Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Lemet »

Ja ei olnud see "nomenklatuuri jaoks". See oli Tallinna tsiviilkaitse staabi varjend. Ehk siis Tallinna linna juhtide jaoks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, minu väide oli, et tegemist oli kahe eri sihtgruppidele määratud erineva varjendiga. Üks oli Tallinna juhtkonna, teine vabariigi oma jaoks.

OK, võimalik, et enne Kose varjendi valmimist oli ka Rannavärava mäe oma planeeritud vabariigi juhtkonnale.

Trummile ebameeldivaks kurvastuseks - Rannavärava varjendit hakati ehitama ka juba 1939/40 eelarveaastal, eelmise Eesti vabariigi ajal. Eks seda hiljem muidugi ka tugevdati ja ehk ka laiendati- nagu ma aru saan, siis mingit algset dokumentatsiooni kuskil arhiivides ei vedele. Või kui vedeleb, siis Moskvas.

Nii et jälle - otsapidi veel eelmises vabariigis.

Ja ega see deklareerimine, et need Pätsu aegsed varjendid tegelikult midagi ei loe ja olid pakasuhha, tegelikult fakte ei muuda. Need keldrid olid rohkem kasutuskõlbulikud ja kordades paremad varjendid kui kooli poolkelderkorrusel loodud "radiatsioonivarje"...

Ja kui sa vaatad Soome ja Rootsi poole, siis vägagi paljud seal arvel olnud varjendikohad olid samasugused, juba kolmekümnendail aastail või sõja ajal ehitatud. Jah, peale sõda ehitati neid edasi ja juurde. Hiljem nõudeid varjendite vastupidavusele ka suurendati. Aga suur osa varjenditest olid ikka need samad II m-s nõuetele vastavalt ehitatud ning filterventilatsiooniga (siis või ka hiljem) varustatud.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kriku »

Toomas kasutas n-sõna veidi valesti küll, aga sellest kinni hakkamine ei vii tsiviilkaitse arutelu kuidagi edasi...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Helsinkis on kasutusel mitmeid varjendeid, mis on ehitatud WWII eel või ajal. Ühes sellises korraldatakse varjendipidamise koolitusi.
Ainult tegemist on üldiselt graniitpinnasesse ehitatud tunneltüüpi konstruktsiooniga, mille vastupidavus on sünnipäraselt päris kõrge ja mida on lihtsalt uuendatud.Või graniitpinnasesse omal ajal ehitatud soliidse betoonkonstruktsiooniga (nt Eduskunna varjend).
Kus nõuetele vastavusse viimiseks oli vaja nt paigaldada paremad uksed ja ventilatsioon.
Mitte näiteks paekivist laotud võlvehitisega, mida võib kohata meil (mis on kaunis varisemisohtlik).

Rannavärava mägi oma klass IV vastupidavusega oli hädavise, mitte Pätsu aegne tase. Vastupidavus 1 kg/cm2 keskse juhtimispunkti kohta oleks "analooge mitte omavalt" kehva. Soomes ehitatakse igasse kortermajja sellise tugevusega.

Kui Rootsis ja Soomes 30ndatel ehitatud keldrid pädeksid, siis ei oleks enamik avalikke suuri varjendeid ehitatud just vanalinna aladele. Need ehitati sinna põhjusel, et ei päde ning neid ringi ehitada on väga kulukas ja tükati võimatu (maja tuleks pealt lammutada).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

Eee. No mida? Kus on paekivist võlvmüüriga varjendid Eestis? Juba vanal heal Pätsu ajal ehitati varjendeid ikka raudbetoonist.

Aga näib, et vähemasti ühes asjas oleme ikka ühele meelele jõudnud. Et Rootsis ja Soomes oli juba varjendite võrk olemas ja sealne tegevus lähtus olemasoleva võrgu edasiarendamisest. USAs sellist võrku ei olnud, ei olnud kodanikukaitse süsteemi üldse. Alustati nullist.

Kas läheme nüüd selle eelpool viidatud dokumendi juurde tagasi ning hakkame ükshaaval vaatama, et kus kohal seal see pakasuhha on?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pokasuhha on alternatiiv ja selle valik. Puuduliku vastupidavusega keldritest (eramajades kergplokist, ärihoonetes paneelidest), mille külge pandi suur silt "fallout shelter" pole suuremat kaitset tuumarelva otseste efektide vastu. Lisaks on nende kaitse napp ka kõrge radiatsioonitaseme korral (100-200 korda). 25 miljardi dollari asemel tulnuks valida 45 miljardiline Soome tee. Seda pole vaja välja käia ju korraga pluss enamik ehitustest saab panna kinnisvaraarendajate kraesse nagu Skandinaavias. Soome edukus näitab, et oli võimalik küll.

USA föderaaleelarve 1960 oli üle 100 miljardi dollari. Pigistada sealt 5 miljardit aastas ja viia see asi rahuldavalt 10 aastaga ellu oli enam kui reaalne, mitte fantaseerida "aktiivsest kaitsest", eriti kui vaadata kaitsekulude osakaalu seal.
https://www.usgovernmentspending.com/sp ... Skt_19ks2n

Ameeriklased ise on öelnud, et need 60ndatel rajatud "varjendid", kus enamasti pandi sobivatele keldritele silte külge, sobisid üheks asjaks - tegelikkuse eest varjumiseks, kui sul toimivat plaani pole. Hästi öeldud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nende Pätsu aegsete varjendite kohta on võibolla kõnekas selline statistika (andmed TTPA 1995. a inventuurist)

Kesklinn (kus oli enim neid endisaegsed, sõjaeelseid, sõjaaegseid ja sõjajärgseid varjendeid

Varjendeid kokku 132 tk, kohti 22675.
neist
II klass - 6 tk
III klass - 17 tk
IV klass- 30 tk
V klass - 79 tk

Neist 132-st oli kindlustatud hermeetilisus 82-l ja 132-st oli filterventilatsiooniga 81 ja diiselgeneraatoriga oli varustatud 5 tk.

Võrdluseks samad andmed Mustamäe (kus oli enim uusi, nõuka aegseid ehitisi) kohta
Varjendeid kokku 6 tk, kohti 2150.
neist kõik III klass, kõik olid hermeetilised ja kõik olid varustatud diiselgeneraatoritega.

Lasnamäe (samuti valdavalt uued, kuid osad Lasnamäe osad ei ole uusrajoonid)
Varjendeid kokku 37 tk, kohti 7955.
Neist
II klass 7 tk
III klass 9 tk
III klass 8 tk
IV klass 13 tk
Neist hermeetilised 31 ja filterventilatsiooniga samuti 31, diiselgeneraator olemas 7-s.

Selgituseks klasside juurde. NB! Siia ei kuulu radiatsioonivarjed ega suvalised keldrid.
I klass ülerõhukindlus 5,0 bar, gammakiirguse kaitse 5000 korda. Selliseid Tallinnas ei olnud.
II klass ülerõhukindlus 3,0 bar, gammakiirguse kaitse 3000 korda. Valdavalt 70-80ndatel ehitatud tehaste eraldiseisvad varjendid
III klass ülerõhukindlus 2,0 bar, gammakiirguse kaitse 2000 korda. Need moodustasid enamuse NSVL sõjajärgsel ajal ehitatutest.
IV klass ülerõhukindlus 1,0 bar, gammakiirguse kaitse 1000 korda. Need on üldiselt sõjajärgsel ajal ehitatud või parimad "Pätsu aegsed".
V klass - ülerõhukindlus 0,5 bar, gammakiirguse kaitse 500 korda. Üldiselt, tsiviilkaitsetegelaste sõnul siia topiti plaani täiteks kõiksugu saasta, sh neid Pätsu aegseid "gaasikindlaid" ruume. Põhimõtteliselt on tegemist kindlustatud keldrikorrusega.

Võrdluseks: Soomes nõutud tüüpiline kohustuslik keldrivarjend (mitte kelder, vaid keldrisse rajatud varjend kõige vajalikuga) omas ülerõhukindlust 1,0 bar (S1 klass). Helsinkis asuvad nn kaljuvarjendid (tunneltüüpi graniiti rajatud, seestpoolt vooderdatud pritsbetooniga) omavad ülerõhukindlust 6,0 bar (S6 klass).

Nende andmete põhjal on näha, et need endisaegsed keldrivarjendid on suuresti fatamorgaana. Näiliselt suur arv ja palju kohti, kuid ülesande täitmise võimalused kehvakesed.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:Pokasuhha on alternatiiv ja selle valik.
Hm, kui sa seda dokumenti ikka lugesid, siis esimene alternatiiv oli ikkagi "aktiivne kaitse". Ehk siis heidutus. See oli olnud peamiseks USA "tsiviilkaitse" meetmeks kuni 1957. aastani. Ning sellele soovitas ka edaspidi tugineda selle paberi koostanud teadlaste tiim.

Varjendid olid sellele lisaks mõeldud täiendav kaitsemeede, kuna viimase aja arengud ei andnud enam senist kindlust heidutuse toimimise osas. Mõeldud täienduseks heidutusele.

Varjendite ehitamise maksumus ei olnud seal dokumentides antud mingite jäikade alternatiividena, nagu sa siin väidad, vaid graafikuna, mille ühel otsal oli siis 0 varjendit ja teises otsas see maksimumprogramm - 500 psi linnakesetes ning 100 psi äärelinnades. Ühel teljel oli arvatav hukkunute arv ning teisel teljel varjendite ehitamise maksumus. Vahepeale jäid see radioaktiivse sademe variendite variant ja 100 psi ja 30 psi varjenditega variant jne. Graafikule oli pandud 5 erinevat varjendiprogrammi, nende maksumus ja arvatav efektiivsus.

Teadlaste soovitus oli selle radioaktiivse sademe variendite poole seepärast, et nende efektiivsus maksumuse kohta oli kõige suurem.

Samuti - nende rajamise periood oli kõige lühem.

Mis puutub 5 aastaga varjendite rajamisse - sama raporti alguses kuulutasid selle koostanud teadlased, et ohtlikeim periood saabub 2 aasta pärast - 1959. aastaks. Pärast seda saavad USA "aktiivsed meetmed" jälle sellisele tasemele, et vastast piisavalt heidutada.

Mis puutub radioaktiivse sademe varienditesse endisse, siis need ei pidanudki mingit ülerõhku vastu pidama, nende nimes oli juba kirjas, milleks neid rajati - radioaktiivse sademe eest varjumiseks. Arvestus oli sellel, et otsese radioaktiivse kiirguse eest mingiks ajaks varjudes oleks kõige kriitilisem periood üle elatud.

Samuti - nagu teadlased rõhutasid - andis selliste varjendite olemasolu USAle vabamad käed oma õhukaitses tuumalõhkepeaga õhutõrjerakettide kasutamiseks.

Ja nagu öeldakse - praktika on tõe kriteerium. USA aktiivsed meetmed olid täiesti piisavad sealse elanikkonna kodanikukaitseks. Ei läinud vaja ei neid radioaktiivse sademe varjendeid, ja veel vähem neist kaks korda kallimaks olnud varjendite programmi...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja nagu öeldakse - praktika on tõe kriteerium. USA aktiivsed meetmed olid täiesti piisavad sealse elanikkonna kodanikukaitseks. Ei läinud vaja ei neid radioaktiivse sademe varjendeid, ja veel vähem neist kaks korda kallimaks olnud varjendite programmi...
Meil pole alates 1991 Kaitseväge vaja ka läinud - järelikult praktika on tõe kriteerium ja tehtud kulutused mõttetud :write:
1959. aastaks. Pärast seda saavad USA "aktiivsed meetmed" jälle sellisele tasemele, et vastast piisavalt heidutada.
Kuidas see Lenin nüüd ütleski, igatahes 1962. aastal oli miski Kuuba raketikriis, mille esilekutsumist USA aktiivsed meetmeid küll ei heidutanud. Olnuks sel ajal Valges Majas Kennedy asemel nt Truman, siis oleks ka tuumasõjaga asi lõppenud. Ja antud kriis lahenes õnneks tuumarelvadega ähvardamata.

Niiet ühesõnaga, oleks mina nii tark, kui mu naine 2 nädala pärast, siis mida kõike teeks. Oleks seal küüned, istuks puu otsas, kust siis sealiha saaks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

Vaata KV ise ongi see aktiivne meede ehk heidutus. Seepärast sinu võrdlus ei sobi.

Proovi uuesti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vihjan tasase sosinaga - teadmine, et tsiviilelanike kahjustamise võimalus pole kuigi suur, on üks aktiivne faktor, mis võib viia mõttele linnade purustamist mitte teha. Kui inimesed on elus ja terved, võib pärast tuumasõda teha ühte-teist ja kolmandat, kui aga surnud, siis ei tee enam midagi.

Lisaks on praeguseks saanud avalikuks ka igasugu huvitavad paberid tsiviilkaitsest, mis USA-s olid külma sõja ajal salajased. Nimelt elab USA-s suurem osa elanikkonnast linnades ja linnade läheduses. Nimelt reostuvad taolised piirkonnad peale tuumalööke väga rängalt ja kui need FIBO plokkidest ehitatud "varjendid" terveks jäävad, siis jääkradiatsioon rünnaku järel on tõenäoliselt tasemel, et taoline asi tagab ellujäämise ikka üsna õnne korras (kuspoolt oli tuul jne). Ühepere karkassmaja keldris asub kergplokkidest seintega radiatsioonivarje on kaitseastmega 50-100. Betoonist konstruktsiooniga tsiviilehitise allmaakorrustel võib teisel allmaakorrusel loota kaitseastet 200. Kaitseastmega 200 oli ka NSVL standardite järgi ehitatud poolkeldris asuv radiatsioonivarje (majas, kus ma lapsena elasin, oli selline - WC ja kraanikausid keldris ning elektriga/vändaga käitatav tolmufiltriga ventilaator torudega.)
Suuremad linnakompleksid asuvad seal veekogude (meri või järved) ääres ja tuulel on üldiselt komme puhuda maa suunas, mis tähendab, et valglinnastud ja väiksemad linnad suurlinnade läheduses sisemaa suunas, saavad enda kaela soliidse tuumasaaste. Selles valguses, mis me täna teame, oli see programm pakasuhha ka ilma füüsilist vastupidavust arvestamata - üksnes kiirguskaitse seisukohast. Kasu oli sellekst üksnes suhteliselt vähe saastunud aladel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

Seda teadmist, et tsiviilelanike kahjustamine ei ole suur, ei anna mingid varjendid.

Sest sa järjekindlalt täiesti külmalt ignoreerid eelhoiatuse teemat. Tuumavarjendite kasutamisel on eelhoiatus aga just kõige olulisem. Ja selle arvestamata jätmine ka N liidu tsiviilkaitse kõige nõrgem külg. Mis just selle pakasuhhaks tegi.

Ei anna keegi sulle tuumakonflikti korral päevi linnade evakueerimiseks.

JA BTW - see eelhoiatuse teema käis ka seal radiatsioonivarjete eelistamises. Et radiatsioonivarjete kasutamisel ei ole eelhoiatus nii oluline. Radiatsioonivarjesse võis siseneda ka 1 kuni 5 tundi peale tuumarünnakut. Sõltub kaugusest lähimast tuumaplahvatusest, tuule suunast jms. Eeldusel, et see radiatsioonivarje rajoon ise jäi otserünnaku alt välja ja varjuda tuleb tõesti vaid radioaktiivse sademe eest.

Mis aga puutub tõenäosusse jääda otsese tuumarünnaku alt välja - paber oli koostatud 1957. a. Põhjuseks just kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide välja ilmumine ning USA aus tunnistus, et selles vadkonnas on nad N Liidust maha jäänud ja vahe tasa tegemine võtab nüüd mõned head aastad aega.

Ja nende kontinentidevaheliste rakettide arvu mõõdeti siis kümnetes. Ning sel ajal oli veel igal raketil 1 lõhkepea.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tuumavarjendite kasutamisel on eelhoiatus aga just kõige olulisem
Ei vasta tõele (õigemini pooltõde). Tuumavarjendite kasutamine on kõige väiksemat eelhoiatust vajav tsiviilkaitsestrateegia. Näiteks VF-s peab praegu varjendi omanik suutma selle lahingukorda seada käsu saamisest 6 tundi. Selle ajaga ei evakueeri isegi väikelinna. Evakueerimine nõuab rohkem eelhoiatust, sest selleks kulub rohkem aega.

USA "tänu" tuumavarjendite puudumisele oligi eriti sõltuv eelhoiatusest, sest suurlinnad tuli ikkagi evakueerida, sest elanike kaitseks need radiatsioonivarjed ei kõlvanud. NSVL-s oli tuumavarjendite osa suurem (I kategooria linnades kuni 25% elanikest) ja sellest sõltuvus väiksem, aga nt Soome või Iisraeli tasemeni ei küündinud ükski superriik.

Ja mõistagi - eraldiseisvate lõhkepeadega suure arvu rakettide tulekul muutus see USA süsteem veel ebakindlamaks, sest alad, kus elanikud tuli ära viia, muutusid veelgi suuremaks, evakueeritavate arv kasvab (ja alad, kus elanikud saanuks varjata, seal kippus radiatsioon ülikõrgeks minema, sest rohkem tuumalõhkepäid tähendas rohkem tuumasaastet ja kõrgemat jääkradiatsiooni taset.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas toomas tyrk »

6 tundi varjendi kordaseadmiseks kui raketi lennuaeg USAst Venemaale on ca 30 min. Tuumaallveelaeva pardalt veel vähem.

Mission impossible...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kesse rääkis eelhoiatusest....?
Kui saadakse üksnes taktikaline eelhoiatus, siis on tõesti, sõltumata süsteemist olukord, et terveks/ellu jäävad ainult need, kes suudavad selle 30 minutiga või vähemaga varjuda. Tuumarelva ootamatut kasutust peeti siiski vähevõimalikuks, pigem eskaleerumise raames. Kõigepealt taktikalised tuumalöögid Saksamaal üksteise vägede pihta ja siis hakkavad raketid lendama. Kõigepealt ikka sõjaliste strateegiliste objektide pihta (USA-s nt raketiväljad) ja kui eskalatsioon jätkub, lõpuks elanikkonna ja majanduslike sihtmärkide (linnad) pihta.

Kui nt aega on 12 tundi, siis võidavad kindlalt varjendid. Evakuatsioon ja keldrid ruulivad ainult siis, kui aega on 2-3 päeva ja tingimusel, et sa suudad seda vaikselt teha (sest vastane näeb seda ja arvab, et sa eskaleerid).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist