www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Apr, 2018 8:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 117 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2017 23:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 152
Vabandust Kriku, aga see artikkel on nüüd see Trummi väljendit kasutades "eduraportöörlus". Et kauge ja kõrge direktor läheb ära, uus tuleb asemele ja kohe on asjad korras? :shock: Kui nii lihtsalt saaks probleeme lahendada, siis meil ei oleks probleeme enam. Postimees tahab aga lihtsalt tõestada, et ühe isiku kallal tampimine oligi õigustatud.

Mida uus direktor ilmselt paremini teeb on tõesti see, et tema silm on asjadel rohkem peal. Ilmselt on selline toimimine praegu õigustatud ning konkreetsel juhul eelmise direktori hoiak, et oma vastutusala piires peavad töötajad ise probleemid lahendama, oli viga. See on aga juba juhtimisfilosoofiline küsimus - kuivõrd palju juht sekkuma peab alluvate töösse ning palju neil siis "kätt hoidma". Piir on õrn ning teises situatsioonis kogetaks sama juhtimistegevust võib-olla teisiti.

Kaagveres ja Tapal käib elu lainetena, vahepeal on rahulikum, siis midagi muutub, keegi hakkab rohkem kellegagi manipuleerima, tuleb uus noor või läheb keegi ära ning situatsioon muutub täielikult. Mitmed positiivsed asjad, mis artiklis mainitud, olid ju niiehknii tulemas, näiteks erinevate ringide tegevus jms. See oli asi, mida ise korduvalt olen tõstatanud ning tegevuste leidmine kõurikutele on igal juhul tähelepanu all sõltumata riigikorrast ning inimestest. Nii et on täiesti kindel, et nagu kinnisvara hinnad, siis ka praegune olukord ei ole stabiilne, vaid muutub. Asjaomaste ülesanne on leida võimalusi paremaks koostööks ning noorte rohkemaks prosotsialiseerimiseks, aga miski ei anna garantiid, et mõnesse rühma ei tule sellist tüüpi, kes kogu elu jälle murdlainetesse juhib.

Ja lõpuks, kui Kaagvere külaselts arvab, et nüüd ongi rahu maa peal, siis ma arvan, et nad eksivad. Uus tulevase konkursiga leitav direktor astub kevadel ametisse ning sügisel räägime jälle samal teemal, kuidas kõik on halvasti, keda nad siis süüdistavad? Mida teha, et nii ei juhtuks, ma ei tea. Oma töös tegelen isiku- ja situatsioonipõhiselt, mistõttu olen pessimist. Järgmisest õppeaastast on ilmselt muudatusi tegevuses tulemas, aga kuivõrd see nö küla tasandil hakkab paistma, eks see paistab.

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 08 Nov, 2017 23:11 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10118
Asukoht: Viljandimaa
mäger kirjutas:
Vabandust Kriku, aga see artikkel on nüüd see Trummi väljendit kasutades "eduraportöörlus".
Palun lahkesti :) See ei ole minu artikkel ja mul ei ole selle väidete suhtes seisukohta.

mäger kirjutas:
Mitmed positiivsed asjad, mis artiklis mainitud, olid ju niiehknii tulemas, näiteks erinevate ringide tegevus jms.
Pluss noorte rahunemine ja rutiini tekkimine mingi aja jooksul õppeaasta algusest, millest sa ka siin eelmise arutelu ajal kirjutasid. Tõsi küll, seda möönab mokaotsast ka praegu tsiteeritud artikkel.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 10 Nov, 2017 0:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1370
Asukoht: tallinn
äkki võiks kaagveres patrullida odini sõdalased?














:)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 10 Nov, 2017 11:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10118
Asukoht: Viljandimaa
Jah, see veel tõesti puudub täielikust õnnest :mrgreen:

Rubriigist SH: Kaagvere koolipoisi sigaret põletas kalurionni maha.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 15 Nov, 2017 12:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10118
Asukoht: Viljandimaa
Oma teismelise poja hüljanud ema kirjutas järgmised kaunid read, kui poissi üritati Tapa internaatkooli panna:
Tsiteeri:
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine ei tohi olla karistuseks toimepandud tegude eest. Iga alaealine isik meie väheneva elanikkonnaga vabariigis on väärtuslik ja tema saatuse kujundamisel tuleb õiguskaitseorganitel langetada üksnes hoolikalt ja põhjalikult motiveeritud otsuseid, mis oleksid tõepoolest vajalikud alaealise üle kasvatusliku järelevalve kindlustamise eesmärgil.
Kauneid ridu Riigikohus pole veel menetlema hakanud. Poiss on vähemalt natuke tagasi tõmmanud, kuigi ülejäänud kamp laamendab edasi:
Tsiteeri:
Janil pole suvest saadik pahandusi lisandunud. Kevadel lõpetab ta põhikooli, kas Keilas või Tapal, pole veel teada. Riigikohus pole apellatsiooni veel menetlusse võtnud. Klassijuhataja rääkis Janiga möödunud nädalal. Poisil on küll põhjuseta puudumisi, kuid õpetaja näeb, et poiss vähemalt püüab. „Ta saab aru, et rikub enda tuleviku. Aga ehk on juba hilja, s.t ta saadetakse ikkagi Tapale erikooli.“

„Aga võib-olla mõjub see just positiivselt, sest tal on vaja distsipliini ja see on Tapal olemas,“ ütleb Tõit­oja. Uno Paas kiidab Tapa erikooli noori meesõpetajaid, kes suudavad poisse mõjutada.

Samal ajal tegutseb kamp edasi ja linnakodanikud on initsiatiivi haaramas:
Tsiteeri:
Keila kooli direktor Mait Tõitoja on selles ametis kümnendat kuud. Tal on otsaees sügav murekorts. Kaks päeva varem oli Keila staadionil relva ja noaga mees läinud noorukeid ähvardama. Politsei ­uurib asja, kuid direktor juba teab, et ka tema kooli poistekamp oli seal. Juba ammu sahistatakse linna peal, et varsti võivad poisid sattuda omakohtu ohvriks, sest Keila inimestel on noorukite terrorist kõrini.
Juhtumist lähemalt "Delfi": Noa ja õhkrelvaga mees ähvardas Keilas noorukeid.

Keila tavakooli dikrektorit tuleb kiita, aga tema võimalused on piiratud:
Tsiteeri:
13–14aastastega on hilja tegelema hakata, seda peab tegema varem, teab koolidirektor. Keila kampa kuulunud kaks tüdrukut suunati teise kooli. Nädal hiljem olid tüdrukud Keilas tagasi ja kool on kohustatud nad ikkagi tagasi võtma.

„Kui lapsel on probleem, siis ta ei oska sellega muudmoodi tegeleda, kui hakkab korda rikkuma. Kas me koolis märkame? Kelle poole pöördume?“ laiutab direktor käsi.

Praegu koostatakse Keila koolis kriisiplaani: lisaks klassijuhatajale on juhtkonna igal liikmel kaks õpilast n-ö isiklikul käendusel. Need on lapsed, kes on libisemas halvale teele, kuid keda saaks veel päästa.

Ühe 14aastase õpilasega leppis Tõitoja kokku, et kolm päeva nädalas käib poiss tööl, ühe päeva koolis ja üks päev vastab aineid järele. Direktor käis isiklikult mööda Keila ettevõtteid, et poisile tööd saada. Oli palju äraütlemisi, kuid oli ka kaks tööpakkumist. Tõitoja ei tea, kas taseaduse silmis tegutseb õigesti, kuid ‒ pakkugu keegi parem variant!

„14 on kõige hullem iga,“ hüüatab direktor. „Mida teeb tema lihas – kasvab. Tahab rakendust saada. Me ise oleme vastu võtnud seaduse, et alla 15aastane ei tohi tööd teha, ei tohi tõsta üle 5kilost asja. Aga see ei lähe kokku mehe bioloogilise arenguga, sest teisele korrusele ronib ta mööda seina nagu nalja.“

„Kuidas õpetada neid lapsi, kes on sotsiaalselt ebaküpsed,“ arutleb Tõitoja. „Neil on vaja täiskasvanut, keda nad õpiksid usaldama. Nad ei küsi omavahel, et mis hinde sa täna matemaatikas said. Nad küsivad, kas direle midagi ütlesid. Jaa. Vot siis oled tubli! Aga selle ühtehoidmisega kaugenevad nad ühiskonna väärtushinnangutest.“

Üks pojaga hädas olev ema soovitas teha ekskursioon Jõhvi vanglasse. Tõitoja sõnul näitab see kõige ehedamalt vanemate suhtumist: kui kodus ei saada enam noorukist jagu, siis tahetakse hirmutada.

Tõitoja kohtus Riigikaitse rügemendi ja kaitseväe esindajatega, et korraldada kümnele probleemsele poisile 2018. aasta suvel laager. Ta palus hinnapakkumist, mis saabus eelmisel nädalal. Detsembri alguseks on vaja plaan paika panna ja raha leida.

„Ma võtan 6.-7. klassist poisid, kelle puhul on näha, et hakkavad käest libisema. Eesmärk on viia nad Keilast suveks ära ja panna nad laagrisse. See on puhas ennetus,“ räägib Tõitoja. Tegelikult vajaksid sellist laagrit tema koolist 30 poissi.


No ei ole see põhimõte õige, et kõik lapsed käigu kohtumääruseni ühes koolis :wall:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2017 12:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2481
Positiivseid uudiseid politsei töömailt ehk ajalooline hetk fentanüüli äris (ainet turul pole), kuid kahjuks loodus tühja kohta ei salli ja fentanüüli asemel tungib juba praegu turule veel kangem karfentanüül.
https://pluss.postimees.ee/4334699/ajal ... 1438002618

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2017 15:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Mai, 2005 11:45
Postitusi: 778
Lõpuks tuleb ikka krokodill.

A.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 06 Dets, 2017 20:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Okt, 2009 17:08
Postitusi: 206
Kunagi 90 nendate algul kadus järsku ka moonivedelik ära mida narkarid siis süstisid. Paanika oli nädalat 2 ja siis tuli turule heroiin.
Väidetavalt oli allilm toona mooni müügile keelu peale pannud ,et uuele kallimale kraamile turgu tekitada.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 08 Dets, 2017 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Okt, 2005 21:57
Postitusi: 2481
Tsiteeri:
Väidetavalt oli allilm toona mooni müügile keelu peale pannud ,et uuele kallimale kraamile turgu tekitada.

Nüüd vist pani keelu peale ikkagi politsei, sest fentanüüli tarbimiselt oli Eesti ainulaadne Baltikumis, Euroopast rääkimata ja seda tutvustasid Eesti turule heade Venemaa sidemetega kohalikud venkud, kes praegu enamuses trelle loksutavad. Politsei ütleb, et viimane aeg on riigil praegu aktiivselt fentanüüli sõltlastega tegutseda, sest varsti kui tuleb uus asi turule, on juba hilja. Siis tunnevad narkarid vähem puudust võõrutusravist ja hakkavad tänaval uue ja veel kangema narkootikumi esmamanustamise kätte surema.
Tsiteeri:
Paanika oli nädalat 2 ja siis tuli turule heroiin.

Praegune "paanika" on tunduvalt pikem olnud ja kestab hetkeseisuga veel edasi, kuid juba on esimesi märke, et uus ja veel kangem narkootikum on saabunud, kuid pole veel nn laiatarbekaup.

_________________
Unforeseen consequences


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 10:20 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10118
Asukoht: Viljandimaa
Endine erikooli õpetaja: sellises erikoolis inimeseks ei kasvata.
Tsiteeri:
Kindlasti on mõni lapsevanem seisnud silmitsi sooviga kirjutada avaldus, et koduseid korraldusi ja reegleid eirav tütar või poeg erikooli võetaks. Kogenud eripedagoog, üle kuue aasta Tapa erikoolis, praeguses Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses töötanud Tiiu Viira on aga kindel, et vanemad võiksid sellise jõulusooviga äärmiselt ettevaatlikud olla.

Praegu andragoogina (täiskasvanute õpetaja – toim) tegutsev Tiiu Viira töötas üle kuue aasta – 2015. aasta sügiseni – endises Tapa erikoolis, mis tema ajal Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuseks ümber nimetati ja seal peale poiste ka tüdrukuid õpetama-kasvatama, õigemini ümber kasvatama hakati. Viira on aga veendunud, et praegune õppe- ja kasvatustöö erikoolis ei tule kellelegi kasuks. Tema kogemus ütleb, et enamik, lausa 99 protsenti seal olnutest leiab end üsna pea trellide tagant. Nüüd töötute tööharjutuskursusi juhendav Viira on juba mõttes valmis oma endiste õpilastega neil samadel kursustel taaskohtuma, sest suurem osa hakkab peatselt vanglast vabanema.

Tiiu Viira, kolme lapse ema ja kolme lapselapse vanaema, on kaua kaalunud, kas kirjutada oma elukogemustest erikooli õpetajana raamat. Võib-olla kunagi ta seda teebki, aga praegu tahab ta lihtsalt lapsi ja nende vanemaid hoiatada. Tunnustatud psühholoogi Angela Jakobsoni psühholoogilise eneseabi koolituse läbinuna on ta kõike järgnevat kaua eneses hoidnud, ja tundub kohati uskumatu, et see kõik juhtunud nüüdis-Eestis.

Tööle konkursi kaudu

Viira lõpetas Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis sotsiaaltöö eriala ja õppis Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustajaks, sest arvas, et sotsiaaltöötajana ei suuda ta piisavalt aidata lapsi, kes seda tegelikult vajavad.

Toona venekeelsesse Tapa erikooli konkursi kaudu tööle pääsemist ootas ta terve aasta. Kool vallandas üle 20 töötaja, need, kes ei osanud nõutaval tasemel riigikeelt. Oli 2009. aasta, suletavast Puiatu erikoolist toodi Tapale üle esimesed eestikeelsed õpilased. Mis siis, et Viira tuleku ajal oli tööl vaid üks eesti keelt vabalt rääkiv alushariduse (loe: lasteaiaõpetaja kutsega – toim) pedagoog.

Koolis loodi just klassiõpetaja süsteemi, mis tähendas, et üks õpetaja andis kõiki akadeemilisi aineid – näiteks keeli, matemaatikat, ajalugu, inimeseõpetust. Tööõpetus, tehnoloogiaõpetus ja kehaline kasvatus käis vene keeles. Ent kõigest hoolimata hindab Viira tagantjärele pedagoogilise personali, õpetajate ja kasvatajate taset heaks. Kokku sai ka üsna tugev meeskond. Tõsi, nüüdseks on enamik toonaseid kolleege meeletu pinge ja igapäevastressi tõttu töölt lahkunud.

Pahade poiste kool

«Erikoolis ei käi õpetamine nii, et näe, siin on õpik, ava see 21. leheküljelt ja lahenda ülesanne nr 3. Erikooli laps ei tee käsu peale ühtki liigutust. Iga lapsega on lävimise meetodid individuaalsed, need käivad suhte loomise tasandil. Ja kui sa pole lapsega kontakti saavutanud, ei tule õpetamisest midagi välja. Erikoolis hoiak, et mina olen boss, ei toimi. Õpetaja peab väga hästi teadma, kuhu ta tööle läheb. Hindan väga üht uut inglise keele õpetajat, kes tajus pärast 1. septembri aktust, et see paik pole temale ja lahkus kohe.

Kes erikoolis õpivad? Narkomaanid, alkoholi- ja tubakasõltlased, asenduskodulapsed, suur hulk lapsi väga madala sissetulekuga riskiperedest, alatoidetud, seksuaalselt väärkoheldud, perekonnas allasurutud, palju vägivalda näinud või kogenud lapsed. Ühesõnaga: lapsed, kes kõigest ilusast ja heast on ilma jäänud.

Üldjuhul võis klassis olla kõige rohkem 12 poissi, kusjuures üks laps võis erikoolis nõuda rohkem vaeva, kui mõne tavakooli 30 õpilast kokku. Kõik poisid olid kooli suunatud kohtuotsuse järgi, seega oli neil kriminaalne taust. Pärast tunde elasid nad õpilaskodus ja olid jaotatud 12-liikmelistesse rühmadesse. Neid juhendas kasvataja, kelle tööpäev algas kell 15. Iga päev sel ajal võttis ta õpetajalt grupi vastu ja koos liiguti õppekorpusest õpilaskodusse. Kell 22 võtsid seal järje üle järelevalvetöötajad. Süsteem toimis väga hästi.

Olin eripedagoogi-logopeedi ametikohal ja juhatasin intellektipuude või muu psüühilise häirega õpilaste klassi, samuti venekeelseid intellektipuudega lapsi. See oli liitklass, koos õppisid lapsed 4.–9. klassini. Minu klassis olid kuni 16 last. Klassijuhatajatunnis, mida pidasin kord nädalas pärast lõunasööki, magasid väiksemad psüühikahäirega lapsed põrandal, sest nad vajasid puhkust. Nad lausa norskasid.

Muide, kord visati mulle uus õpilane, pisike vene poiss lihtsalt klassi sisse. Keegi ei öelnud midagi, viskaja ei teadnud lapse tausta ega nimegi. Ei teadnud ka mina. Ei teadnud sedagi, et poiss on narkomaan ja kohe algavad võõrutusnähud – mõne aja möödudes viskus laps põrandale, hakkas urisema ja vingerdama, minu sekkudes hammustas mind jalast. Ühel teisel õpetajal murdis jalaluu tool, mille laps oli vastu tahvlit visanud ja mis siis õpetaja pihta põrkus.

Oli aeg, kui mul oli 35 kontakttundi nädalas ehk iga päev seitse õppetundi. Lõpuaktustel olin üks kahest õpetajast, kellele toodi lilli.»

Dedovštšina nagu Vene sõjaväes

«Muidugi pandi mind, algajat erikooli eripedagoogi, algul proovile. Enesekehtestamine intellektipuudega kriminaalsete, kuid endast väga heal arvamusel murdeealiste poiste ees polnud kerge. Ent kogu metoodika aluseks sellises koolis on lihtsalt suhtlemine. Pead olema treenitud ja teadlik suhtleja ning mõttes neist alati sammukese ees – seda on aga alguses erikooli töös väga raske saavutada.

Pidin igal hommikul arvestama, et esimene tund läheb poiste murede ärakuulamise nahka: mis juhtus öösel, mida tehti, kes keda lõi, kes millest ilma jäi ja kellel pole suitsu.

Kord imestasin hommikul kooli tulles, et lapsed magavad. Küsisin, mida nad öösel tegid. Vaikus. Nad ei julgenud rääkida.

Lõpuks selgus, et öösiti teenindati vanu olijaid, nagu toimis omal ajal Nõukogude armees dedovštšina: pesti kellelegi sokke, kellelegi tehti massaaži, keegi pandi lihtsalt niisama öö läbi püsti seisma. Arutlesime, kas oleks saanud midagi teisiti teha.

Imestasin, et kirjaliku töö ajal, kui klassis nende selja taga liikusin, panid nad otsekui instinktiivselt käed kuklale. Nad olid harjunud, et selja taga olev inimene võib millegagi pähe lüüa. Õppisin neilt, et minagi ei tohi kedagi endale selja taha lasta.»

Järelevalve, aga jutumärkides

«Väga oluline teema koolis oli suitsetamine. Mahvi sigaretisuitsu saamiseks oli mõni nõus teisele oraalseksi tegema. Seda aga, et suitsu said poisid kõige rohkem järelevalvetöötajate kaudu, polnud kellelegi saladus.

Näiteks kui keegi sai loa kodus käia, võeti kooli ikka suitsu kaasa, ehkki poisid otsiti läbi. Süsteem töötas: kolmest pakist kaks võttis tolleaegne järelevalvejuht enda kätte hoiule, üks pakk lasti läbi. Üks poiss tunnistas mulle, et järelevalvejuht võttis kaks pakki ära, sest ta magas sel ajal ja voodipealne olnud suitsupakke täis.

Aga ma ei läinud kaebama, ma ei tahtnud n-ö kitse panna – järelevalvejuhi positsioon oli minust kõrgemal ja kui kolleeg oli nii otsustanud, oli see toonasele juhtkonnale aktseptitav otsus, mis edasikaebamisele ei kuulunud. Polnud minu võimuses seda ümber hinnata. Võib-olla saavutas ta poiste poolehoiu just sellisel moel; mina seda stiili ei kasutanud. Tekkinuks segadus – üks lubab, teine ei luba. Oleksin saanud pahameele, raevu ja viha osaliseks ja ehk oleks lõhutud mööblitki ning saanuks ise kah sinika.

Kord juhtus, et poisid läksid enne lõunasööki tualettruumi käsi pesema ja kui ma mõni hetk hiljem nende juurde jõudsin, siis mida ma nägin. Poisid olid rivistatud seina äärde, jalad harkis, ja järelevalvetöötaja tagus neid jalaga jalgevahele. Minu ilmumine oli talle tõsine üllatus. See olevat olnud «õppetund», sest nad olid klassist veidi varem välja tulnud. Oleksid sa näinud pisaraid väikeste poiste silmis!

Kord julgesin juhtida koosolekul tähelepanu järelevalvetöötajate kehvale tööle, mille tulemusena sain nende pahameele osaliseks. Kogu nende osakond pöördus minu vastu ja ma ei leidnud ka juhtkonnalt poolehoidu.

Vahel olid poisid purjus, ja mitte ainult poisid, vaid joodi koos töötajatega. Tean konkreetset olengut, kus osalesid vangist tulnud poisid, õpilaskodu töötajad ja kohal olid ka tüdrukud. Oli täiesti tavaline, et õhtuti tiirlesid ümber maja neiud – kas nad sisse said, olenes sellest, kes tööl oli. Millegipärast meeldivad teismeeas piigadele pahad poisid, kes tekitavad oma ettearvamatu käitumisega põnevust.»

Mäss erikoolis

«Jaanuaris 2014 toimus palju meediakajastust pälvinud mäss. See oli kolmapäev, mind ei olnud sel päeval tööl. Öösel helises telefon ja mulle teatati juhtunust. Selgus, et minu erivajadustega õpilased olid kaotanud enesekontrolli ja kahjustanud kooliruume!

Kui kõik ausalt ära rääkida, tunnetasime teiste pedagoogidega juba enne jõule, et midagi on teistmoodi. Lapsed olid rahutud, ei haakunud, salatsesid, sosistasid, tekkisid kambad, eirati nõrgemaid kaasõpilasi. Eriti tugevat positsiooni hoidsid enda käes kolm uut alla 18-aastast poissi, kes olid pikemat aega Viru vangla noortevanglas olnud ja sealt vabanenud.

Süsteem oli ju lihtne: kui laps oli alla 14-aastane ja sooritanud kriminaalteo, siis trellide taha teda ei pandud, vaid suunati kohtu kaudu erikooli. Kui laps oli üle 14-, aga alla 18-aastane, ja vahepeal veel midagi kriminaalset sooritanud ning uurimise käigus selgunud, et on süüdi, siis kandis ta karistust Viru vangla noortevangla osakonnas.

Selgus, et poisid naasid vanglast kindla ülesandega – endise kasvandiku-vangikaaslase kättemaksu ja vanade arvete klaarimise eesmärgil korraldada rahutusi.

Sel päeval suitsetasid need poisid õpilaskodus ja vilistasid juhtkonna nõudmisele kooli minna. Vastuseks asunud poisid ründavale positsioonile, siis öeldud üksteisele halvasti, kuid sel ajal olid poisid jõudnud välja mõelda ka plaani, mida teha edasi. Kuidas kätte maksta neile, kes halvasti ütlesid, ja läkski käiku see, mida tegelikult oli juba kuu aega kavandatud.

Ma ei kujutanud algul ette, et tegelikult annavad «pealikud» ülesande kõik maatasa teha eeskätt minu klassi intellektipuudega poistele. Seda muidugi alles siis, kui nad olid koolist õpilaskodusse naasnud. Intellektipuudega poisse oli ju kõige kergem mõjutada, nad tegid mõtlematult kõike, mida neile öeldi – esiteks lõhuti direktori silme all ukseklaasid, siis WC-potid, aknad, rahutus kulges ühest korpusest teise ning personal kaotas toimuva üle kontrolli. Kasvatajatest oli nagunii alati krooniline puudus ja neid jagus ühele rühmale vaid üks. Ohjeldamisel tuli abiks ka politsei ja vaatasime hiljem üheskoos õudusega «Reporteri» saatest, millega minu klassi poisid hakkama olid saanud. Poisid olid tehtu üle uhked.

Tulemusena läksid minu intellektipuudega poisid vanglasse, mässu tegelike korraldajatega ei juhtunud midagi. Nemad ju midagi ei lõhkunud. Tänu taevale ja armule kannab see kamp praegu karistust muude kriminaalsete tegude eest.

Kõige hullem, mis pärast mässu koolielus juhtus, oli see, et toonane haridusminister Jaak Aaviksoo võttis direktori maha ja paljud tugevad õpetajad ja järelevalvetöötajad kaotasid töö. Jälle said mässu korraldajad seda, mida tahtsid, ja mina ei pidanud seda toona õigeks.

Müts maha haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõuniku Jürgen Rakaselja ees, kellega iga päev pidasin kirjavahetust ja kellega sai rääkida asjadest nii, nagu need olid. Ta küsis algul kohe: Tiiu, kas sa oled valmis oma sõnade eest vastutama. Vastasin, et olen. Rohkem ta seda küsimust ei esitanud.»

Tohutu kaadrivoolavus

«Üks olulisi põhjusi, miks koolis koledad asjad juhtusid, oligi meeletu kaadrivoolavus, aga selline kool nõuab rutiini. Kogu aeg keegi tuli ja keegi lahkus, kuid kontakti saamine erikooli õpilastega on sel moel peaaegu võimatu, sest see võtab vähemalt kolm kuud.

Võin öelda, et mina sain selles koolis «jalad maha» nii õpilaste kui ka kolleegide seas alles kolmanda tööaasta lõpuks. Jah, ka oma töötajad panid mind proovile, kompides maad, kas mulle võib asju rääkida või mitte, kuidas ja mida neist räägitakse, mida sa tohid või ei tohi teada.

Peale selle pidev enesekriitika ja -analüüs – miks läks täna just nii. Miks üks poiss tuli täna kooli sinise silmaga, teine jalaluumurruga, miks oli kolmandal käeluu puruks? Miks ma nägin hommikul tööle tulles trepil verejälgi ja miks ma pean muretsema, kas need viivad minu klassi? Iga päev tööle minnes oli mure, kas mu õpilased on ikka elus ja terved.

Pärast mässu toimus juhtkonna vahetus. Tulid inimesed, kes minu meelest tegelikult ei olnud laste heaolust huvitatud. Järjest hakati kogenud töötajaid lahti laskma, aga esimene, millega juht peab arvestama, on pädev meeskond. Öeldakse ju, et ära enne vanasse kaevu sülita, kui sul uus valmis on.

Lapsed olid väga ebakindlas seisus, sest polnud enam inimesi, kellele nad võisid loota. Üks väike vene poiss istus kas või kogu päev laua taga ja kirjutas midagi, et mitte koridori minna. Poisid lausa klammerdusid tööle jäänud endiste õpetajate külge.»

Poisid ja tüdrukud

«2015. aastal valmis uus koolihoone, kolisime sinna, nüüd on õppekorpus ja õpilaskodu samas majas. Kuid seal läks kõik vanaviisi edasi. Enne, kui olime asjad vanast majast uude jõudnud viia, olid vanglas istunud poisid juba valvekaamerad maha lõhkunud.

Minu meelest läks elu edasi isegi hullemini kui varem, sest hoone oli suur ja töötajaid nii vähe, et õpilaste ohjeldamisega ei tuldud toime. Kuna Vastseliina erikool suleti, toodi Tapale ka sealsed tüdrukud ja poisid ning tekkisid segaklassid.

Tütarlaste saabumiseks polnud töötajaid ette valmistatud ega koolitatud, tekkida võivaid olukordi läbi ei mängitud. Näiteks haaras järelevalvetöötaja selleks, et neiu aknast alla ei hüppaks, tema ümber kinni ja tõstis ta aknalaualt alla. Tüdruk kirjutas seepeale ahistamissüüdistusega kaebuse. Võrreldes poistega on tüdrukud veel ülbemad, nahaalsemad, võimukamad ja armastavad intrigeerida.

Minu ajal oli üks Vastseliina erikoolist saabunud paar, poiss ja tüdruk, kes olid lahutamatud, ja pahandus tekkis sellest, et kodukord nägi ette, et elatakse eraldi tubades ja üksinda. Aga seda reeglit nende puhul eirati. Lihtsalt kodurahu mõttes.

Seljankat ja piima-makaronisuppi ei saa siiski samas potis keeta, poisid ja tüdrukud peavad erikoolis eraldi õppima. Nüüd olen endistelt kolleegidelt saanud telefonikõnesid, mis klassides tegelikult toimub: tunni ajal istuvad tüdrukud poiste süles ja hõõruvad ennast vastu poisse, poisid selges erutusseisundis. Siis võib tüdruk kellegi välja valida ja minna temaga tualettruumi, aga õpetajal ega järelevalvetöötajal pole õigust neile sinna järgneda. Medõel on kondoomid olemas, aga kas erutusseisundis neid aega küsida on, on kaheldav. Korruste WC-des kondoome ei ole.

Miks ma töölt lahkusin? Nägin lihtsalt, et tulemust sellisel moel eksisteerival koolil pole mõtet. See on mõttetu haridussüsteem, kus kõige enam kannatavad ja saavad haiget just lapsed.»

Soovitused lapsevanematele

«Vanemad, märgake oma last, armastage teda sellisena, nagu ta on. Märgake varakult, mis on neis erilist, ja proovige neid õigesti suunata, mitte laitma ega alandama hakata. Mõelge, mida te tahate, milline inimene teie lapsest kasvab.

Meenub üks lugu. Laps tuli sinise silmaalusega (tavakoolist – toim) koju. Isa küsis: mille eest said. Laps vastas rahulikult, et lihtsalt rüselesime. Isa andis talle selle eest peksa ja seadis ülesande järgmiseks päevaks: lüüa silm siniseks sellel teisel poisil. Ülejärgmisel päeval sai laps kodus taas selle teo eest peksa. Ja vaat sellistest lugudest erikooli kasvandik sirgubki. Vägivald sünnitab vägivalda.

Ärge nõudke iga hinna eest, et teie intellektipuudega või hüperaktiivne laps käiks tavakoolis. Käitumisprobleemid tekivadki ju eeskätt õpiraskusest. Hinded muutuvad halvaks, need ei vasta vanemate ootustele ja kaaslased hakkavad kiusama. Õpetajadki koolis näägutavad pidevalt, ja kui tegu juba 5. või 6. klassi õpilasega, ei taha ta enam kooli minna.

On ka vaat et lootusetuid juhtumeid. Minu erikooliklassis õppis poiss, kellel oli üks viga: kõik, mis vähegi laokil, see ära. Kleptomaan. Rääkis, et tema hea ema on teinud kõik selleks, et ta ei varastaks, proovinud seda kõigiti välja juurida. Kui poiss oli kolmandas klassis, lõhkus ema selle nimel ta mõlemad käeluud. Ja poiss ütles mulle rahulikult: Tiiu, see ei aidanud.»

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 12:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 8578
Asukoht: Metsas / Ämbris
Tsiteeri:
Seljankat ja piima-makaronisuppi ei saa siiski samas potis keeta, poisid ja tüdrukud peavad erikoolis eraldi õppima.
Tsiteeri:
Dedovštšina nagu Vene sõjaväes
Tsiteeri:
Ma ei kujutanud algul ette, et tegelikult annavad «pealikud» ülesande kõik maatasa teha eeskätt minu klassi intellektipuudega poistele. Seda muidugi alles siis, kui nad olid koolist õpilaskodusse naasnud. Intellektipuudega poisse oli ju kõige kergem mõjutada, nad tegid mõtlematult kõike, mida neile öeldi


Fucs 14 Sept, 2017 kirjutas:
Mis mõttes nad kõik "erivajadustega" on?
Erirežiimi vajadustega peaks olema.
Ja millest mina aru ei saa on see, et miks on noored kurjategijad arvatud nn. "erivajadustega" isikute hulka?
Siit edasi võiks arendada innovatiivset mõtet, kus täiskasvanud kurjategija on samuti "erivajadustega", kuna tema teo aluseks/tunnuseks on ju samuti nn "käitumishäired" jms soust mis siin allpool kirjas.
Kustmaalt jookseb see piir kus see nn "käitumishäire" on kriminaalne ja ühiskonnale ohtlik ning kahjulik?
Põhimõtteliselt saab kõiki ühiskonna käitumisnormidest erinevaid tegevusi lugeda muuhulgas ka "käitumishäireteks".... ja sealt edasi sujuvalt suunata "käitumihäirega" isikud "erivajadusega" isikute hulka. Kogu meie vanglate patsientuuri ja klientuuri näiteks.

ERIVAJADUS JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED
Tsiteeri:
1.1 MIS ON ERIVAJADUS ?

Eestis puudub ühtne puude ja erivajaduse määratlus. Puuet kasutatakse valdavalt meditsiinilises ja sotsiaalses kontekstis ning on seotud sotsiaaltoetuste süsteemiga, mis on suurel määral puude põhine. Erivajaduse mõiste on laiem ning seostub eelkõige õpi - või arenduskeskkonna eripäraga.

Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske , sest :

erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele;
erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu ;
üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi ;
arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks.

Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist.

Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks .

Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi , et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid aga avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt.

ERIVAJADUSEGA LAPS :

füüsilise puudega laps,
vaimse puudega laps,
kõnepuude või - häiretega laps,
psüühiliste või käitumuslike häiretega laps,
füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
õpiraskustega laps,
suhtlemisraskustega laps,
sagedaste tervisehäiretega laps,
pikemat aega koolist eemal viibiv laps,
andekas laps.


Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest.

6.Erivajaduste liigid

Erivajadustega inimestega tegelemisel peab arvetsama, et kogemine ja õppimine kuulub iga inimese psühhomotoorse arengu juurde. See ei ole ainult uute teadmiste hankimine, vaid ka tunnete, tajude, kujutluste ja mõtlemisoskuse kujunemine.

On tähtis aidata erivajadustega inimestel leida oma võimed ja võtta neid sellisena, nagu ta on. Tegevuste läbiviija ülesanne on selgitada iga inimese võimete piirid ja anda neid piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Ei saa sundida inimest tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub.

Õpetuse ja tegeluse aluseks on see, et igaüks õpib hästi seda, mida ta on suuteline õppima, ja teeb hästi seda, mida ta on võimeline tegema.
Tegutsemise aluseks peab olema enseusk ja aktiivne suhe ümbritsevaga.

6.1 Kuulmispuue
6.2 Nägemispuue
6.3 Vaimupuue
6.4 Psüühilised erivajadused
6.5 Liitpuue
6.6 Epilepsia
6.7 Tserebraalparalüüs
https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST7006/6_e ... iigid.html

Kus siin loetelus on kurjategijad, pätid, vargad ja muud kaabakad, kelle tegevus on pigem sihilikult kriminaalne, mitte niivõrd arengupeetusest ja haridustasemest tulenev?

Kas siit vahepealt ei ole äkki midagi puudu?
Meil on Viru vangla noorteüksus (kus "ümberkasvatatavate" seas harrastatakse retsidiivseid praktikaid) ja on kool "erivajadustega" noortele... "peretüüpi kasvatusasutus", kus ruulivad sotsiaalpedagoogid. Et siis IMHO peaks olema nende kahe äärmuse vahel veel ERIkool (mitte erivajaduste rahuldamise kool, vaid erirežiimi ja erikasvatusega kool), kus kasvatajateks on erikoolituse ja väljaõppega kasvatajad/õpetajad... aga sellega me jõuaks tagasi sinna ENSV aega ja aegsesse ERIkooli ja see on kuulutatud pahaks ning mittekõlbulikuks praktikaks meil.

Et siis meil on "erivajadustega" lapsed (ametlik definitsioon üleval kirjas) ja siis on noored täiskurjategijad (kes istuvad Viru vangla noorteüksuses) ja seal vahel rohkem toone ei eksisteeri. Ja kõik tõesti erivajadustega lapsed (kuulmispuudega, nägemispuudega, vaimupuudega, psüühiliste erivajadustega, epilepsiaga, autismiga jne) on kokku pandud ühe nimetaja (ja ka katuse?) alla väärtegusid tegevate.... mis me keerutame siin, ütleme otse: pättide, varaste ja sadistidega. Kuniks sa pole veel vanglakõlbulik oled "erivajadusega" ja sinu koht on kuni vanglani (ka viimane aste enne vanglat) peretüüpi kasvatusasutuses sotsiaalpedagoogide seire all. :wall:
viewtopic.php?p=522735#p522735

Mul on jätkuvalt samad küsimused.

Tuleks tunnistada, et majanduslikult efektiivseks tuunitud süsteem (suletud erineva suunitluse ja spetsiifikaga ERIkoolid ja nende ühendamine) on kasvatuslikult veelgi ebaefektiivsem kui vana süsteem ja kuulutada eksperiment erivajadustega (arenguliste ja hariduslike erivajadustega) ning "erivajadustega" (kriminaalide, sadistide, varaste jms) lastega läbikukkunuks.

Tuleks taastada või luua erineva suunitluse, lähenemise ja kallakuga (ning kasvatusmeetoditega ehk korraga) ERIkoolid.
1 grupi erivajadustega lastele (füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või - häiretega laps, teatud osade psüühiliste häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, pikemat aega koolist eemal viibiv laps, andekas laps) eraldi kool(id)
2 grupi erivajadustega lastele (käitumuslike häiretega laps, õpiraskustega laps, teatud osade psüühiliste häiretega laps) eraldi kool(id).
ja
3 grupi lastele (kriminaalsetele tegudele kalduvad lapsed, kurjategijad, vargad, sadistid, retsidivistid, alaealised mõrvarid jms) ERIkool.
Ma ei tea, aga vbl veel eraldi erikool ka narkomaanidele.

1 ja 2 oleks erikasvatusega koolid.
3 oleks range erikorra ja erikasvatusega asutus, mis oleks sümbioos karistus- ja kasvatusasutusest.
Narkomaanide erikool oleks sümbioos ravi- ja kasvatusasutusest.

No või midagi umbestäpselt sinnakanti. Täpsem liigitus, spetsiifika ja nüansside defineerimine ning süsteemse lähenemise väljatöötamine, vajaks pikemat analüüsi ja erinevate spetsialistide koostööd. Selline süsteem aga vajaks kordades enam raha ja riigi poolseid kulutusi, ning ei oleks majanduslikult efektiivne. IMHO ei peakski olema erikoolide süsteem rajatud majandusliku efektiivsuse saavutamiseks. Neil peaks olema teised eesmärgid, mida tuleks püüda saavutada.

_________________
Pilt


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 15:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 266
Ma võtaksin kokku:
1. Koloonia-tüüpi erikoolid, kus ühte katlasse on pistetud kõik erinevate probleemidega lapsed, ei toimi.
2. Poisid-tüdrukud koos erikoolid ei toimi.
3. Peksmine, üleüldse vägivald keerab inimeste, eriti laste, psüühika sassi ja parandada on seda väga raske, kui mitte võimatu.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 15:29 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10118
Asukoht: Viljandimaa
2. punktis ma pole kindel ja selles osas oli ka akf mägral vististi eriarvamus. Aga see, et ei diferentseerita, näib küll olevat suur viga.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 16:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1207
Kriku kirjutas:
2. punktis ma pole kindel ja selles osas oli ka akf mägral vististi eriarvamus...
Ei oska ette kommenteerida akf mägra arvamust, kuid tuleb meelde ühe töömehe hiljuti Kaagveres kuuldud kasvandike rõõmus nali - Peale poiste siia toomist võiks mõne aja pärast avada ka sünnitusmaja filiaali.
Neil tüdrukutel tundus elujaatavat optimismi küllaga olevat...


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2017 23:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 152
Ehh, ei saa rahulikult laupäeva õhtut veeta, ikka tuleb ise ka kommenteerida.

Vastseliina sulgemine oli üks patuasi jah. Ka käitumishäiretega laste osas on väga erinevat seltskonda, keda päris kokku ei tohiks ikkagi panna. Teine asi - Valgejõe õppekeskuse (ehk Tapa kooli) renoveerimine läks vales suunas küll, et kõik ühes suures majas koos on. Rühmamajad töötavad paremini, sest rühmal on oma maja eest vastutus (või vähemalt peaks olema), mida koridori eest vastutamisega ei saa võrrelda. Minu teada ei ole Kaagvere tüdrukute elujaatav rõõmsameelsus toonud kaasa raseduste märkimisväärset lisandumist, aga mulle päris kõike ei räägita ka. Pigem on rasedused ja abordid probleemiks enne ja pärast Kaagveret.

Ka selles artikli info põhjal, ning läbi isiklike tähelepanekute kinnistub minus järjest enam veendumus, et üks suur viga on tehtud selles, et järelevalve ning kasvatajate haridus on selline mitte piisav. Kui me vanglasse eeldame korrektsioonihariduse omandanud vähemalt kesk-eriharidusega inimesi, siis ilmselt samad selged põhimõtted ei kehti Tapa kooli järelevalve ning kasvatuspedagoogide suhtes, ehk siis täiskasvanutega vanglas tegelevad professionaalid, noortega, kes samade tegudega täiskasvanutena oleksid vanglas, tegelevad erikoolis lihtsalt "leidunud isikud". Kuidas tagada ühtne käitumisliin kõikide erinevate pedagoogide ning teiste töötajate poolt, see on küsimus, mille lahendamine tagab ka nende noortega tegelemisel edu. Keegi lubab, keegi ei luba tüdrukuid, keegi joob koos noortega, keegi smugeldab suitsu, keegi võib-olla teeb muid teeneid..... vanglas tegeleb sellise jamaga vist sisekontroll ning see on erikoolide probleem, et ühtse käitumisreeglistiku rikkumist tegelikult ei saa enne selgitada, kui mingi suurem jama on ja kaameravideoid hakatakse üle vaatama. Sisekorraeeskirja täitmine on tegelikult ka töötajale lihtsam, kuna alati saab impersonaalselt mingi probleemi puhul noorele ütelda, et "sisekorraeeskirja järgi teeme nüüd nii ja minul ei ole siin otsustamist". Hakates seda väänama, tuleb ka noorte silmis see isikliku vastutuse komponent, et "enne ju sai, miks enam ei saa". Miks töötajad sellest aru ei taha saada, sellest ei saa jälle mina aru.

Ma ei tea tegelikult, kuidas Tapal on personal jaotatud ning probleeme lahendatakse. Rühmakodudega erikoolis, nagu Kaagveres, peaks minu meelest olema nii, et teadaolevalt nö raskemates majades võiks olla kaks töötajat, nii et majade kohta töötajaid on näiteks 50% ülekattega. Kui kuskil tekib probleem, oleks kohe abivägi lähedalt võtta, kes kõuriku käituma puksivad või kui see vägivaldseks muutub, rahulikult kinni hoides koos pingi peal istuvad, kuni kodanik magama läheb viisakalt ja hommikul klatib, kuidas kahjud korvata.

Ideaalilähedane on minu jaoks nagu Soomes Mäntsälä lähedal Harakkamäel ja Ilvesmäel, kus on öösiti maja kohta üks töötaja + telefonivalves inimesed. Poisse on majas kuni kaheksa, kõik tegelevad spordiga ning muu asustus on piisavalt kaugel, et ära joostes põnev ei oleks. Kõik on lähimas noorukipsühh. polikliinikus arvel ning kohtuvad regulaarselt nii arsti kui vaimse tervise õega või siis on struktureeritud psühhoteraapia, kus käiakse vähemalt korra nädalas, viimasel juhul kohtutakse arstiga 2-4x aastas ning õde tingimata pole kaasatud. Ebastabiilse isiksushäirega tüdrukutele seal piirkonnas olid eraldi teraapiarühmad, st 1x nädalas rühmateraapia ning lisaks 1x nädalas oma terapeudiga kohtumine, poole aasta jooksul. Sellise intensiivsuse töö tagas selle, et tüdrukute näiteks enese lõikumine vähenes kordades, samuti ka muu riskikäitumine, nagu ainete kasutamine ning ebastabiilsed inim- ja seksuaalsuhted. Rühmateraapia ei tähenda mh seda, et kõik kurdavad oma rasket saatust, vaid pigem nagu oskuste õppimine, et kui on see olukord, mis siis teed.

Läksin jälle pikaks ja laialivalguvaks, professionaalne kretinism, andke andeks.

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 117 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 3, 4, 5, 6, 7, 8  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt