www.militaar.net

nimetu kirjutas:Küsimus pole niiväga kütuse pumpamises, vaid hoopis raamatupidamises. Kogu krempel käbi läbi keskse arvutisüsteemi. Iga gramm on arvel. Kütusemüüjad pole huvitatud endale käru keeramisest (kasumid ju vaja kätte saada) ja seetõttu ei ole nad ka huvitatud mingist käsitsi pumpamisest ja arveldamisest.

Sellisel juhul tuleb mõistagi kogu süsteem ehitada hukukindlamaks, et see suudaks päevadega mõõdetava aja jooksul toimida ilma võrguelektrita.
Asja muudaks palju lihtsamaks ja odavamaks, kui kriisiolukorras saab vajutada mõnda plommitud lülitit bensiinijaamas, misjärel on võimalik vaid jaama arvutite abil kütust väljastada, ilma mingi peakontori sideta. Eks siis tuleb arveldada sularahas või teatud asutustel allkirja vastu.

Elektrivarustus jaamas tuleb igal juhul tagada, juba elementaarsete töötingimuste pärast (valgustus, küte jne).

Käsipumba alternatiiv on 12/24V(aku pealt siis) kütusepump, mille komplekt(pump, imivoolik, survevooli, juhtmed/klemmid) maksab alla 200 EUR. Igas päästekomandos võiks selline asi olemas olla. Tegelt võiks igas komandos ka mingi 5m3 tanklake olla. m3-de kaupa kütust tellides on hind veids teine, kui kabanossi tanklast niristades.

Kapten Trumm kirjutas:

Ma ikka mõtlen, et üks vändaga kütusepump asendab kõik genekad. Siis jääb muidugi geneka ärimeestel raha saamata...

Mõtlesin, et sellise mõtteavalduse autoril võiks prooviks lasta selle vändaga pumbaga paar tundi pumbata.

Noh, kui saabuks Päästeameti või Kaitseväe auto, jõrme mehi täis, küll siis leiduks ka pumpajaid.

Aga see on põhimõtteliselt muidugi õige, et kütuse kätte saamiseks on kuidagi narr kondiauru kasutada, kui selleks võiks todasama kütust kasutada. Võttes arvesse, kui kallis on bensiinijaama rajamine, on generaatori võimalus selle kõrval köömes.

Ongi köömes, see genekavärk (ja ilmselt mingi infosüsteemi muutmine) on köömes nii bensiinijaama rajamise kuludes kui ka nende kapitalikulu on veel rohkem köömes bensiini liitrihinna suhtes.

Sestap võib jääda segaseks MKM kiire kapitulatsioon kütusemüüjate ees (esialgu oli plaan neid katkestuskindlaid jaamu teha rohkem kui 1 tk maakonnas), viimased lendasid peale suure kisaga miljonitest, jättes targu rääkimata eelmises lõigus nimetatud tõsiasjad. Ja MKM lihtsalt ei omanud pädevust, et efektiivselt vaielda. Sellega saavutasid jaemüüjad oma tahtmise - pääsesid teatud kulutuste sunnist, tehes sümboolseid kulutusi (1 jaam maakonna peale).

Noh, kui saabuks Päästeameti või Kaitseväe auto, jõrme mehi täis, küll siis leiduks ka pumpajaid.

Tänapäeval pole vajadust kiviaja meetodeid kasutada, lisaks kätkeb taoline kütuse solgutamine teatud riske. Mõni tarkpea vaatab pimeduses mahutisse välgumihkli valgel näiteks. Lihtsalt bensiini ostja maksab 0,5 senti liitrist (tegelt vähem) rohkem ja omab õndsat teadmist, et ka elektrikatkestusega saab ta oma auto tangitud ja poest kabanossi (või muu eluks vajaliku asja) kätte. Oma mobiiltelefoni laetud jne.

Tegelikult sama probleem on ka näiteks suurte kauplustega (toiduained). Ega sealt ka midagi kätte saa ilma elektrita ning lisaks hakkavad külmikud sulama ja asjad riknema.

Kriku kirjutas:
Aga see on põhimõtteliselt muidugi õige, et kütuse kätte saamiseks on kuidagi narr kondiauru kasutada, kui selleks võiks todasama kütust kasutada. Võttes arvesse, kui kallis on bensiinijaama rajamine, on generaatori võimalus selle kõrval köömes.

Nagu kunagi öeldi: ära tapa oma naist kodutöödega, las seda teeb elekter. Aga mis maapealsetesse mahutitesse puutub, siis need saaks maapinnast mõne meetri jagu kõrgemale ehitada ja polekski mingit pumpa vaja, keera ainult vooliku otsas kraan lahti ja gravitatsioon teeb kogu töö ära. Ja et mõni lollakas driftija mahutit postamendi otsast alla ei sõidaks, selleks saaks ju lihtsalt raudbetoonist "draakonihambad" sinna ümber kaitseks panna.
P.S. See EW-aegse tankla pilt on päris hea. Bensiini hind 27 senti liiter - seega paagitäis maksis keskmise töölise nädalapalga .

Kapten Trumm kirjutas:
Vähemalt asulates olevate bensiinijaamade andmeside käib läbi fiksvõrgu ja see on tavaliselt kohalikult elektrivõrgust sõltumatu. Kuskil põldudevahel on muidugi traadita (sõltub tugijaamast). Ja eks emafirma kontoris peavad ka serverid töötama.

Palun Kapten Trummi propagandistlikud valed side- ja infotehnoloogia teemadel edaspidi automaatselt ära kustutada.

Sattusin mõned päevad tagasi harivale kaugkütte teemalisele koolitusele. Muu hulgas esines ka kodanik, kelle ettevõte toodab kaugkütte soojasõlmi, mida üle maailma kasutatakse. Algul võis arvata, et soojasõlm on globaalselt tüüpne seade - ühel pool ühendus kohaliku kaugküttega, teisel pool majasisese küttetorustikuga ja vahel soojusvaheti, pumbad ja mõned ventiilid. Aga selgus, et asi nii lihtne polegi, igal riigil omad traditsioonid ja ideed- kus tahetakse ühtemoodi ühendusskeeme ja temperatuure, kus teistsuguseid. Miskipärast jäid meelde Hiina tellimusel Valgevene hotelli jaoks tehtud soojasõlmed - kus kõik oli 100% dubleeritud - topelt soojusvahetid, torud, pumbad jne. Korraga töötavat üks pool, teine on reservis ja valmis kogu võimsust üle võtma. Sain aru, et tegu olevat Hiinas kasutatava tüüplahendusega. Jäi mulje, et mõnedes riikides võib olla tehnosüsteemide dubleerimine tavaline praktika, milles midagi eriskummalist ei nähta. Eestis aga ilmselt peab kuri seadusepunkt esmalt kehtima hakkama ja ka siis tuleb tohutu kära ja vastutöötamine (vähemalt alguses).
Hotelli kohta oli aga kunagi kusagil Eestis lugu, kus kasutati kokkuehitatud bürood ja hotelli, kummalgi oma soojasõlm. Dubleeritud ei olnud aga midagi. Ja siis vana aasta õhtul lagunes hotelli sooja vee temperatuuriregulaator ära, aga hotell oli aastavahetust Eestisse tähistama tulnud Vene turiste täis. Olukord tundus lootusetu (pidupäeva õhtu, kõik suletud, abi pole kusagilt võtta), aga leiti lahendus. Kuna bürooosa ei olnud kasutusel, tõsteti selle soojasõlme tarbevee regulaator ümber hotelli sõlme juhtima ning külastajad said nii sooja kui külma vett kasutada. Uue aasta alguses regulaatorid korda ja kõik jälle õnnelikud (kuni ilmselt järgmise korrani).

smr kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:
Vähemalt asulates olevate bensiinijaamade andmeside käib läbi fiksvõrgu ja see on tavaliselt kohalikult elektrivõrgust sõltumatu. Kuskil põldudevahel on muidugi traadita (sõltub tugijaamast). Ja eks emafirma kontoris peavad ka serverid töötama.

Palun Kapten Trummi propagandistlikud valed side- ja infotehnoloogia teemadel edaspidi automaatselt ära kustutada.

Palun edaspidi sellise soovi puhul kasutada punase hüüumärgiga nuppu postituse juures.

Üldiselt KT postitab jõledaid väljamõeldisi küll, aga kõige õigem on ikkagi neile vastata ja selgitada, miks need seda on. Kustutamine tuleb pärast seda, kui õppust ei võeta.

Palun Kapten Trummi propagandistlikud valed side- ja infotehnoloogia teemadel edaspidi automaatselt ära kustutada.

Kõlab nagu lõpliku tõe kuulutamine.

Inimesi peab surma saama, ennem haiglates liigutama ei hakata
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedaval ... fault.aspx

Minu jaoks on ka pilt täiesti selge, Eesti valitsusel on inimeste turvalisus lihtsalt ükskõik, elatakse lootuses, et midagi ei tule, ja kui ongi jama, siis vaadatakse kurva kutsika silmadega ja põhjendatakse oma pohhuiismi mingi sisutühja retoorikaga. Niikaua kui Stenbocki maja või Riigikogu ei põle sõna otseses mõttes või sise ei pea ülekoormatud esmaabis nägema oma sugulaste suremist, on kõik savi! Riigikontrolör kirjutab õigesti, et paar kuud peale Võru elektrikatkestust on kõik nagu unustatud, samas oli see jama täiesti lilled ja lapsenaer võrreldes sellega, mis siis juhtuma hakkab, kui näiteks suur elektrijaam järsku talvel seisma jääb.

Minu arust läks selles suhtes õnnelikult, et alajaam saadi võrdlemisi ruttu korda. Aga kui taastamist vajaks paljud alajaaamad ja nullist? St, kui blackout oleks nädalaid ja suurel territooriumil? Kahtlustan, et enamik Eestist sõltub ühest alajaamast..

Leo kirjutas:Minu jaoks on ka pilt täiesti selge, Eesti valitsusel on inimeste turvalisus lihtsalt ükskõik, elatakse lootuses, et midagi ei tule, ja kui ongi jama, siis vaadatakse kurva kutsika silmadega ja põhjendatakse oma pohhuiismi mingi sisutühja retoorikaga...

Oleksin väitega täitsa nõus ja kirjutaks kahel käel alla, kui akf oleks kasutanud natuke täpsemat sõnastust -
"... Eesti valitsusel ja inimestel endil on turvalisusest..." !

Siiski- inimeste endi käitumine sõltub väga suurel määral valitsuse hoiakutest. Kui sel tasemel on aastakümneid pähe taotud mantrat, et kõik on sedavõrd hästi ning paremini on pea võimatu, siis on loomulik, et inimesed ei adugi, et püksid rebadel on...sest vslitsuse tasemel on sisendatud, et kõik on suurepäraselt. Ja keda siis veel uskuda, kui mitte valitsust... Kas tõesti kapten Trummi ja teisi mõjuagente???

Tundub, et siis eesti rahvas ikka väärib oma valitsust, kui inimesed ei oska tahta ja valitsuselt nõuda. Siin ei aitagi muu, kui loota, et järgmine suurõnnetus liiga karm ei tule.