www.militaar.net

Tegu oli 1939-40 rajatud pommivarjenditega. Nii et nõukanostalgiaga üsna vähe pistmist...

toomas tyrk kirjutas:Tegu oli 1939-40 rajatud pommivarjenditega. Nii et nõukanostalgiaga üsna vähe pistmist...

EW ajal rajatud küll, aga ehitatud ümber nii Saksa kui ka Nõukogude ajal. Kogu metall-paigaldis, millest siin juttu, on puhas nõuka kraam.

Enda nähtust tulebki ainult Riigikogu varjend Toompea linnuse lõunatiivas meelde, kus on säilinud EW paigaldist. Mina nägin küll seda umbes 2005, nii et võib ka olla juba praeguseks kadunud...

Soomes, kui vahetult sõjajärgne aeg välja arvata, on tsiviilkaitse esmaseks ülesandeks olnud elanikkonna kaitse tootmisõnnetuste, suuremate tulekahjude jms eest.

Ja selleks on lausa ehitusnormidesse sisse kirjutatud varjendite teema?

Toompea all olnud käikudes asunud varjend oli küll sisustatud täiesti nõuka inventariga - kui neid käike huvilistele avati, siis näidati telekas piisavalt.
Teema võib muidugi olla selles, et vesinikupommi eelsel ajal varjendiks peetud asju 1980ndatel enam varjendiks ei loetud nende ebapiisava vastupidavuse pärast ja nende klassifikatsioon võis olla näiteks lihtradiatsioonivarje. Inventar jäi sinna sisse, aga kasutada esialgsel kujul ei plaanitudki. Nende paekivist laotud võlvidega käikude probleemiks on tõenäoliselt puudulik varisemiskindlus.

Tsirkus Barcelonas: müüa varjend (endine ENSV tsiviilkaitsestaabi linnaväline juhtimistpunkt) 265 000 euroga
https://city24.postimees.ee/et/kinnisva ... la/2153938

Kinnistul on suur, ca 7000m2 suurune maa-alune ehitis, mida kasutati kunagi sidekeskusena. Ehitisel on 2,5m paksused raudbetoonseinad ja -lagi (lagi on ka tinavarjestusega), väga hästi säilinud ehitisest jookseb läbi kogu kohalik internetivõrk. Elektriliitumine on 3x63A Ehitisse vett sisse jooksnud ei ole.

Lätlased ka tsiviilkaitse peale mõtlemas
http://www.delfi.lv/news/national/polit ... d=50322253

Sattusin täna ühe kunagise varjendi asukohta, panen mõned fotod. Tegemist on Rannamõisa tee 4 endise tehase Teras territooriumil asuva varjendiga, mis oli mõeldud tehase personalile ja mis 1995 inventuuriga tunnistati kasutuskõlblikuks.

Tegemist on nõuka klassifikatsiooni järgi klass III varjendiga, mis peab kannatama 2,0 kg/cm2 ülerõhku ja vähendama ioniseeriva (gamma) kiirguse taset seesolijate jaoks 2000 korda. Tegemist on väljaspool hoonet, st eraldiseisva varjendiga, mis on põhiosas maapealne ja mis pole kaetud pinnasega (võibolla kunagi oli). Praegu on see asfaltplatsi ääres. Sissepääsu ei hakanud ajama, piirdusin välise ringkäiguga. Selle kasulik sisepind on 241 m2 ja seal pidi olema ruumi 300-le inimesele.

Rajatise lae paksus on ca 60 cm ja seinte paksus umbes analoogne - saab aru valamisjälgede järgi, kus lõpeb seinade valu ja kus algab katus. Seinte paksuse üle saab aimu peasissekäigu juures (tehase poolses küljes).

Sellel aktil on see ära toodud:

Fotod ka. Vt fotode nimetust selgituseks. Lae paksus on näha seina fotol, lagi algab selle horisontaalse pikalt nähtaval olema armatuuri kõrguselt.
Varjuväljapääs on varjendiga ühendatud L-kujulise betoonist galerii kaudu, mis avaneb peahoonele vastassuunas.

Veel pilte - oleks tänulik, kui keegi suudaks need õiget pidi panna - arvutis on mul kõik õiget pidi, aga siin näitab 90 kraadi pöördes

Ilmselt asus siis Rannamõisa teel EKP Keskkomitee põrandaalune trükikoda. Sest sedasorti asjad olid ikka vaid kõrgemale nomenklatuurile...

Selles kompleksis asus kuni erastamiseni Katsemehhaanikatehas Teras. Arusaadavalt olid taolise profiiliga ettevõtted ka sõjalise rakendusega ja selleks, et sealne personal sõjaohu korral tööle ikka ilmuks, mitte koos (evakueeritava) perega uttu ei tõmbaks, olidki selliste õue peale varjendid ehitatud. Küsimus polnud ainult sõjalises toodangus, vaid üldse toodangus, mis pidi kriisi korral iga hinna eest tulema, sest rahvas tahtis toitmist. Seepärast on taolised objektid ehitatud ka toiduainetetööstuse ettevõtete juurde.

Tegemist on üsna tõsise rajatisega, näiteks kindlustatud paneelmaja keldrist on selle vastupidavus 10 korda+ parem. Sellise asja ehitusmaksumuseks täna võiks hinnata ca 1 miljon eurot.

Kapten Trumm kirjutas:Veel pilte - oleks tänulik, kui keegi suudaks need õiget pidi panna - arvutis on mul kõik õiget pidi, aga siin näitab 90 kraadi pöördes

Viimases SÕDURi numbris 4/2018 on lausa 2 x artiklit õkva teemasse:

(1) artikkel sellest, kuda õppusel SIIL 2018 testis KV med.teenistus tsiviiltervishoiu valmidust elutähtsa teenuse toimepidevust tagada

..kui täna paiknevad riigi (tervishoiu)varud vaid ühe haigla juures, siis tulevikus peaksid varud olema tagatud vähemalt kahes regioonis, et tagada haiglate toimepidevus nii põhja- kui lõuna suunal..

(2) artikkel kamina subsideerit TTÜ magistritööst pealkirjaga "Tsiviilisikute liikumine kriisi- ja sõjaolukorras ning selle mõju riigikaitseliste üksuste tegevusvabadusele"

..modelleerimise lähteülesandena võeti aluseks stsenaarium, kus Eesti idapiiril toimub relvastatud konflikt. Selle lahendamise käigus liiguvad kaitseväe liitlasvägede üksused piirile. Samas evakueeruvad Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa elanikud Tallinna suunas. Väeüksuste liikumine sulgeb tsiviilliiklusele põhimaantee nr.1 Tallinn-Narva täies ulatuses ja põhimaantee nr.5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru alates Lääne-Viru maakonna piirist..

Seal oli üks statement veel - kui Narva mnt panna kinni, siis need mõnikümmend tuhat inimest Narva ruumis jäävadki sinna (sest alternatiivsed läänesuunalised teed kuni Jõhvi teedesõlmeni lihtsalt puuduvad).

Mina näiteks sellesse ainult massevakuatsioonil põhinevasse tsiviilkaitsesse ei usu (vastane ei jäta lihtsalt aega selleks) ja tundub, et ka Soome tsiviilkaitse spetsid on samal arvamusel, sest kui kõnnite nt Helsinkis uusehitustel ringi, võite siiani näha paksu betooni valamist. Miks aga surutakse hirmsasti selle evakueerimise suunas - mingi plaan peab olema ja mineviku vigade tunnistamiseks peavad liiga paljud inimesed tuhka pähe raputama ja tehtud valeotsuseid tunnistama (viimased on Mati Iila sõnad). Valeotsus on eelkõige omal ajal varjendiprogrammist loobumist (põhjusena toodi riigi rahapuudus), kui selle ehituskohustuse saanuks vabalt juba 15a tagasi määrida kinnisvaraehitajate kraesse nagu Soomes tehtud on). Ilma varjenditeta Eestis usutavat tsiviilkaitset lihtsalt ei teki (nagu on Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Iisraelis - kõigi alustalaks on varjendipinnad vähemalt 50% elanikele ja vähemalt suurtes keskustes).