgenike saatus paljudest asjaoludest:
* kas vaenlane valib neid sihtmärgiks (näiteks tulistab lennukilt või helikopterilt);
* kas neil lubatakse edasi liikuda nii omade kui vaenlaste poolt (olukord võib mingitel suundadel olla nii keeruline, et kedagi läbi ei lubata);
* kas eksisteerib mingigi organiseeritud tegevus nende abistamiseks kas omade, vaenlaste või näiteks Punase Risti poolt;
* jne.

Edasi, eriti linnade lähedal on Eestis tihe asulatevõrk koos ühiskondlike hoonetega (koolid, lasteaiad, kultuurimajad jne), kuhu sellekohase tahte korral on suhteliselt kerge ajutisi öömaju või laagreid organiseerida. Kõik sõltub sellest, kes neid asulaid kontrollib ja kuidas ta suhtub põgenikesse.

Eesti asub sellises kliimavöötmes, kus jahedamal või külmal ajal ei ole isegi looduses tavaliselt joogivee puudust, asulate salvkaevudest rääkimata. Seal on muidugi see küsimus, et peab vaatama, et neid ära ei reostataks. Tüüfuse või koolera levikut soodustav olukord on meil siin administratiivne probleem.

Suur hulk inimesi peab tõenäoliselt kaubanduskeskuste maa-aluseid parklaid piisavalt sobivaks. Kas Sa kujutad ette, mis juhtub kui selline kaubanduskeskus saab pommitabamusi ja kogu parkla inimestele pähe kukub? Või puuduva elektri tingimustes tekib pommitamise ajal tulekahju ning varjujad lihtsalt lämbuvad kuna sundventilatsioon elektri puududes ei tööta? Korrusmajade keldrid valdavas enamuses (v.a nõukaajal varjendiks ehitatud erandid) varjendiks ei kõlba. Mis need inimesed pommitamise või suurtükitule ajal tegema peaks või kuhu minema peaks?

Ma arvasin, et olin sellele küsimusele juba mitu korda vastanud Nii ruttu kui võimalik linnast lahkuma, soovitavalt enne pommitamist või suurtükituld.

[Castellum]

Ja PELDIKUD !

Linnas saab joogiveevarustatuse kõrval teiseks kriitiliseks probleemiks kohe suures koguses ja suure mahutavusega kuivkäimlate rajamise vajadus.

Vaat see on nüüd küll 10 punkti märkus. Minu poolt Fucsile üks õlu...

1930-tel kavandati Tallinna keskkanalisatsioon pikkade juppide ja lauge kallakuga vabavoolsena. Tõsi, peapuhastusjaam ja merrelask pidi tulema Kopli lahe põhja. Pärast II ms tehti p-mõtteline muudatus - mindi üle lühikestele juppidele ja ülepumpamisele, merrelask liikus kogu aja põhja poole, kuni on tänapäeval Suur-Paljassare loodeosas. Ja sealt veel 3 km piki merepõhja..

Ma arvan olevat Tallinna Veest kuulnud, et Tallinnas on ca 150 ülepumpamisjaama. Praegu pole kuskilt kontrollida. Minu meelest polnud isegi algprojektis peapumbajaamas varugenekat (üritan kontrollida üle), tänapäeval on ehk olukord muutunud.

Meil on küll väliüritustele välipeldikule vedamise komme - aga võtan praegu enda maja Pelgurannas. 5 krs, 6 trepikoda, kokku 85 krt. Mitu välipeldikut oleks vaja, et kõik vanurid ka 5. korruselt käiks väljas? Aga palju oleks vaja neid Pelguranda (vanem osa küll valdavalt 2-korruseline). Ja Põhja-Tallinna ja Tallinna üldse? Nõmmel ehk on parem lugu...

Mul endal pole sõjaväelist tausta, ei tea, kuidas kaitseväes retkedel peldikuvärki menetletakse. Aga igatsugu matkade ja retkede puhul, kui peldiku jms seotud probleem kestab üle 3 päeva, on "sitt ventikas" tegelik elu, mitte enam kujukas võrdlus...

[sadist]

Kaitseväes kaevatakse välilaagrites üks suurem auk, mida kõik kasutavad, ja täissaamisel aetakse see kinni ning kaevatakse uus. Mõnedes metsatukkades, mida kasutatakse tihti, on labidat maasse lüües suur oht sattuda vana augu peale.
Rännakutel, kus pikemaid peatusi ei tehta, läheb iga üksikvõitleja teistest kaugemale metsa ning kaevab pisikese individuaalse augu ( kasutades oma sapöörilabidat või masina varustusse kuuluvat suuremat labidat) ning ajab selle ideaalis ka kinni.

[Castellum]

Kaitseväes kaevatakse välilaagrites üks suurem auk, mida kõik kasutavad, ja täissaamisel aetakse see kinni ning kaevatakse uus. Mõnedes metsatukkades, mida kasutatakse tihti, on labidat maasse lüües suur oht sattuda vana augu peale.
Rännakutel, kus pikemaid peatusi ei tehta, läheb iga üksikvõitleja teistest kaugemale metsa ning kaevab pisikese individuaalse augu ( kasutades oma sapöörilabidat või masina varustusse kuuluvat suuremat labidat) ning ajab selle ideaalis ka kinni.

Kui üksus liigub edasi, siis jääbki ainult oht, et järgmisel aastal võid lihtsalt sattuda vana augu peale. Vahest kurb, vahest naljakas...

Aga aukude kaevamine ei ole ju Pelguranna vms tiheasustise puhul ju lahendus? Kui läheb üle 3 päeva, läheb asi ju jamaks. Ja jama puhul kaovad ka harilikud kirjutamata ühiselureeglid...kuigi, auk on parem kui mittemidagi, aga ma lihtsalt ei kujuta seda lahendust sellisel alal (ja suur osa Tallinna, aga ka muud linnalist keskkonda on selline) ette...

Üksikvõitlejal on ikka jalaväelabidas ja masinal ehk sapöörilabidas, mitte vastupidi.

[Kriku]

Miks ei ole? Kopp tõmbab kraavi ette, kõik käivad selle ääres. DP-laagreid läbinud läbi on niisugust korraldust korduvalt kirjeldanud.

[sadist]

Üksikvõitlejal on see:


https://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/k ... as-1000621

Nimetatakse seda kõnekeeles nii sapööri- kui jalaväelabidaks.

Masinatel on täiesti tavalised pika varrega labidad, mida nimetatakse lihtsalt labidateks.

[Vastaja]

Vist offtopic, aga Schleswig-Holsteinis Grömitzis määrati 16 kohalikku käsukorras vabatahtlikku tuletõrjekomandosse. Linnapea sõnul ei suudeta muidu turvalisust tagada. Saksa seaduste kohaselt võib 18-50 aastaseid mehi ja naisi vajaduse korral värvata sunniviisiliselt kohalikku vabatahtlikku tuletõrjeüksusesse. https://www.bild.de/news/inland/news-in ... WxplK3ZIII

[nimetu]

Et siis 'sunniviisiline vabatahtlik' tegevus. See on küll täitsa huvitav juba. Ma kujutaks ette sellise asja rakendamist mingi häda korral, kuid niisama tundub see absurdne. Kriisi korral oleks see vähemalt loogiline, et igasugustest meestest tuleb puudu ning et ridu tuleks sunniviisiliselt täiendada. Huvitav, kas nad saavad sellise sunniviisilise tegevuse eest vähemalt mingit tasu?

[Manurhin]

Vist offtopic, aga Schleswig-Holsteinis Grömitzis määrati 16 kohalikku käsukorras vabatahtlikku tuletõrjekomandosse. Linnapea sõnul ei suudeta muidu turvalisust tagada. Saksa seaduste kohaselt võib 18-50 aastaseid mehi ja naisi vajaduse korral värvata sunniviisiliselt kohalikku vabatahtlikku tuletõrjeüksusesse. https://www.bild.de/news/inland/news-in ... WxplK3ZIII

Huvitav, mida suudavad tuletõrjeüksuses ära teha täielikult päästealase väljaõppeta inimesed? Vahest ehk ainult tulekahju- vm. õnnetuspaigal liiga lähedale tikkuvaid uudishimulikke eemale ajada. Kõiges ülejäänus sellised hoopis segaks väljaõppinud päästjaid, halvemal juhul võivad hoopis ise ohtu sattuda või teisi oma oskamatu tegutsemisega ohustada. Tänaval kärssava prügikasti veevoolikust üle loputamisega saab muidugi igaüks hakkama (eeldusel, et ikka oskab püstiku hüdrandile paigutada või tuletõrjeauto pumbaseadmeid käsitseda), aga kui on vaja hinge vaakuvat kannatanut autovrakist välja lõigata või tegelda põlenguga korrusmajas või, hullem veel, tööstusobjektil, kus igasugu mürgistus-, plahvatus- jm. ohud veel lisaks - sellistel juhtudel on ikkagi vaja professionaalseid päästjaid.

[Kapten Trumm]

Tsiviilkaitserajatised (varjendid) ja nendega seotud logistika (vee-, toidu,- ravimitagavarad, varugeneraatorid, NBC filtersüsteemid) Eestis praktiliselt puudub. Energiasüsteemid (mida suurem suvaline torm ikka ja jälle edukalt tõestab) on suurematest linnadest väljaspool ilma igasuguse "tagavarata". Haiglate ressurss on piiratud "normaalse keskmise tasemega" - veidi rohkem keskmisest patsiente rahuajal ja jäävad juba hätta. Ma ei taha mõeldagi, mis juhtuks sõjalise kriisi tingimustes: kroonilised haiged, vanurid ja suur osa väikelastest on esimesed ohvrid. Tüüpiline tarbimisühiskond, kõik töötab nagu kellavärk kuni esimese kaikani kodarates - siis langeb kogu süsteem kaardimajakesena kokku.

Pommitamise ajal pole meie linnades varjuda sisuliselt mitte kuhugile, mis reaalselt kvalifitseeruks varjendiks. V.a väike hulk eramaja omanikke, kel juhtub olema korralikum kelder maa all.Tanklatest saab kütust kuni elektri kadumiseni. V.a käputäis tanklaid üle riigi. Kui pole õnnega koos (paagis piisavalt, teed lahti) võib unustada linnast ärasõidu kuhugi maale sugulaste/vanemate/tuttavate tallu. Tanklad kus kütet saab, tehakse tühjaks esimese ööpäeva jooksul..
Suur hulk inimesi peab tõenäoliselt kaubanduskeskuste maa-aluseid parklaid piisavalt sobivaks. Kas Sa kujutad ette, mis juhtub kui selline kaubanduskeskus saab pommitabamusi ja kogu parkla inimestele pähe kukub? Või puuduva elektri tingimustes tekib pommitamise ajal tulekahju ning varjujad lihtsalt lämbuvad kuna sundventilatsioon elektri puududes ei tööta? Korrusmajade keldrid valdavas enamuses (v.a nõukaajal varjendiks ehitatud erandid) varjendiks ei kõlba. Mis need inimesed pommitamise või suurtükitule ajal tegema peaks või kuhu minema peaks?
Linnainimestel on kodus kuipalju toitu? Kõige rohkem paariks päevaks kuni nädalaks? Enamikul pole sedagi, käiakse iga päev toidupoes. Aga poed tehakse tühjaks kriisi esimestel päevadel, peale seda on "igaüks enda eest". Ukraina konflikti pole siin IMHO mõtet vaadata. Arvad et blokaadi tingimustes lastakse siia humanitaarabi? Mere- ja maismaablokaad konflikti algfaasis on garanteeritud, kuni NATO jututuba ükskord tegudeni jõuab ja masinavärgi käima saab. Mis kellegil kapis/keldris/sahvris on ja suudab veel poest haarata, või teistelt röövida - sellega ka läbi peab ajama.

Üks täpsemaid ja ausamaid olukorrakirjeldusi tsiviilsektori "toimetulekust" sõjaoludes, kahjuks.
Enamasti on sellise olukorra põhjuseks "raha räägib". Varjendeid pole, sest arendajad/kinnisvara omanikud pole kohustatud rajama. Linnaläheduses elatakse täna majades mis ei kaitse isegi 5,45 mm eest, rääkimata siis plahvatuslainest või hoidku taevas, radioaktiivse sademe eest. See on lisakulu. Haiglates (aga ka ravimiladudes) pole märkimisväärseid ravimite varusid, sest see maksab raha (ja keegi pole jällegi kohustatud). Toitu pole, sest pole kohustust, on vaid soovitused (mis maksavad jällegi raha). Elektrist ja genekatest on juba küllalt räägitud. Päästeasutustel pole märkimisväärset reservi, sest see maksab jälle raha (päästjate palgatõus on tähtsam) jne jne jne.

[Kapten Trumm]

Huvitav, mida suudavad tuletõrjeüksuses ära teha täielikult päästealase väljaõppeta inimesed?

Saksamaal on taolise pääste levinuim ülesanne liivakottide ladumine üleujutuse tõkestamiseks ja evakuatsiooni korraldamine. Selles rollis kasutatakse ka sõjaväge. Loomulikult oleks väljaõppega parem, aga katastroofi korral hakkab maksma rohkem pääste saadavus ja kvantiteet kui kvaliteet, sest päästeressurss koormatakse mitmekordselt üle.

[Leo]

Kui saksa abipäästjate peamine ülesanne on labidaga liivakotte täita ja nendest veetõkkeid laduda, siis seda suudab teha igaüks, kellel labidas käes püsib.

Fekaalide kogumine ja ladustamine SA tingimustes oleks tõesti tõsine probleem. Eramajade rajoonides oleks väga lihtne, igaüks kaevab aeda augu ja täidab seda kuid "mägedel" seda ilmselt kasutada ei saa, seal on põhimõtteliselt mitmekorruselised korterelamud sadade inimestega ja selle vahel parklad ning laste mänguväljakud, seal pole eriti kohti, kuhu peldikuid ehitada. Ma ise panustaksid kaanega ämbritele ja paneks majade vahele kaanega sitakogumise pütid, kuhu siis neid ämbreid tühjendamas käia. Keskmine inimene toodab ööpäevas mõned liitrid vedelat ja kilo või paar tahket, ehk siis arvestuslikult 200 inimese kohta 1 tonn, selle alusel saaks ka kogumismasinate vajaduse kokku arvestada. Seega on heitvete puhastamise jaam igal juhul strateegiline objekt, mille häireteta tegevusest sõltub palju.

Siin kirjeldati enne väga värvikalt, kuidas kroonilised haiged, lapsed ja vanurid kriisiajal surevad. Ma lühendaks seda nimekirja, sest terved lapsed ei sure midagi, vanurid ja kroonilised haiged aga küll. Soomes ei tehta mingit saladust sellest, et kriisi korral keskendutakse vigastatud inimeste päästmisele ja vanurid ning muidu tõbised ravitakse siis, kui võimalik (= pigem mitte). Sama teema on ka raskemini vigastatutega, kelle päästmine on keeruline või ülemäära kallis, ka nendega ei ole kahjuks võimalik ravida, vaid tuleb teha valikuid ja keskenduda nendele, kelle elu päästmine on kiire ja efektiivne. SA meditsiin on üldiselt väga julm ja lineaarne värk, põhitermin on triage ehk patsientide selekteerimine nendeks, kes jõuavad oodata ja nendeks, kellega on vaja kiiresti tegeleda ning muidugi nendeks, kellega ei ole enam mõistlik tegeleda, sest pigem ei jää ellu.

[Kriku]

Lasnamäel ei võimalda majade vahele nr. 2 kraavide kaevamist juba geoloogia (paas mõnes kohas otse kamara all).