Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Roamless]

Ei, Kirsike ja Triin:

Nimed on ka ikka vastavad ehk nagu meeste puhul oleks Aiku ja Pets

[Kriku]

Vene päti elukäik alaealisest vargast mõrvariks: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=86708517

Nüüd on kohtu all, prokurör nõuab eluaegset: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88426351

Kalkarid mängisid autoriteete: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=90224533

Kui poiss poleks sisse põletatud, oleks naljakas

[mäger]

Ma ei pääse maksumüüri tõttu Kriku artiklit lugema, aga mõned kommentaarid käitumishäirega noortest, kellega oma töös tegeleme:

mulle tundub, et sageli nendele tüüpidele pole keegi rääkinud/toiminud, et "hei, Sinu tegudel on tagajärjed ja mh Sulle endale". Nad hindavad igasuguste lolluste peale, et "aga midagi ju ei ole varem juhtunud", aga siis selgub, et ühe korra juhtub, mh siis näiteks haiglasse sattumine; on väga üllatunud, kui on harjunud oma tahtmist saama, ähvardama sõnaliselt ja füüsiliselt, aru saamata, et mingil hetkel tuleb ühiskonna piir ette, kas psühhiaatriahaiglas võ arestimajas. Niipea, kui nad on võimelised rahulikumalt rääkima, siis saame arutada, mis on nende elus sellist, mida nad saavad ise parandada. Kui see piir liiga hilja ette tuleb, siis tulebki üllatusena pikk vanglakaristus.

Teine asi on see, et kui ka selline käitumishäirega tüüp käitub teatud keskkonnas hästi, siis ei pruugi see tähendada, et ta näiteks kinnise lasteasutuse teenuselt (saan, aru et siin foorumis sõnavärdjas) koju saab, käitub ta vabaduses sama hästi; ehk kodus on vaja pikema kestusega käe hoidmist ning korraldamist, et keegi seab piirid, et ei trööpa poole ööni kuskil sõpradega ringi jne.

Kordan veelkord, et sünnist saati sellise antisotsiaalse tendentsiga lapsi/noori on hilisemate käitumishäirega noorte seas üsna vähe ja enamus käitumishäirega lastest on vales eas hooletusse jäetud ja väärkoheldud. Niikaua, kuni ta pole midagi väga paha korda saatnud, on lootust tema prosotsiaalselt ühiskonda tagasi jõudmiseks. Kas konkreetsel juhul ühiskonnal ja inimesel selleks rahalisi, ajalisi ja vaimseid ressursse on, see on iseküsimus.

[Kriku]

Vabandust!

Värsked detailid Kükitaja mõrvaloost: elu hinnaga makstud 20-eurone võlg tekkis valele telefonikõnele vastamisest.
Aleksander Pihlak, reporter

Juuni lõpus möödub aasta Kükitaja külas aset leidnud tragöödiast, kui oma vanaema majas hukkus tules 16-aastane Kaspar. Samal päeval otsustab kohus, millist karistust väärib selle kuriteo toime pannud Eduard Kask.

Tänasel kohtuotsuse-eelsel istungil toimusid kohtuvaidlused, kus süüdistuse sisu üksipulgi läbi võeti. Prokurör Maarja-Liisa Kõiv luges ette 10-leheküljelise süüdistuskõne, kust tuli välja nii mõnigi asjaolu, mis varem avalikkuseni pole jõudnud. Prokuratuuri kogutud tõendite põhjal on põhjust arvata, et Kaspari hukkumisega päädinud sündmused hakkasid eskaleeruma nädalapäevad varem, 2019. aasta jaanipäeva paiku. Kui varem on olnud juttu, et tüli kahe noormehe vahel tekkis tühise mõnekümne euro suuruse võla pärast, siis nüüd selgub ka see, kuidas see võlg üldse tekkis.

Vale telefon

Oli 24. juuni õhtupoolik Tartus, kui kolmene punt noorukeid Eduard Kase korteris Uuel tänaval viina võtsid. Korteri peremehel olid külas sõbrad Kaspar ja Rasmus. Kui noormehed olid unne vajunud, helises ühel hetkel seltskonnas Edikuks kutsutava Eduardi telefon. Teda tahtis kätte saada Slava, aga Eduard magas. Vahepeal oli üles aga ärganud Kaspar, kes võttis telefoni vastu, vaatamata samuti ärganud Rasmuse soovitusele kõnet ignoreerida.

Delfi andmetel lubas Kaspar telefonis Slava seltskonnale viina jagada, kuid lubadus jäi täitmata. See vihastas Slava seltskonda ja ühel hetkel oli kamp noori Uue tänava korteri ukse taga. Selle peale ärkas ka Eduard. Nüüd pidid Kaspar ja Eduard minema koos Slava seltskonnaga alla selgitusi jagama. Rasmus jäi tuppa. Pärast mõningast vaidlust naasis Eduard korterisse üksinda - tüli oli tekitanud Kaspar ja nüüd oli ta seetõttu Slava seltskonnale 20 eurot võlgu. Peamiseks põhjuseks see, et Slavale lubatud kärakas jäi saamata ja peale lubadust ei olnud Kaspar enam telefonile vastanud. Kaspar jäi Slavale ja tema kaaskonnale selgitusi jagama. Saadi kokkuleppele, et sõidetakse Kaspari vanaema juurde, kellelt on lootust saada nõutav summa. Prokuratuur vahendas tänasel istungil ka vanaema tunnistust: Kaspar tuli jaanipäeva paiku külla teatega, et on vaja raha, muidu tapetakse ära. Kui Kaspar sai raha kätte, andis ta selle kohe ära.

Nüüd helistati Slava seltskonnast Eduardile ja öeldi, et 20-eurose võlaga on korras, aga tekkinud on uus, 60-eurone võlg, sest Kaspar olevat pillanud maha kellegi Alberti telefoni. Eduard ja Rasmus otsustasid võlga klattima minna ja kohtumispaigaks seati klubi Atlantise taga olevad kiikuvad pingid. Kohtumisel oli Slava salk selgelt vihane. Oli juttu, kas Kaspar tuleks ehk keldrisse ketti panna. Ehkki Kaspari seltskonnakaaslased telefoni purunemise juttu ei uskunud, rahunes olukord sellega, et Eduard andis panti oma bluetoothi kõlari.

Eduard ei olnud aga olukorraga sugugi rahul. Ta nägi, et Kaspar on talle selgelt Slava ees hulgaliselt probleeme valmistanud. Prokuratuuri hinnangul kaotas Eduard Slava bande ees oma näo ja autoriteedi. Kolmene seltskond liikus Atlantise juurest tagasi Eduardi Uue tänava korterisse, kus Kaspar magama jäi. Rahulolematu Eduard virutas talle une pealt vastu hambaid. Hirmunud Kaspar lahkus Uue tänava korterist. Kaspar oli läinud Kükitaja külla vanaema juurde, kus viimane märkas ka unepealt saadud sinikat. Prokurör tõi välja, et peale juhtunut ei käinud Kaspar enam internetis ega väljas. Kontakt katkes ka Rasmusega, kellega Kaspar oli seni igapäevaselt suhelnud.

Kaspar oli selgelt hirmunud ja Eduardi tõsine viha Kaspari vastu ei jäänud märkamata ka sõpradel. Prokurör mainis oma süüdistuskõnes, et telefonivestlustes nähtus arutelu, et Eduardile ei tohi kuidagi võimaldada transporti Kaspari juurde, sest ta tahtvat Kasparit "kasti peksta." Kaspar kartis väga, sest Eduard oli kuri ja otsis teda taga. Tõendid ütlevad, et Eduard kirjeldas, kuidas Kaspar tekitab talle probleeme ja nüüd peab tema vastutama. "Saab karistada, siis järgmine kord mõtleb," tsiteeris prokurör Eduardi öeldut. Kuna Kaspar katkestas igasuguse suhtluse temaga 24. juunist alates, sealhulgas keelas ka vanaemal telefonikõnedele vastata, kujunes prokuratuuri hinnangul Eduardil motiiv panna toime eluvastane kuritegu.

30. juuni, põleng Kükitajal

Tollel päeval läheb Kaspari vanaema hommikul kella üheksa paiku hoovi aiatöid tegema. Enne seda kiikab ta üle ukse Kaspari tuppa maja teisel korrusel, kuhu viib puidust trepp. Toa uks on lahti, sest korralikult kinni see ei käigi.

Poiss veel magab. Talle meeldibki selline eluviis - poole ööni telekat vaadata ja siis poole lõunani magada. Kõik oli tavaline.

Samal ajal, veidi pärast üheksat, oli pärast öö otsa koos Rasmusega alkoholi joomist otsustanud Eduard, et nüüd tuleb sõita külla Kasparile. Eduard küsib oma emalt 10 eurot, et oma soov Kükitaja külla saada. Transporti tal veel pole, kuid selle leiab Rasmus Facebooki grupist "Kained juhid Tartus/Tartumaal". Rasmusel pole väidetavasti aimugi, et mõnekümne minuti jooksul kaotab elu sõber Kaspar, kellega ta enne jaanipäeva igapäevaselt suhelnud oli.

Kaine autojuht saabus Narva maanteel asuvasse tanklasse ja alustati 10-15-minutilist sõitu Kükitajale. Rasmus ütles Kükitajale saabudes autojuhile, et too jätaks auto sadakond meetrit sihtpunktist eemale.

Rasmus ja Eduard olid pannud kapuutsid pähe ja asusid sammuma Kaspari vanaema maja suunas. Uksed olid lahti, Eduard sisenes majja. Rasmus jäi maja ette seisma, ukse asemel rippuvast kardinast ta enda sõnul ei möödunud. Eduard liikus majas vaikselt ringi. Rasmuse tunnistuse kohaselt kuulis ta, et Eduard käis trepist üles teisel korrusel. Kuulis üles minekut ja allatulekut. Kui ta majast väljus, mõistis Rasmus, et lahkumise põhjuseks võis olla vargus, sest Eduardile on varasemaltki varastada meeldinud. Näiteks pool aastat varem oli Eduard üritanud Kirsi poest virutada neli pudelit viina, ent jäi vahele. Teiste seas andis tema vastu tunnistusi ka poes olnud Kaspar.

Kui nad olid kapuutsidega maja poole liikunud, oli naabrimees neid näinud. Ta märkas, et noormehed olid käinud majas ja siis lahkunud. Sellest andis ta teada ka Kaspari vanaemale. Maja juurde liikudes nägid nad juba leeke, ülevalt korruselt tuli suitsu. Vanaema oli veendunud, et Kaspar on majas, aga teha ei saanud tema päästmiseks enam midagi.

Eduard sõnas, et ta pani majas põlema riideeseme, kuna tal oli külm. Enne majast lahkumist oli ta enda sõnul veendunud, et riideese on kustunud. Prokuröri kahtlust äratab aga see, et kuidagi oli tuli jõudnud treppideni ja eluliselt ei ole usutav, et ta võinuks teha eemal asuva pliidi juures tuld ja et tuul võinuks põleva riidetüki trepini viia. Prokurör on veendunud: Eduard tuli trepist alla ja süütas puidust trepi juures riideeseme ning lahkus. Kuna ta teadis, et ainuke väljapääs teiselt korruselt on trepi kaudu, võttis ta trepi süütamisega ära ka evakuatsioonivõimaluse.

Et Kasparil ei jääks vähimatki võimalust, on tõendatud, et Eduard võttis ära ka Kaspari telefoni ja viskas selle maja lähedale. Kui ta tahtnuks seda varastada, oleks ta selle endale võtnud. Eesmärk pidi olema Kaspari abitusse seisu panemine. Prokurör on veendunud: Eduard Kask tegutses kavatsusega tappa Kaspar julmal ja piinaval viisil.

Tema kaitsja Marko Paabumets selgitas aga, et kui Eduard ja Rasmus Kükitajale sõitsid, mingist tapmisest juttu ei olnud. "Jutt oli peksa anda," ütles Paabumets. Ta rõhutas, et Eduard ei läinud Kükitajale oma sõpra tapma, vaid läks karistama. Sellele andis tema sõnul kinnitust just see sama tsitaat, mida prokurör kasutas Eduardi süüstamiseks - "Saab karistada, siis järgmine kord mõtleb" -, mis tema sõnul just karistamisele, mitte tapmisele viitas. Kaitsja tõi veel välja, et Kaspari surma põhjustamise kaudne tegur võis olla ka suitsuanduri puudumine, sest tuletõrjeeksperdid pole leidnud tõendeid, et majas oleks seadeldis üldse olnud. Kaitse seisukoht on ka see, et Kasparit ei tapetud piinaval ja jõhkral viisil, sest surm saabus raske vingumürgituse tõttu ja pole võimalik öelda, kas kogu keha põletus tekkis enne või pärast surma. "Julmused peavad olema toimunud enne surma," selgitas kaitsja, et tõendid ei tõenda siinkohal julmusele. Kaitsja on prokuröriga eri seisukohal ka selles, kas Kask ikka teadis, et majas on inimene või mitte.

Lõpusõna sai tänasel istungil öelda ka Eduard Kask. "Ma tahtsin talle ainult peksa anda, muud midagi. Misiganes ma ei oleks tarvitanud, ma ei oleks teda tapnud," avaldas ta. Eduard väitis, et tal oli peale juhtunut raske olla ja tundis Kaspari surmas enda süüd. Kask ütles, et ta ei põletaks ealeski maha maja, kus on inimene sees. "Kahetsen, et nii juhtus. Mul on kahju. Ma ei tahtnud seda teha."

Prokuratuur taotleb Eduard Kasele tema tegude eest 17-aastast vanglakaristust. Kohus teeb otsuse järgmisel reedel.

[Dr.Sci]

Eduard läheb kinni, aga tundub et üks asjaosalisi ja algatajaid Slava (ja tema meeskond) pääsevad puhtalt?

[AMvA]

Eduard läheb kinni, aga tundub et üks asjaosalisi ja algatajaid Slava (ja tema meeskond) pääsevad puhtalt?

Milles see Slava pundi süü konkreetse kriminaalasja raames seisneb?

[Dr.Sci]

Eduard läheb kinni, aga tundub et üks asjaosalisi ja algatajaid Slava (ja tema meeskond) pääsevad puhtalt?

Milles see Slava pundi süü konkreetse kriminaalasja raames seisneb?

KarS § 120, § 214, § 255, § 256

[AMvA]

Eduard läheb kinni, aga tundub et üks asjaosalisi ja algatajaid Slava (ja tema meeskond) pääsevad puhtalt?

Milles see Slava pundi süü konkreetse kriminaalasja raames seisneb?

KarS § 120, § 214, § 255, § 256

20 ja 60 eurot? Ära tee nalja.

[Dr.Sci]

Nii et läbipeksmise ja tapmisega ähvardamine kui summaks "kõigest" 20€ on normaalne?

Tundub et mõnede arvates läheb siin riigis elu paremuse poole. Autoriteet Slava maine sai päästetud, Eduard näitas ka et tal on sisu olemas, istub oma 17 aastat ära, on siis ise juba autoriteet ja 25 aasta pärast ka seaduslik relvaomanik, Kaspar kes loata läks võõrast telefoni näppima sai oma teenitud palga ja ametkonnad saavad premeeritud tubli töö eest. Sedasi või?

Kogu mõrvani viinud sündmuste ahel sai ikkagi alguse Slava poolt algatatud tegutsemisliinist...

[AMvA]

Nii et läbipeksmise ja tapmisega ähvardamine kui summaks "kõigest" 20€ on normaalne?

See on sõna-sõna vastu kaasus ja praktiliselt täiesti lootusetu. Lisaks võib Slava alati öelda, et Kaspar lubas talle selle 20 eur vabatahtlikult.
Ja tuletaks meelde, et Slava ei osalenud maja süütmises, vaid need teised kaks ajukääbikut, Kaspari "sõpra". Sinu toodud seos algse Slava tegevuse ja mõrva toimepanemise vahel põruks igas kohtuastmes.
Ja Slava autoriteediks nimetamine ajab ka hobused naerma.

[Kriku]

Kummalgi akf-il on õigus. Väljapressimine ei sõltu summa suurusest, aga selle ära tõendamisega on praegu tõepoolest raske.

[bodom]

Lasnamäel tegi naisterahvas nalja.

"Mõned päevad tagasi saime äreva väljakutse, kus Lasnamäel liigub ringi sõiduauto, mille kõrvalistuja vehib aknast välja automaatrelvaga," kajastab Ida-Harju politseijaoskond Facebookis.

"Reageerisime suurte jõududega ja tabasime sõiduki õige pea. Selgus, et sõidukis viibinud naisterahvast kaassõitja tegi "nalja". Alustasime juhtunu kohta menetluse."

Märgitakse, et arusaamatuks jääb, mis toimub inimese peas, kes sellist tegevust peab "naljaks". Eriti arvestades lähiaja sündmust Lihulas.

[mäger]

Siia lahtrisse läheb vist ka eilne kihutanud BMW tõttu juhtunud õnnetus, kus 20. a noormees põhjustas kahe inimese surma. AK-st nägin, et bemmi number oli 999 ISA.

[AMvA]

Väidetavalt olevat auto omanik azer Isa Haliev

[maksipoiss]

Siia lahtrisse läheb vist ka eilne kihutanud BMW tõttu juhtunud õnnetus, kus 20. a noormees põhjustas kahe inimese surma. AK-st nägin, et bemmi number oli 999 ISA.

Nolk tõestas ära, et anna ebastabiilsele või lihtsalt kasvatamatule tegelasele kätte relv või auto, tulemus on suht sama. Ei tea kas varsti saab lugeda Kooritsa artiklit auto ohtlikkusest