www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Mai, 2020 1:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 573 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 35, 36, 37, 38, 39
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 05 Apr, 2020 9:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 8641
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Justiitsministeerium tõdeb, et tegemist on ministeeriumiteülese probleemiga.


Minu silmis on see lihtlabane "justiitssaamatus".......

Ja aasta lõpus endale // oma juhtivametnikele üüberjõulupreemiaid määrates justiitsministril ilmselgelt "probleemi" ei teki :lol:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2020 12:19 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19055
Asukoht: Viljandimaa
Psühhiaatrilise ravi audit pakub mõtlemisainet.

Tsiteeri:
[Juhtaudiitori, Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku vanemarst-õppejõu Kärt] Uppini sõnul on auditist nähtuvad probleemid osalt seotud sotsiaalteenuste puudumisega. „Eestis ei ole praegu hooldekodu, kus hoolitsetaks agressiivsete dementsete patsientide eest,” tõdes Uppin. Tema sõnul on dementsed teinekord põhjendamatult TOR-il, sest omaksed ei suuda nende eest hoolitseda – hooldekodu on liiga kallis või elab vanur üksi, kuni eksleb lõpuks tänavatel.
Tsiteeri:
Akuutosakonnas viibivate agressiivsete dementsete kohta nentis Ots-Vaik, et eraldi hoolekandeasutust pole kavas neile rajada. Ta selgitas, et dementsete agressiivsust põhjustab vale kohtlemine, näiteks kui teda hooldatakse valesti. Järelikult on lahendus hooldekodu personali väljaõpetamine, et nad oskaksid haiguse ägenemist ennetada.


Tsiteeri:
Audiitorid järeldasid, et eesmärk peaks olema laiem sõltuvusravi pakkumine, sest kõigest kolmandik patsiente sai pärast haiglat sõltuvusravi.

Sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik tunnistas, et Eestis pole piisavalt raha ega spetsialiste, et sõltuvusravi parem oleks. Psühhiaatria valdkonnas on üldine rahapuudus. Ta selgitas, et on küll teada, milliseid psühhodiagnoosi vahendeid oleks Eestis peale auditis mainitud agressiooni hindamise juhendi veel vaja, aga nende vahendite tõlkimiseks, valideerimiseks ja kasutusele võtmiseks on vaja lisaraha, mida lihtsalt pole. Ots-Vaik põrutas, et praegu pole Eestis enamiku psüühikahäirete tõenduspõhiseks diagnoosimiseks kohandatud mõõtevahendeid ei laste, noorte ega ka täisealiste vaimsete häirete kinnitamiseks.
Tsiteeri:
Haigladki tõdesid ühisvastuses, et psühhiaatria prioriteetsus oleneb poliitikute otsustest. „Sotsiaalminister on selles vallas tubli olnud, aga tema käed jäävad ka lõppkokkuvõttes lühikeseks,” tõdes Ots-Vaik, kelle sõnul vajaksid rahasüsti eriti sõltuvusravi ja kogukonnateenused, et psühhiaatrilisi probleeme ennetada. Selleks et vaimse tervise tugitegevused – laulukoorid, rahvatantsukohad, noortekeskused, päevakeskused, sportimisvõimalused – oleksid elukoha lähedal olemas.

Auditis mainitud näited ja karm kriitika võivad jätta mulje, nagu psühhiaatriaravi kvaliteet ei oleks haiglates prioriteet. Haiglad selgitasid, et psühhiaatria kui eriala prioriteetsus oleneb enamasti poliitilistest otsustest.

„Haigekassa on viimastel aastatel pidevalt psühhiaatria esile toonud prioriteetse erialana, arvestades prognoositavat vaimse tervise probleemide kasvu,” seisab vastuses. „Kõik Eesti psühhiaatrilist abi osutavad haiglad on teinud või tegemas suuri investeeringuid psühhiaatriakliinikute arengusse. Lisaks on psühhiaatriline ravi otseselt seotud spetsiifilise seadusandlusega, ka audit viitab kehtivate õigusaktide ebakõladele.”


Tsiteeri:
Audit järeldab, et skisofreeniaravis peaks rohkem kasutama teise põlvkonna pika toimega antipsühhootilisi depooravimeid, et vähendada rehospitaliseerimist. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõuniku Ingrid Ots-Vaigu sõnul vajaks neid ravimeid Eestis 2000–3000 patsienti, kuid eelmisel aastal manustati neid ainult 238-le.

Juhtivaudiitor Kärt Uppin selgitas, et ravimite hind on kõrge, üle 200 euro ampulli eest, ja haigekassa rahastab neid kui ambulatoorset raviteenust. „Selle (ühe raviannuse – toim) tõttu jääb ära 90 tavavastuvõttu,” märkis Uppin. „Peame valima, kas pakume kvaliteetset ravi ühele või teenindame selle asemel regulaarselt umbes 15 patsienti.” Uppini sõnul määratakse neid ravimeid seetõttu hoolega valitud patsientidele piiratud hulgal. „Aga kui suudame need valitud patsiendid tänu sellele haiglast eemal hoida ja nad säilitavad oma töövõime, on kasutegur ühiskonnale kaugelt suurem kui see variant, et patsient kaotab töövõime ning vajab sagedast hospitaliseerimist ja märksa suuremaid haiglakulusid.”
https://epl.delfi.ee/uudised/audit-palj ... d=89897481

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 19 Mai, 2020 18:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10243
Asukoht: Metsas / Ämbris
Samast auditist HK kokkuvõte...
Psüühika- ja käitumishäiretega patsientide tahtest olenematu ravi kvaliteet Eestis
https://www.haigekassa.ee/blogi/psuuhik ... eet-eestis

Lõplik aruanne ise
https://www.haigekassa.ee/sites/default ... plik_1.pdf

Anno 2020 ikka veel.... Oleks...võiks...peaks....tuleks....

:wall:

Psühhiaatria eriala 2000a arengukava aastaks 2015 ja selle kaasajastamine ja täiendamine 2004. aastal...

2000 - 2015 Psühhiaatria arengukava
Tsiteeri:
Käesolev psühhiaatria arengukava on esitatud aastaks 2015. Psühhiaatrilise abi süsteemi arendamisel on oluline tagada teenuse kvaliteedi tõus ja kättesaadavus abi vajajatele, arvestades tervishoiu üldist arengut, haigestumuse prognoosi ja uute ravivõtete kasutusele võtmist....

Olukorra analüüs

Ambulatoorne psühhiaatriline abi.
Maakondades töötavate psühhiaatrite arvu alusel on võimalik väita, et psühhiaatriline abi kättesaadavus paljudes piirkondades on selgelt ebapiisav (vt. 2.1.3. eriarstide arv maakonniti). On piirkondi, kus töötab ainult üks (Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Võrumaa) kuni kaks psühhiaatrit. Tervikuna psühhiaatrilise abi kättesaadavus viimasel kümnendi vältel on vähenenud kuna psühhiaatriliste voodikohtade vähenemisega ei kaasnenud samaaegset ambulatoorse psühhiaatrilise abi mahu kasvu. Samas on selgeid märke suurenenud vajadusele psühhiaatrilise abi järele. Ööpäevane vältimatu psühhiaatriline abi (e. ööpäevane psühhiaatriline arstivalve) on tagatud Tallinnas, Ahtmes, Tartus, Jämejalas.
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... aatria.pdf

Sama asja 2004 täiendus...
Psühhiaatria eriala arengukava kaasajastamine ja täiendamine 2004. aastal.
Tsiteeri:
Statsionaarsete haigusjuhtude arv on pidevalt kasvanud, ilmselt osaliselt ka korduvate hospitaliseerimiste arvel. Sagenenud on alkoholist tingitud psühhootiliste häirete sagedus, aga ka raskete depressioonide sagedus. Samal ajal on statsionaarsete voodikohtade arv oluliselt vähenenud ja keskmine haiglaravi kestus lühenenud.....

....Nõudlus psühhiaatrilise ambulatoorse abi järele on pidevalt suurenenud seoses: – haigestumuse tõusuga; – statsionaarsete voodikohtade vähenemisega; ...
... Loetletud teguritest tuleb kõige olulisemaks pidada haigestumuse tõusu ja statsionaarsete voodikohtade vähenemist....
....Tagamaks kvaliteetse ambulatoorse abi, sealhulgas psühhoteraapia kättesaadavust, on vajalik suurendada ambulatoorses abis töötavate spetsialistide arvu ....
....Lähema 5 aasta perspektiivis peab ambulatoorse psühhiaatrilise abi finantseerimine suurenema 20-30%, mis võimaldab optimeerida koormusnorme, mis on käesoleval ajal veel ülemäära intensiivsed ja ei võimalda kindlustada kvaliteetset abi tingimustes, kus statsionaarse ravi osakaalu on vähendatud.....
....Vajalik on lisaks statsionaarsele kohtu poolt määratud sundravile viia seadustesse võimalus ambulatoorse sundravi läbiviimiseks.....
....Eesti tuleks leida võimalusi teatud psüühikahäirete ravijuhiste koostamiseks ja uuendamiseks.....

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... a_2004.pdf

Statsionaarse psühhiaatrilise ravi kvaliteet ja põhjendatus 2010 kokkuvõte
https://www.haigekassa.ee/uploads/userf ... 052011.pdf

19. veebruar 2014
Tsiteeri:
Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitleb tänases otsuses isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhiseaduslikke aluseid ja juhib seadusandja tähelepanu tõsistele puudujääkidele nii tahtevastast ravi puudutavas seadusandluses kui ka selle rakendamisel.

Põhimõtteliseks probleemiks on kolleegiumi arvates asjaolu, et riik ei ole loonud psüühiliste probleemidega isikutega tegelemiseks sõltumatut ja efektiivset järelevalvesüsteemi, mis tagaks isiku õigeaegse tahtevastasele ravile paigutamise avalduste esitamise.....

....Riigikohus toob välja ka asjaolu, et ehkki seadus näeb ette esialgse õiguskaitse menetluse isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ajutise meetmena enne põhiasja lahendamist, on see praktikas muutunud sisuliselt iseseisvaks menetluseks, millele põhimenetlust ei järgnegi. See on aga vastuolus esialgse õiguskaitse olemusega, mille ülesanne on lahendada olukord esialgu ja seejärel alustada põhimenetlusega, hindamaks kõiki asjaolusid korrektselt. Samuti näitab üldine praktika, et sageli ei hinnata isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldusi mitte enne isiku tahtevastast hospitaliseerimist, vaid alles pärast seda.
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-ar ... tumatut-ja


Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise audit 2017
Tsiteeri:
...
Statsionaarse psühhiaatrilise ravi kvaliteedi hindamise tulemused

I kriteerium– kirjaliku ravijuhendi olemasolu
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt.

II kriteerium– kehtiva (mitte vanem kui 3 kuud) kirjaliku raviplaani olemasolu
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt.


III kriteerium– koostöö patsiendi pere või lähedastega.
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt.

VI kriteerium– psühhosotsiaalse ravi kohaldamine
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt.


VIII kriteerium– kohtumine patsiendi perekonnaga
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt.

X kriteerium– psühholoogilise või neuropsühholoogilise uuringu vajaduse hindamine
Tulemus: kriteerium on täidetud ebarahuldavalt
......

Hinnang psühhiaatrilise sundravi kvaliteedile ja soovitused edasiseks tegevuseks

Statsionaarse psühhiaatrilise sundravi kvaliteedi hindamisel tuli korduvalt esile, et sundraviprotsessi tuleb arendada ja parandada tervikuna. Üksnes psühhiaatrilise sundravi teenuseparandamisest ei piisa. Tegeleda tuleb kaõigusaktide ajakohastamise, kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise, kvaliteedi jajärelevalveprotsessi arendamisega, samuti ambulatoorse psühhiaatrilise sundravi protsessi ning järelraviarendamisega.

Soovitused riigile :
* Koostada kohtupsühhiaatria arengukava, kaasates Tartu Ülikool, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Psühhiaatrite Selts ning Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing.

*Töötada välja uus psühhiaatrilist abi reguleeriv õiguslik regulatsioon. Psühhiaatrilise abi seadus on vananenud. Eelkõige vajavad täpsustamist põhiõiguste piiranguid ja kohtupsühhiaatriat puudutavad sätted. Lahendamist vajab mõjutusvahendite kohaldamine sellistele patsientidele, kelle terviseseisundile puudub ravi, kuid kes vajavad kontrollitud keskkonnas viibimist. Eestis tuleks luua arstiõppesse kohtupsühhiaatrite erialaõpetus ning korraldada koolitusi õiguspsühholoogia ja kohtupsühhiaatrilise õenduse valdkonnas. Toetada tuleks kodumaist teadustööd kohtupsühhiaatrias.

* Töötada välja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi sisu, kvaliteedinõuded jajärelevalve.

* Töötada välja psühhiaatrilise sundravi kvaliteedinõuded. Täpsustada kvaliteedinõuete tervikkokkulepe Eestis, leides tasakaal osutatava teenusekomponentide/nõuete ja teenuse osutamisega seotud kulude vahel.

* Töötada välja tegevusjuhised kohtutele ühtse lähenemise tagamiseks psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel.

* Töötada välja regulatsioonid, mis võimaldaksid paindlikult muuta psühhiaatrilise sundravi režiimi ning luua side tsiviil-ja kriminaalmenetluse vahel.

* Arendada välja kohtupsühhiaatria pädevuskeskus koos vastava võrgustikuga. Eesti sundravi vajavate patsientide haiglaravi SA Viljandi Haiglas on osutunud toimivaks lahenduseks. Haiglaraviteenust on tulevikuski põhjust osutada SA Viljandi Haiglas. Lisaks tuleks välja arendada ambulatoorse kohtupsühhiaatria pädevus Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Virumaal.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... rt2017.pdf


*

Kes vastutab vaimuhaige ravimise eest?
Tsiteeri:
Nagu iga haiguse puhul, peaks ka psüühikahäirega inimene pöörduma arsti poole siis, kui ta tunneb, et tal on vajadus ravi järele. Probleem on aga selles, et mõningate psüühikahäirete puhul puudub inimesel haigusteadvus ehk ta ei tunne, et on haige, ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja doktor Andres Lehtmets.
https://www.postimees.ee/3659973/kes-va ... imise-eest


Ahh, lootusetu teema üldiselt :evil:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 573 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 35, 36, 37, 38, 39

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt