Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[NGolf]

Suomenlinnast läheb mandrile 1,3 km pikkune tunnel, mida kasutatakse mh. alarmsõitudeks. Selle aasta aprillist detsembrini remonditakse see tunnel 7 miljoni euro eest kapitaalselt ja projektist on olemas palju teavitusmaterjale:
http://www.iltalehti.fi/matkajutut/2016 ... 4_ma.shtml
http://www.suomenlinna.fi/suomenlinnanh ... uskorjaus/
https://www.yit.fi/suomenlinnantunneli

[Kapten Trumm]

Tundub, et see praamisadamas olev tunnel ongi sama asi - sealt suurtest ustest läheb ka umbes veoauto läbisõitu võimaldav tunnel saade keskuse suunas. Seal poleks lihtsalt mingit pointi taolise galerii ehitamiseks.

Kui sõita Viking Line laevaga (mis möödub napilt Suomenlinna peasaare kaldast) Tallinna suunas, siis vaadake ka vasakule - minu silm leidis sealt rannamändide vahelt ka ühe 100 mm tornrannapatarei torni (vist 100 56 TK - see T-55 kahuriga).

Soomes õppinud on jutustanud miskitest müütilistest tunnelitest Helsinki all, kus pidi Pasi läbi mahtuma.

[kaugeltuuriv]

Meil siin on Gjøvikus,Norras suur mäe sisse tehtud ujula ja jäähall.Igavesed jämedad topeltustega väljapääsud.Uurisin siis kohalikelt,miks vastus oli,et see olevat olnud linna suurim varjend,juhuks,kui tuumasõda eelmise vastaseisu pärast oleks läinud lahti.Ujulaks ja jäähalliks ehitati see ümber 1994 aasta Olümpiaks aga uksed näe ilusasti alles jäetud,ju siis vajadusel on võimalik kasutusele muul otstarbel ka võtta.
Zapad 2017 olevat harjutatud tuumalõõki Läänemere piirkonnas,pakuks,et siin oli kaks sihtmärgi kanditaati,Ämari ja see Leedu NATO baas.
See viib aga otseselt mõttele,kas meie oleks valmis,kui Ämaris tuumaseen tõuseks.
Ehk spetsid oskaks õelda,milline taktikaline nuke võiks venelastel olla plaanis kasutada ja kui suure saastega piirkonna me saaks?

[Roamless]

Meil siin on Gjøvikus,Norras suur mäe sisse tehtud ujula ja jäähall.Igavesed jämedad topeltustega väljapääsud.Uurisin siis kohalikelt,miks vastus oli,et see olevat olnud linna suurim varjend,juhuks,kui tuumasõda eelmise vastaseisu pärast oleks läinud lahti.Ujulaks ja jäähalliks ehitati see ümber 1994 aasta Olümpiaks aga uksed näe ilusasti alles jäetud,ju siis vajadusel on võimalik kasutusele muul otstarbel ka võtta.

Siiski Wikipedia järgi ehitati spetsiaalselt Lillehammeri 1994 Olümpia jäähoki turniiriks. Varjend on nupuka rajatise boonus või siis teisane funktsioon
https://en.wikipedia.org/wiki/Gj%C3%B8v ... avern_Hall

[Kapten Trumm]

Olen Norras töötanud mõned nädalad väikeses, ca 20 töölise ja mõne kontoritöötajaga tootmishoones, mis ehitati 90ndate teisel poolel, seal oli varjend ka sees ja omanik ütles, et kord aastas kontrollitakse. Varjend asus keldrikorrusel ja oli ära tuntav massiivse rattaga terasukse järgi. Normaaloludes asus seal tööliste riietus- ja pesuruum. Tegemist ei olnud mingi poolkeldriga, vaid antud hoones oli esimese korruse põrand praktiliselt maapinnaga samal kõrgusel, st tegu oli täiesti maa all oleva ja betoonist valatud ehitisega. Kus asusid varuväljapääsud (kohustuslik hoonealuse varjendi puhul) ja õhukorstnad, kahjuks ei uurinud (tollal polnud ka sellist erihuvi).

St Norras jätkus varjendite ehitamine peale külma sõja lõppu ja NSVL kokkukukkumist ja tõenäoliselt ehitavad nad mingis ulatuses ka täna. Mida näitab ka selle halli ehitamine 1994. Ka Soomes leiab sellised suurobjekte mitmeid, mis on rajatud hiljuti.

Muidugi norrakate oskus ja tahtmine graniiti uuristada on märkimisväärne. Ja sellest välja uuristatud graniidist tehakse seal killustikku. Olen paar korda sõitnud läbi Flami lähedal asuva tunneli, 25 km järjest maa all, sh fjordi alt läbi.

Siit saab vaid järeldada, et Skandinaavias ei hinnata igasugu vihmavarjufantaasiaid ja enda nappe tehnilisi võimalusi ülearu kõrgelt ja tehakse praktiline järeldus - kui on juba kiire, siis graniiti ei uurista. Aga sõja korral antakse pihta korralikult. See vihmavarju fantaasia on rohkem Ida-Euroopa endiste "sotsmaade" probleem, vihmavari kaitseb ikkagi ainult vihma eest.

[Tinker]

https://www.err.ee/654729/eesti-voib-vi ... eemi-saada

Ühe viimase riigina Euroopas puudub Eestis tänapäevane ohust teavitamise süsteem, mis elanikke suurõnnetuste või muu ohu korral telefoni kaudu hoiataks, kuid lähiajal jõuab ettepanek valitsuses arutlusele

[Kapten Trumm]

Irooniana on viimasel ajal olnud kaks suuremat mishap'i , kus on läinud käima analoogsed süsteemid USAs (Havail) ja Jaapanis, kus hoiatati tuumarünnaku eest (Põhja-Korea).
Eriti naljakas oli Honolulu elanikele antud soovitus minna tuppa varjuma olukorras, kus Kim-il arvatakse olevat vesinikupomm - selle sisu on analoogne USA "duck and cover" drillidega koolides 1950ndatel.

USA-s tühistati see hoiatus alles 35 minutit hiljem - selleks ajaks oleks päriselus olnud juba tuumaseen hajunud ja inimesed kuskile reaalselt ei varjunud. Esiteks ei ole kuskile varjuda ja teiseks näitab see hästi, kui pole süsteemset tegevust, vaid on üks fragment süsteemist, siis pole temast ka kasu.

Jaapanlased olid kiiremad, valehäire tühistati minutite jooksul.

Loodetavasti meie IT tiigrina suudame seda teha paremini ja lollikindlamalt. Ja loodetavasti saab olema ka terviklik süsteem (info, väljaõpe, infrastruktuur), mitte üks fragment (mille mittetoimivust Havaii juhtum ilmekalt näitas).

[Kapten Trumm]

Ühe viimase riigina Euroopas puudub Eestis tänapäevane ohust teavitamise süsteem

Tegelikult on mingid fragmendid sellest olemas juba mõnda aega. Tallinnas on olemas hulk häiresireene ja neid on pandud ka ohtlikele objektidele. Samuti on need Pärnus, kuid seal ratsis linnavalitsus selle rahapuudusel ära. Küsimus on lihtsalt, mis sisendi järgi need töötavad ja mis on elanike tegevus seepeale.

[SuurPaksValevorst]

Äkki oskad täpsemalt öelda, kus Pärnus need olema peaks?

Põlise pärnakana pole midagi neist kuulnud. Ei vaidle vastu vaid reaalselt huvitab.

[Lemet]

Meeldis mulle selle esimese valehäire järgne vabandus. Stiilis, et tegu on minu meeskonna apsakaga ja mina olen selle eest vastutav. Aga eriti meeldis taadi tõdemine, et pidage meeles-kui tekib reaalne ohuolukord, on teil varjumiseks aega 12-14 minutit. Ja meenusid kõik need kohalikud valgusallikad, kes on siinselgi foorumil teadnud rääkida, et varjendid on eilne päev, millest pole isegi rääkida erilist mõtet ja tegu teemaga, mis riigi tähelepanu ei vääri.

[Kapten Trumm]

Meil on see vajadus ju veel suurem
1. suurim ja akuutseim oht on Luugas asuv raketibrigaad, mille Iskanderite stardist tabamuseni on 3-4 minutit, mitte 12.
2. Hawaid kaitseb USA (maailma võimsaim) raketitõrjesüsteem ja ilmselt hoitakse PK-l igasugu luureasjadega silma pidevalt peal - "aktiivsed kaitsemeetmed" on eelmise peaministri fantaasia.

Havailaste tuim reaktsioon (erilist tungi varjuda polnud) pole iseenesest midagi uut, USA-s läks kunagi 1970ndatel kogemata käima põhjaosariikides asuv häiresüsteem ja siis kogeti (õpetamata inimestele omast) samasugust fenomeni - inimesed tatsasid tänaval edasi, vaevamata pead miks ja milleks. Aga miks mitte ka Tseljabinski meteoriidijuhtum, kus tuhanded inimesed said näo ja silmade vigastusi lendavate klaasikildudega seepärast, et tormasid akna peale ootamatut heledat valgust uudistama (misjärel jõudis kohale 30 km kõrgusel toimunud 3-megatonnise plahvatuse lööklaine).

[Tinker]

Samal teemal: https://www.postimees.ee/4379975/katast ... sekingades

2007. aasta pronksiööl saadetud sõnumi saatmine võttis Klaose teada aega poolteist päeva.

Tähelepanuväärne on samuti ka praegune sõjalise ohu eest hoiatamise süsteem (siseministeerium ütleb, et KV vastutab, KV sõnul vastutab riigikantselei ja tolle sõnul jällegi siseministeerium).

Äkki oskad täpsemalt öelda, kus Pärnus need olema peaks?

Selle kohta leiab infot näiteks siit: https://www.postimees.ee/term/32593/pauh

[nimetu]

Samuti on need Pärnus, kuid seal ratsis linnavalitsus selle rahapuudusel ära.

Otseselt mitte rahapuudusel, vaid sellepärast, et isegi kalli raha eest ei saadud normaalset tulemust. Seda sireeni polnud isegi vaikse ilmaga võimalik kuulda. Lisaks sellele polnud kellelgi õrna aimugi mida selle sireeni kostmise puhul tegema peaks. Ehk siis päris korralik raha põletamine käis.

[mutionu]

Otseselt mitte rahapuudusel, vaid sellepärast, et isegi kalli raha eest ei saadud normaalset tulemust. Seda sireeni polnud isegi vaikse ilmaga võimalik kuulda.

Ei olnud päris nii hull. Isiklikult kuulsin küll. Lisaks, minu teada, olid mõtted ka väiksema võimsusega pasunate lisamiseks nö kvartalite tarbeks.

Lisaks sellele polnud kellelgi õrna aimugi mida selle sireeni kostmise puhul tegema peaks.

Sinnamaani see sireenindus ei jõudnud.

Ehk siis päris korralik raha põletamine käis.

Sellisel kujul jah, kuigi idee ise pole laiduväärt.

[2korda2]

Tänapäeva Eestis on 80+% inimestel mobla käeulatuses 80+% ärkveloleku ajast. Seega on olemas ka taristu sisukate signaalide/teadete kiireks edastamiseks. Hakata sellises olukorras mingeid sireene paigutama ei ole tõenäoliselt mõtekas. Pealegi hakkab sireen hüüdma ja ei anna mingit muud infot kui "mingi jama on". Tekstisõnumi/automaatkõnega saaks oluliselt täpsemat infot edastada (üleujutuse oht, tormituuled, raketirünnak jne).
Ma käisin aastal 2011 rahvusvahelisel konverentsil mis keskendus avaliku sektori poolt info edastamise uutele viisidele/kanalitele. Ilus näide oli eelnenud aastal Austraalias toimunud suured üleujutused, mille puhul peamiseks/kiireimaks teavituskanaliks osutus Twitter. Selle kaudu edastasid oma infot nii päästjad (andsid jooksvat ülevaadet veetaseme tõusust ja langenud tammidest, suunasid evuakatsiooniteid) kui ka tavakodanikud (paluti abi, täpsustati päästeameti tviite, 4x4 ja paadiomanikud pakkusid evuakatsiooniabi).