www.militaar.net

Pätti jälitavatel politseinikel oli reageerimiseks aega heal juhul mõni sekund. Ja nad ei saanud sugugi kindlad olla, et ta just taseriga nende pihta sihtis, neegril võis ka päris tulirelv kuskil vöö vahel peidus olla.

Lääne Elu artiklist: "Lääne prefekt Kaido Kõplas ütles Lääne Elule, et Eesti ajaloo esimese massitulistaja Mikk Tarraste motiivid on täiesti arusaamatud."

Eesti ajaloo esimene massitulistaja Tarraste nüüd ei olnud. Juba 1921. aastal "toimus Võrumaal Himmastes koletu roim, mis vapustas tervet Eestit.

Huvitav mis osa mängis auto mis peale mootorratturit raudteetammile pööras, paar tabamust sai ja minema sõitis ning alles järgmisel päeval sellest politseile teada andis.

Kui Tarraste pärast tulevahetusi politsei eriüksusega lõpuks alla andis, oli tal veel piisavalt relvi ja laskemoona, et tulevahetust pikalt jätkata. Postimehele teadaolevalt andis Tarraste oma esmaste ütluste põhjal alla vaid seetõttu, et pimedas ei olnud tema sõnul läbi optilise sihiku võimalik enam vastaseid näha.

Avalikkusele on teadmata üks inimene, kelle asjalik tegutsemine aitas kaasa sellele, et Lihula tulistamise ohvrite arv kahelt enamaks ei tõusnud. Mikk Tarraste haaras relva ja suunas selle süütute tsiviilisikute vastu 6. juuni õhtul. Kuulide läbi hukkus kaks inimest ja raskelt said vigastada kaks last.

Vähem kui nädalapäevad hiljem, 12. juunil, tunnustas PPA peadirektor Elmar Vaher teenetemärgiga Lääne prefektuuri kiirreageerijat, kes abistas sündmuskohal vigastada saanud lapsi, täiskasvanud kannatanut ja meedikuid. See on üsna ebatavaline, et inimest nii kiiresti peale keerulise sündmuse lahendamist autasustatakse. Tavaliselt tehakse seda PPA aastapäeval novembris. Kuid just see näitab, kui oluline oli selle inimese tegevus kriitilisel hetkel.

„Pilt, mis mulle avanes kiirreageerijate kaameravideosid vaadates, oli selline, mille järel oli minu jaoks selge: siin pole mingisugust mõtlemist, ma annan teenetemärgi nüüd ja kohe, mitte PPA aastapäeval novembris,” ütles PPA peadirektor Elmar Vaher.

Tegemist oli situatsiooniga, kus kiirreageerijate üksus liikus Mikk Tarraste suunas, et ta kinni pidada. Sellel hetkel tuli tollel kiirreageerijal hinnata, kas temast on kasu kümnele kaasvõitlejale, kes kurjategijat püüavad või raskelt haavatud inimestele, et neid elule päästa. „Selle kiirreageerija tegevus, tema oskused ja teadmised aitasid päästa elusid,” tõdes Vaher.
Andis oskuslikult esmaabi

Kiirreageerija, kes paraku oma tööülesannete tõttu peab anonüümseks jääma, hindas laste vigastusi ja andis ise esmast vajalikku abi. Jälgis kannatanute seisundit, pani haavaplaastreid ja andis soovitusi, mida kuulihaavaga inimese puhul silmas pidada. Ta proovis elustada ka mootorrattur Virgot Rägastikku, keda aga paraku enam päästa ei õnnestunud.

Kõnealune mees on kiirreageerijana töötanud alates 2018. aasta septembrist, mil Lääne piirkonnas loodi kiirreageerimisüksus. Instruktorina õpetab ta ka teisi politseinikke. Varasemast on mehel kaitseväe kogemus, mis oli sündmuskohal esmaabi andmiseks väga kasulik.

Salt Lake City pereema esitas väljakutse tervisetöötajale, et oma 13-aastasele pojale abi saada. Häirele reageerinud korrakaitsjad tulistasid mingil põhjusel poissi 11 korda.

Utah` osariigi Salt Lake City politsei reageeris vaimse tervisega seotud väljakutsele, mis puudutas 13-aastast autismiga poissi. Kuigi hädakutsungi teinud ema soovis vaimse tervise eksperti, ilmus sündmuskohale politsei, kes lubas poisi haiglasse toimetada.

Eile avaldatud politseivideos on näha, kuidas poisi koju saabunud korrakaitsjad jälitavad jooksu pistnud noorukit mööda tänavat ja karjuvad, et ta maha heidaks. Poiss kukub kokku pärast seda, kui on kõlanud 11 lasku. Nooruk jäi küll ellu, kuid tal tuvastati murtud ribid, samuti läbistasid kuulid mitu tema elundit, teatas perekonna advokaat The Guardianile. Poiss jääb haiglaravile.

Poisi ema Golda Barton oli hoiatanud politseid, et tema poeg ähvardas varem samal päeval tulistada tema meessoost töökaaslast ja lõhkuda maja aknad. Kuigi noorukil oli relv, märkis ema, et see oli tema meelest õhkpüss. Videost ei paistnud mingit märki, et nooruk oleks olnud relvastatud.

Ema soovis oma poega haiglasse toimetada, et ta saaks abi oma vaimse tervise probleemidele. Korrakaitsjad teatasid aga, et pidid käsitlema juhtumit viisil, nagu nooruki valduses oleks olnud päris relv. Bartoni sõnul mõjus tema pojale häirivalt politsei nägemine. «Ta näeb märki ja arvab automaatselt, et te tapate ta või et ta peab ennast mingil viisil kaitsma,» lausus ema. «Ta läheb endast välja.»

Video avaldati kooskõlas Salt Lake City seadustikuga, mis nõuab politseitulistamiste salvestiste avaldamist kümne tööpäeva jooksul. Intsident leidis aset 4. septembril. Ühes videos on kuulda kahte korrakaitsjat arutamas, kuidas poisile läheneda, sest nad kardavad, et intsident võib päädida tulistamisega. Majale lähenedes ütleb üks politseinikest, et näeb tagaaias liikumist. Korrakaitsjad hakkavad poisile järele jooksma ja karjuvad, et ta peatuks ja maha heidaks. Kui nad talle järele jõuavad, käsivad nad tal uuesti maha heita. Poiss jätkab kõndimist ja siis kõlavad lasud. Videos ei ole näha, et poiss relva kannaks, samuti ei maini seda politseiraport.

Barton oli öelnud häirekeskusele, et tema pojal on vaimse tervise kriis ja tal on vaja abi kriisireageerijalt. Hädaabikõne salvestiselt on kuulda, kuidas poisi ema ütleb, et nooruk on ka varem korrakaitsjate eest ära jooksnud ja et ta on mures oma poja elu pärast. «Seetõttu ongi meil vaja vaimse tervise töötajat. See on väga tähtis,» lisab ta. Sündmuskohale saabunud korrakaitsjad olid küll saanud osalise väljaõppe vaimse tervise vallas, kuid ei olnud kriisisekkumise eksperdid.

Perekonna advokaadi Zach Weyheri sõnul poisil vedas, et ta üldse ellu jäi. «Mis iganes ka juhtus, oli tegu 13-aastase poisiga, kes ei olnud relvastatud. Politsei sai väljakutse seoses vaimse tervisega, mitte kuritööga,» lausus Weyher. «Laps on nüüd haiglavoodis. Peab olema mõni parem viis reageerida.»

Salt Lake City linnapea Erin Mendenhall kutsus eilsel pressikonverentsil üles kiirele ja põhjalikule juurdlusele. «Ma olen kurb ja vihane,» lausus ta. «See on tragöödia selle noore poisi, tema ema ja nende perede ja isikute jaoks, kes vajavad tõsist abi vaimse tervise muredes.»