See "energiatõhusus" on juba aastaid kena mullipuhumine. Kuna seda tellivad ja omistavad eraettevõtted või isikud, puudub seal toimiv kontroll ja paber kannatab kõike.
Teine huvitav asi on "energiatõhususe" sõltuvus hookuspookusest kütteallikaga.
Võin tuua praktikast näite, kus nullenergia lähedase konstruktsiooniga maja (400 mm paks soojustus, topelt pakettaknad, soojatagastusega vent) sai napilt üle piiri hüppava "arvutusliku" energiklassi seepärast, et sinna oli ehituslihtsuse huvides peale ahju/kamina põhitemperatuuri hoidmiseks ette nähtud elektrikonvektorid. Kuidas sõltub "energiatõhusus" kütteviisist, jäi igatahes mulle tabamatuks tarkuseks.
Sarnast hookuspookust saastetasudega tehakse juba hulk aastaid - kui sa kasutad kütteks taastuvat allikat (nt hake), siis loetakse maksustamisel su CO2 näit nulliks. Milleks see puit siis põleb kui mitte CO2-ks ja veeauruks
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:See "energiatõhusus" on juba aastaid kena mullipuhumine. .......
Energiatõhusus on tõhus vaid ühes valdkonnas ja selleks on teadusuuringud kuhu maetakse üleeuroopaliselt rohkem raha kui selle nn tõhususega säästa loodetakse. TTÜ pole siinkohal erand vaid sammub reipalt eesrindel, ainult et esialgne aastatetagune optimism ongi nüüd päädinud olukorraga kus tuleb ka professoritel nentida et nii vist ikka peris ei saa edasi minna...
ps, antud kommentaar on kirjutatud täisnullenergia-aiamajast kus ainuke toiteallikas on läpaka aku ja kus on kevadest sügiseni täitsa mõistlik viibida ja tööd teha kui on vastavad ilmastikutingimused (päike)
"Plaanis on võtta valikusse mõned rahvarohkemad ehitised ning lasta oma ala ekspertidel hinnata, kas nende ehitiste maa-alustel korrustel on võimalik ohuolukorras varjuda," sõnas Saar. "On oluline märkida, et maa-alune korrus on vaid üks võimalik varjumiskoht ohtude korral. Olenevalt ohust tuleb valida varjumiseks sobiv koht," lisas ta.
Enamiku ohtude korral, nagu tulekahjust tekkinud mürgine suits, kurjategijatega tekkinud tulevahetus linnatänavatel või ohtliku veosega juhtunud õnnetusest tekkinud plahvatuse oht piisab varjumiseks korterist või töökohast või tuleb liikuda lihtsalt lähimasse sobivasse hoonesse, nagu kohvik või raamatukogu.
Olenevalt olukorrast annab riik meedia või otseteavituse kaudu täpsemaid varjumise suuniseid. Sellisteks suunisteks võivad olla soovitused vältida teatud olukordades – nagu ohtliku veose plahvatuse oht või tulevahetus – varjumist klaasist büroohoonesse või kuidas valida konkreetsele ohule kohane varjumiskoht.
"Riigi julgeolekut ähvardavate olukordade, sealhulgas sõjaliste ohtude korral võetakse analüüsimisele ka maapinnast allpool või maapinna sees asuvad ehk niinimetatud varjendi funktsiooni täitvad ehitised," märkis Saar.
Siin pole kuigi palju hinnata, tuleb välja otsida ENSV aegsed nimekirjad ja sealt ajada näpuga järge. Kui neid suures vabanemise tuhinas 1991 ja edasi ahju pole saadetud.
Vaigistamaks ülearust optimismi, tuleb siiski öelda, et valdav enamus keldrikorruseid on siiski varjendiks kasutamiseks sobimatud või vajavad selleks palju tööd.
Ka palju parem pole olukord uusehitustega, kus pole ju varjendi tugevusnõudeid keegi esitanud ja mis seetõttu on ehitatud odavamalt, õhemalt ja nõrgemalt.
Loomulikult on igasugune pool- või täismaa-alune ruum parem kui mittemidagi, kuid arvestada tuleb, et selleks ette nägemata ruumid (nt nõuka aegsed maa-alused garaažid) on üsna nõrga vastupidavusega ja sellest tulenevalt kehvakeste kaitseomadustega. Need, kus mina olen käinud, on olnud tavalise vene 6 m õõnespaneelidest laega ja monolitiseerimata, st tugevuselt võrreldav tavalise keldriga, vastupidavus ilmselt 0,1 kg/cm2 ja vähem.
Varjend, mida tõesti varjendiks nimetati ja mida 1980ndatel siin rajati elutähtsate asutuste/ettevõtete juurde, oli reeglina 3 kg/cm2 vastupidavusega ülerõhule, 3000 korda gammakiirgust vähendav, hermeetiline valatud raudbetoonist ehitis seinte ja lae paksusega 0,5 meetrit ja rohkem, filterventilatsiooniga (mida käitas elektri puudumisel diiselgeneraator). Üldiselt asusid hoonetest eraldi, aga eksisteeris ka hoone aluseid. Ühesõnaga, mitte märja tsemendilõhnase liiva abil vundamendiplokkidest kokku mätsitud kelder. Probleem on just põlemisgaasidega, kui konstruktsioon on liiga nõrk ja hermeetilisus kaob, siis enamik põlemisgaase on õhust raskemad ja hakkavad varjendisse tungima, mis viib seesolijate lämbumiseni. Viimane on eriti aktuaalne keldrite puhul, kui tekib mingi hoone osa varisemine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Minu tagasihoidliku arvamusega oleme me teatud asjades juba lootusetult maha jäänud ja ei suudaks seda tagasi teha. Eriti just nende va hoonete varjumiskindluse jne aspektis. No ei anna enam vanemaid hooneid sellisteks ehitada ja võimalikud uued hooned ei oleks enam suutelised seda kogust inimesi kaitsma (See on linnade elanike kohta).
Seega, arvan, et tuleks vaadata laiemalt.
Tallinnas ja teistes suuremates linnades vast oleksid võimalikud variandid kasutada ära Laagna tee kraavi, mille seintesse ehk annaks uuristada mingeid tunneleid ja varjendeid, ning sama käiks ka maa-aluste ülekäikude ja liiklustunnelite kohta, mille seintesse ja muldkehanditesse annaks midagi vastavat konstrueerida.
Spetsiifiliselt Tallinna teema oleks ehk linna läbiv nn. pinnalähedane metrooliin, mille peatusi annaks ehitada varjendi-kõlbulikeks (ja mida annaks ehk suure õnne korral veel arendada euroraha toel, kui suht rohelist transpordiliiki ). Kahjuks, vist enne kui see valmis saaks, oleks maailma pilt juba teine..
Lasnamäe kraavi seintes on juba garaaže mitmes kohas (st. rajatud koos kraaviga ning hiljem siis eraldatud). Suur osa kraavist on liiga majade lähedal, et sinna täiendavalt midagi rajada. Lisaks probleem, et see eeldaks lõhkamist keset asustatud elukvartaleid.
Kapten Trumm kirjutas:Pärnu osalist evakuatsiooni 2005 jaanuaris üritati - tulemuseks sai üks masendav läbikukkumine, kui otse öelda. Alates otsustusest (ei kuulatud mereteadlaste hoiatusi ja ei usutud, et uputab) kuni asja otsast lõpuni logiseva läbiviimiseni (mille tulemusena käisid järgmisel hommikul kaitseliitlased paatidega uppunud majadest inimesi ära toomas.
Ühesõnaga, mõne tuhande inimese evakueerimist 1-2 km eemale (kõrgemale maale), kuhu saanuks kõik astuda kand ja varvas või minna oma autoga, ei saa kuidagi edukaks nimetada.
Ühesõnaga - mõtetu on seostada Pripjati evakueerimist ja Pärnu oma.
Pärnu evakueerimine "nurjus" eelkõige seetõttu, et elanikud ei tunnetanud ohtu elule ning keeldusid evakueerumast. Mingit bussitransporti nad ei vajanud. Ja selle paar kilomeetrit (need vähesed kes evakueerusid) astusidki kand-ja-varvas.
Et evakueerumine oleks "õnnestunud" - oleks tulnud rakendada sundi. Kuna aga ohtu elule ei olnud - sundi ei rakendatud.
Et siis veelkord - milles seisnes Pärnu evakuatsiooni täielik läbikukkumine?
See pärnu evakueerimise jutt jäi nüüd segaseks. Pool tundi kuskil enne vee tõusu käidi küll kõik majad läbi. Inimesed tahtsid ise jääda, kui oli kahe kordne maja siis ka lubati, räägiti vajalik jutt ära öeldi kui vaja siis helistada ja tuleme hommikul tagasi. Naaber ühekordsest viidi igaljuhul ära. Milles see totaalne läbikukkumine siis seisnes?
Pärnu evakueerimine "nurjus" eelkõige seetõttu, et elanikud ei tunnetanud ohtu elule ning keeldusid evakueerumast. Mingit bussitransporti nad ei vajanud. Ja selle paar kilomeetrit (need vähesed kes evakueerusid) astusidki kand-ja-varvas. Et evakueerumine oleks "õnnestunud" - oleks tulnud rakendada sundi. Kuna aga ohtu elule ei olnud - sundi ei rakendatud.
Ma näen, et sa pole asjade kronoloogiaga eriti kursis, kui oleks, siis sa sellist jama ei postitaks.
Kogu reaktsioon ja tegevus oli hilinenud umbes 12 tundi, kuigi üleujutuse ulatus oli ette teada 10 cm ja tunni aja täpsusega.
Ainuüksi pildiotsingutel on näha, et vee alla jäi hulgaliselt elanike autosid, mis iseenesest räägib üleujutuse ootamatusest.
Sa jätaksid enda auto tänavale kui on teada, et tuleb üleujutus?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See et üleujutus tuleb oli vaid TTÜ meresüsteemide instituudi arvutimudeli prognoos, mida ei tahetud tõsiselt võtta. Ametlikud ilmakanalid ei prognoosinud midagi. Nüüd jah usaldatakse rohkem.
See pärnu evakueerimise jutt jäi nüüd segaseks. Pool tundi kuskil enne vee tõusu käidi küll kõik majad läbi. Inimesed tahtsid ise jääda, kui oli kahe kordne maja siis ka lubati, räägiti vajalik jutt ära öeldi kui vaja siis helistada ja tuleme hommikul tagasi. Naaber ühekordsest viidi igaljuhul ära. Milles see totaalne läbikukkumine siis seisnes?
Vesi Pärnus tõusis üle jõe kaldaservade 09.01 lõuna paiku. Kella 24.00 ks ujus juba kogu rannarajoon.
Kriisikomisjon kogunes 10.01 kella 02.00 paiku.
Evakueerimisotsus tuli täitmiseks kusagil 03.00 ajal ja sisuline evakuatsioon algas varavalges.
Veetase saavutas oma maksimumi linnas 10.01 hommikuks.
09.01 õhtupoolikul käidi tõesti ukselt uksele ja soovitati ära minna (mida enamus ignoreeris).
Evakuatsiooniotsus hilines ca 12 tundi, mis tõi kaasa vajaduse jahmerdada hiljem seal külmas vees ja mille tulemusena uppus nt rohkelt autosid.
Kui kontakti puudumise meresüsteemide teadlastega (Soomere) võis panna veel noore riigi kogenematuse süüks, siis 09.01 kella 15.00 paiku võis üleujutatud rannaalasid iga uskmatu juba ise vaadata.
Põhiline probleem seisnes selles, et evakuatsioon kui protsess tuli läbi viida üleujutuse olukorras (mida saanuks üsna lihtsalt teha 12-16 tundi varem).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trummil on õigus - igalt poolt tuututada, et viige oma krdi autod minema, oleks küll võinud. Ma ei tea, kui palju seda tollal ajakirjanduse kaudu tehti.
Pripjatti ei puutu see kuidagi, tõin siia teemasse üle.
Autod soovitati ikka ära viia, isegi kohad öeldi kuhu maani vesi tõuseb, enamus lihtsalt ei viitsinud. Meilgi jäi üks selle pärast ära viimata. Seda öeldi uksel ja tuli raadiost.
PS: selles et kõik polnud nii nagu ideaalis olla võiks ja tehti palju möödalaske, ma ei vaidle, aga ma ei saa aru miks sa asju hullemaks räägid, keskendu probleemidele mis näkku karjuvad. Nagu juhtimine, teabe ignoreerimine ja otsuse kiirus.
). Kahjuks, vist enne kui see valmis saaks, oleks maailma pilt juba teine..