56. leht 118-st

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 03 Jaan, 2019 10:45
Postitas toomas tyrk
See on kaunis soovmõtlik lähenemine võimaliku tuumakonflikti stsenaariumile.

Kuna USA ei ole panustanud tsiviilkaitsele, siis neil on natuke teine arusaam. Ja iga rünnak tuumarelvaga USA territooriumi vastu kutsub esile täieulatusliku vastulöögi selle sooritanud riigile. Ükskõik mida siis see teine riik oma tuumarelvadega ka sihtinud poleks.

See ongi see "aktiivne meede" ehk heidutus. Ja nagu näha - on senini hästi toiminud.

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 09 Jaan, 2019 15:45
Postitas Kapten Trumm
Samasuguse loogikaga võime ju väita, et NSVL tee, kus veel suurem hunnik tuumarelvi (koos võimega USA veel tasasemaks pommitada) koos märksa tugevama tsiviilkaitsega (no Washingtoni ja Moskvat võrrelda ei kannataks) on ka hoidnud ära rünnaku NSVL pihta.

Väikeriigi loogika on natuke teistsugune, nimelt sündmused arenevad nende jaoks kiiresti ja üle nende pea ning selles titaanide heitluses tuleb ise võimalikult terveks jääda. St strateegia valikul (tsiviilkaitsel ongi ainult 2 strateegiat - varjamine ja evakueerimine) tuleb arvestada sellega, et sündmused arenevad kiiremini kui on vajalik evakuatsiooni läbiviimiseks ja sellisel juhul tabatakse kaitseta inimesi põhimõtteliselt tänaval. Eelhoiatuse hankimise võimalused on aga piiratud. Soome puhul olnuks tõenäoline asjade käik selline:
1. nagu esimene NSVL tank ületab Lääne-Saksa piiri, antakse liigse kärata korraldus viia varjendid lahingukorda. Elanikud saavad kätte juhised valmistada ette oma ellujäämispakid varjendis hakkama saamiseks. Samal ajal ilmselt KV mobiliseerib ja hajutab ennast.
2. sõjaoludes vajalikud inimesed võtavad sisse 24/7/365 raskelt kindlustatud SA juhtimispunktides
2. võimalik, et osa mittevajalikest elanikest viiakse ka suurlinnadest välja (haiglates olijad, invaliidid, vanurid, lapsed).
3. nagu tuleb esimene signaal taktikalise tuumarelva kasutamisest Saksamaal, antakse häire, inimesed võtavad kohad sisse (NSVL-s oli nt eraldi signaal "sulgeda kaitse-ehitised").
4. istuvadki seal seni, kuni on asi selge, mis saab (või ei saa). Kui taktikaline tuumalöökide vahetus lõpeb, siis 2-3 päevaga (selleks on varjendis lahedaks toimetulekuks varusid) on see selge, kas nii jääbki. Kui eskaleerub strateegiliste löökide andmiseks (sh neutraalsete riikide huviobjektide pihta), siis tabatakse nt Helsinkit varjunud olukorras, kaotusi on ehk 10%. Kui varjendis tuleb istuda nädal aega, siis lihtsalt tarbitakse varusid kokkuhoidlikumalt.
Eskalatsiooni tulek või mittetulek on ilmselt taktikaliste relvade kasutamise järel tundide küsimus.
5. kui midagi ei saanud, siis vastava signaali peale tulevad välja ja pöörduvad tagasi oma elu/töö juurde.

Soome raketikaitse/hoiatuse nullvõimet arvestades vaevalt nad loodavad mingeid sissetulevaid rakette avastada ja siis häiret anda. Annavad ennetavalt.

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 13 Jaan, 2019 21:46
Postitas Lemet
Häh, täna Madara uulitsat pidi kruisides meenus- ainus joomaurgas, mille kunded tuumasõja üle elanuksid, oli seesinane Madara tänava otsas asunud Tulika restoran. Selle all asus samuti igati kobe ja uus varjend. Millisele nomenklatuurile see määratud oli, mine võta kinni. Sest ega see muidugi tavatöölistele mõeldud polnud, pakasuhha värk puha. Tänasel päeval pole enam varjendit, see lõhuti remondi käigus välja.

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 15 Jaan, 2019 18:02
Postitas Kapten Trumm
Väike videoülevaade Sveitsi külakooli keldrikorrusest, kadedaks teeb.
https://www.youtube.com/watch?v=fWyxVcJP0BM

Naine saatis lingi, varjendite arutelu Perekooli naistefoorumis. Kirjutab Soomes elav naine oma first-hand kogemustest asjaga:

Ma elan soomes. Siin on igal majal keldrite korrusel mitmekümne sentimeetri paksune suur uks kus on kirjas väestönsuoja ehk siis pommari. Soomes need on sellised kõrged laiad tunnelid. Kes on käinud helsingi stockmannis, seal hanko teelt linna poole sõites saab väikeselt ringteelt keerata tunnelisse mis viib stockmanni maa-alusesse parklasse. Vot pommarit on samasugused. Seinad on sellised mühklikud, mingi asjaga ilmselt üle värvitud. Põrandatel on selline linoleumi taoline asi. Soomes on need enamasti kasutuses jõu- ja treeningsaalidena ning esinemissaalidena. Mul lapse tantsurühma esinemine toimus ka sellises kohas. Ventilatsioon on seal olemas, wc-d korralikud. Ainuke vahe ongi see, et asuvad maa all. Alguses kui ma soome kolisin siis oli ikka jube huvitav sellistes kohtades käia aga nüüd olen juba ära harjunud. Mees rääkis, et tegi kunagi kuskil pommaris torutöid ja see oli mõlematpidi nii pikk, et otsa ei paistnud
Ainuke asi mis mulle seal ei meeldi on minule tuntav rõhuvahetus. Nagu selline kerge surumistunne vms. Ma ei oskagi seletada, hingata on kuidagi teistmoodi. Võibolla olen mina lihtsalt liiga tundlik selliste asjade suhtes või on mul klaustrofoobia


https://foorum.perekool.ee/teema/kas-ku ... arjendeid/

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Mär, 2019 17:30
Postitas mb
Milleks varjendid paistab , et ka Narva ehitatav SKA hoone tuleb puidust ja klaasist https://www.err.ee/915613/sisekaitseaka ... -elanikele .

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 20 Mär, 2019 12:59
Postitas Gideonic
Kuna ei ole juba postitatud, siis väike kont Kapten Trumm'i hambusse:
https://www.err.ee/921760/eksperdid-ei- ... starbekaks
"Näiteks välistada suurte klaaspindadega ehitisi ja väga väikesi nõrku puidust hooneid. Analüüs näitas ka seda, et nõukogude ajal ehitatud paneelmajad, mida tegelikult on Eestis veel väga palju – eriti suuremates linnades, kus on ohud ju suuremad – nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."
Kuidas nende kortermajade keldritega seal Donbassis nüüd oligi?

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 20 Mär, 2019 13:46
Postitas Kapten Trumm
Küsimuse vastus sõltub mõjutusvahendi võimsusest, eelkõige avalduvast ülerõhust.
Donbass netist pilte vaadates oli ka üsna kaugel suuremast mõjutamisest.
Näiteks 250 kg lennukipomm (vene lennuväes väga levinud FAB-250) kukkudes mõne meetri kaugusele paneelmaja seinast toob kaasa vastava püstiku kindla varingu (ülesurve ületab antud majatüübile piiripealse 0,1-0,2 kg/cm2). Sama pomm kukkudes lihtsaima Soome S1 varjendi (20 cm betoonsein) kõrvale ei tekita muud peale mõningase raputuse.

Ma jätan siinkohal välja üldse tuumarelva - see oleks väga ühepoolne lahend minu agenda kasuks.

Ekspertide taoline lõppjäreldus oli ju ootuspärane - meil peaks liiga palju inimesi tuhka pähe raputama endale, kui selguks selline järeldus nagu soomlased tegid. Kas keegi tõsimeeli arvab, et meil raputatakse tuhka pähe, vastatakse tekkivatele avalikele/meedia küsimustele ja hakatakse betooni valama? Või jätkatakse vanaviisi pea liivas, ehk läheb pauk mööda?

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 20 Mär, 2019 18:32
Postitas ruger

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 25 Mär, 2019 12:37
Postitas Kapten Trumm
nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."
Õige vastus sõltub, millele nad "vastu peavad".
Kui me räägime ekstreemsest ilmast, mõõdukast tavarelvade kasutusest või millestki taolisest, siis nii ongi.
Kui me räägime tuumarelva kasutamisest, siis see "peavad päris hästi vastu" seesolijaid ei päästa, sest umbes sellisel kaugusel epitsentrist, kus asub massiliste tulekahjude vöönd (need ei kustu, kuna lööklaine neid ei kustuta enam) asub ka see paneelmajade keldrite ja esimeste korruste vastupidavuse piir (mis on kuskil 0,2 kg/cm2). See tähendab, et konstruktsioonid saavad tagasihoidlikke kahjustusi, purunevad uksed-aknad, kõik seal vähegi põlev ollus hakkab ühe hiidtulekahjuna põlema ja tulemus meenutab vägagi Hamburgi ja Dresdeni "tuletormi" tulemusi 1945. St põlemine tarvitab ära hapniku, tekkiv tuletormi fenomen põletab need lahtiste aknaavadega keldrid puhtaks ning muidugi lõpuks langeb maha ka radioaktiivne saast. Selle pärast pole muidugi ohvritel vaja muretseda, sest selleks hetkeks on nad juba surnud.

Sel põhjusel ongi Soomes nõutav 1 kg/cm2 (S1 klass) vastupidavuse varjendite rajamine pea igale poole. See lahendus on hermeetiline ja piisavalt tugev, et säästa seesolijaid ülalkirjeldatust.

Skeeme vt siit https://www3.nd.edu/~nsl/Lectures/phys2 ... fare_8.pdf
1 kg/cm2=1bar=14 psi

Temperatuuri, vingu ja hapnikupuuduse tõttu näevad varjujad pärast välja umbes sedasi:
Pilt

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 29 Mär, 2019 19:24
Postitas Lemet
Tartus oli nomenklatuurile varjend lausa valutsehhi all...

https://tartu.postimees.ee/6552305/mis- ... gn=fb_post

Pisut saab aimu numbritest kah.
KGB kongide muuseumi kuraator Silver Kaldma teadis, et niisuguseid tuumavarjendeid on olnud Eestis 500 ringis, kokku umbes 100 000 inimesele, aga enamasti ei ole need säilinud. 

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Apr, 2019 9:20
Postitas Kapten Trumm
Tea, kas see ikka "nomenklatuurne" seal oli, pigem antud tehase personalile mõeldud. Metallitöö ja selline oli tavaliselt mingi sõjalise "kõrvalharuga", st see pidi jätkama tööd igal juhul, ka siis kui sõjaohu tõttu muu linn evakueeriti - selleks, et töölised laiali ei jookseks, nähti neile ette varjendid. Pärast tuumalööki nad seal vaevalt enam midagi toota oleks suutnud, aga varjend oli nagu moraali pärast või nii.

Nomeklatuurseid asju kiputi juba 80ndatel rajama juba sihtmärgialadest eemale, sest mida sa seal radioaktiivse rusuhunniku alt ikka juhid, kui sidet pole.
Tartu vastav "objekt" oli ehk ikka veits linnast eemal. Ja seal kippus lagi olema ka paksem kui tühine meeter. Näiteks Kose-Vardjal asuva tsiviilkaitse linnavälise juhtimispunkti lae paksus on 2,5 meetrit betooni+pliivooderdis.

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Apr, 2019 10:03
Postitas Lemet
Trumm, sunnik...Sulle on siin aastaid pähe taotud paari põhipostulaati ja Sa ei suuda ikka õppust võtta. Raiu endale pähe, et:
1.ENSVs polnud mingit tsiviilkaitset.
2 Veel vähem oli varjendeid.
3. Need mõned, mis olid, olid mõeldud nomenklatuurile.
4. Ja ülepea oli kõik pakasuhha.

Omanda need triviaalsed tõed ja sinu käsi käib alati kenast varukast sisse ja välja ning keegi ei tänita Sinu kallal

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Apr, 2019 10:23
Postitas Walter2
ENSV -s oli vähemalt pakazuhha - meil pole tänapäeval ka sedagi. :dont_know:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Apr, 2019 10:43
Postitas Kapten Trumm
Lätis Sigulda ligidal asub sealne nomenklatuurne Ligatne parteivarjend. Riiga seda ei saanud ehitada, sest kardeti, et ameeriklased tuumapommitavad ülesvoolu asuvad Daugava tammid puruks ja Riia linn upub ära. Lähim tamm asub suht ligidal, et tammilt ülesõidul Riia kirikutornid juba paistavad.

Seal oli ka asi suht nomenklatuurne - pereliikmeid sinna ei lastud (evakueeriti koos tavainimestega) ja ainus nomenklatuurne seltsimees, kellel on kushett pikali viskamiseks, oli LKP 1. sekretär. Ülejäänud vähem nomenklatuursemad seltsimehed pidid tukkuma toolidel istudes või siis viskama betoonpõrandale pikali, sest isegi keskmises töölisvarjendis olevaid 2-3 korruselisi narisid seal pole. Kui aga ameeriklased oleks Saksamaalt Pershing 2-d tulema lasknud (lennuaeg 5-10 min), siis oleks need nomenklatuursed seltsimehed uppunud koos muu Riia tavainimestega, sest Sigulda asub Riiast ca tunnise autosõidu kaugusel.

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitatud: 01 Apr, 2019 10:45
Postitas Kapten Trumm
Walter2 kirjutas:ENSV -s oli vähemalt pakazuhha - meil pole tänapäeval ka sedagi. :dont_know:
On edasiminekuid isegi - värskes kriisijuhiste raamatus mainitakse sõna radiatsioon 2 korda ja sõna tuumarelv 1 kord :)