Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Kriku]

12 alaealist on seoses noortekampade rünnakutega vahi alla võetud.

Politsei andis täna suure avaliku huvi tõttu teada, et seoses noortekampade rünnakutega on vahi alla võetud 12 alaealist.

Ööl vastu 21. juulit viibis 19-aastane noormees koos oma sõbraga Tallinnas Musumäel, kui nende poole pöördus noorte kamp, kes küsisid raha. Pärast aset leidnud sõnavahetust jooksid noormehed kiirsöögikohta, kus jäid kassade juurde seisma. Sinna tuli ka sama kamp, kes hakkas kannatanuid peksma. Ühte noormeest löödi pikali laua alla, et ta ei saaks politseisse helistada ja seejärel peksti mitmekesi käte ja jalgadega teist kannatanut. Lisaks rööviti noormehelt rahakott, kus oli sularaha summas vähemalt 60 eurot ja 10 dollarit ning dokumendid.

Kannatanu kaotas peksmise tagajärjel teadvuse. Sündmuskohale jõudnud kiirabiautos tuli kannatanu teadvusele. Noormehel tuvastati haiglas pea- ja näovigastusi.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetlus on tänaseks Põhja prefektuuri kriminaalbüroo poolt lõpule jõudnud ning süüdistusakt on kohtusse saadetud üldmenetluse korras. «Noormeestele on esitatud süüdistus röövimise toimepanemises. Kokku on selles kriminaalasjas neli süüdistatavat vanuses 15 ja 17 eluaastat. Kõik süüdistatavad viibivad hetkel kohtu loal vahi all. Lisaks süüdistusele röövimise toimepanemises on ühele noormehele esitatud süüdistus 15-aastase poisi peksmises ning veel kahele noormehele alkohoolsete jookide varguses,» selgitas kriminaalasja kohtueelse menetluse juht, ringkonnaprokurör Rita Siniväli.

Eelistung on määratud oktoobri alguses.

2. augusti hilisõhtul laekus politseile teade selle kohta, et Mere puiesteel tungisid kahele mehele kallale neile tundmatud noormehed, kes võtsid vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni maksumusega 300 eurot, kaks pudelit õlut ja pooliku sigaretipaki. Üks kannatanutest vajas arstiabi.

See kriminaalasi on veel kohtueelses menetluses. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo poolt on kahtlustatavana üle kuulatud kokku kuus noormeest vanuses 15 – 21 eluaastat. Kuuest kahtlustatavast neli viibib kohtu loal vahi all.

Eelmisel nädalal ilmusid meedias videod, kus oli näha noormehe peksmist, mis leidis aset 3. septembri õhtul Tallinnas Sütiste tee läheduses asuval tühermaal. Kuigi ei kannatanu ega tema vanemad pole abi saamiseks politsei poole pöördunud, õnnestus Põhja prefektuuri politseiametnikel juhtumiga seotud inimesed tuvastada ning nendega vajalikud esmased menetlustoimingud läbi viia.

Alustatud kriminaalmenetluses on kahtlustatavana üle kuulatud kokku neli 16-aastast noormeest, kellele on esitatud kahtlustus 16-aastase noormehe kehalises väärkohtlemises.

Tänaseks olemasolevatel andmetel on tegemist omavahel tuttavate inimestega, kelle vahel on toimunud konflikt, mida on otsustatud kaklusega ära lahendada.

Kriminaalasjas jätkub tõendite kogumine.

Kerge oleks nüüd kaagutada, et näed, kohe kui ajalehes kirjutati, hakkas politsei ennast liigutama - aga tegelikult on muidugi väga kahtlane, kas suur avalikkuse huvi nende kuritegude menetlemist üldse kuidagi kiirendas. Pätte antakse kohtu alla iga nädal, lihtsalt tavaliselt ei huvita nad suurt kedagi peale ohvrite.

[Kapten Trumm]

Küsimus on, kas aktiivne politsei tegevus oleks olnud niiehknaa või on see tingitud meedia (eelkõige Pealtnägija) algatatud suurest avalikust huvist, mis muutus PPA juhtkonnale ja poliitikutele piinlikuks? Taoliste case'dega varem on näha teatud seost. Näiteks siin räägitud Subaariku-mutt viidi platele (tiriti lausa jõuga autost välja) ja auto arestiti üsna napp kuu aega eale selle muti tutvustamist avalikkusele.

[Martin Peeter]

Kerge oleks nüüd kaagutada, et näed, kohe kui ajalehes kirjutati, hakkas politsei ennast liigutama - aga tegelikult on muidugi väga kahtlane, kas suur avalikkuse huvi nende kuritegude menetlemist üldse kuidagi kiirendas. Pätte antakse kohtu alla iga nädal, lihtsalt tavaliselt ei huvita nad suurt kedagi peale ohvrite.

Tundes natuke rohkem fakte - ma arvan, et prokuratuuri mõjutas avalikkuse surve küll. Uurimist juhib ja esitab taotlusi vahi alla võtmiseks meil ikka prokuratuur.
Aga asja ümber on praegu palju kära, populismi ja valimiskampaaniat, millest osa on ka meie foorum "alla neelanud".

[nimetu]

Küsimus on, kas aktiivne politsei tegevus oleks olnud niiehknaa või on see tingitud meedia (eelkõige Pealtnägija) algatatud suurest avalikust huvist, mis muutus PPA juhtkonnale ja poliitikutele piinlikuks? Taoliste case'dega varem on näha teatud seost. Näiteks siin räägitud Subaariku-mutt viidi platele (tiriti lausa jõuga autost välja) ja auto arestiti üsna napp kuu aega eale selle muti tutvustamist avalikkusele.

Ikka kipub nii olema, et avalikkuse huvi viib tegudele. Eston Kohveri juhtum on samuti heaks näiteks sellest. Ega see väga halb ehk polegi. Kahju on, et varem ei tegeletud, kuid kui vähemalt nüüd võetakse lõpuks asi kätte, siis asi seegi. Ma siiski lisan, et see ei tähenda nagu probleemist ei teata või ei proovita tegeleda, lihtsalt teinekord suudab selline tähelepanu inimesi ja ressursse paremini mobiliseerida.

[Kriku]

Ikka kipub nii olema, et avalikkuse huvi viib tegudele. Eston Kohveri juhtum on samuti heaks näiteks sellest.

Et siis avalikkuse huvita oleks ta Venemaale mädanema jäetud või?

[nimetu]

Ei. Aga piiri korrastamine oleks jätkuvalt kusagil tagaplaanil ja ilma rahastuseta. Nüüd leitakse isegi hirmkalli piiritara jaoks raha. Asi ei olnud ju tegelikult selles, et keegi ei teadnud probleemist ega osanud midagi ette võtta.

[Kriku]

Must-valgele on kirja pandud, mis häda on:

Uuringu järeldused

1. Kõik analüüsi kaasatud juhtumid on oma teenuste teekonnal käinud läbi neljast süsteemist (haridus-, tervise-, sotsiaal- ja korrakaitsesüsteem).

Analüüsi koostajate hinnangul tõstatub küsimus juhtumikorraldusest ehk kes on see spetsialist, kelle ülesandeks on noore vajadustele vastavatele teenustele suunamine. Täna selge süsteem selles osas puudub.

2. Teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt.

Eestis puuduvad ühtsed hindamisinstrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele sobivate teenuste valikuks. See viib selleni, et kohati jõuavad kinnistesse asutustesse lapsed, kellega saaks töötada kogukonnas või kelle psüühikahäiretega tööks ei olda konkreetses asutuses valmis.

See, et laps jõuaks just talle kõige sobivama teenuseni, on esmane tingimus riskide ja vajaduste adekvaatne hindamine.

3. Pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on diagnoositud psüühikahäired.

Kõigi analüüsi kaasatud juhtumite puhul oli lapsel diagnoositud mitu psüühikahäiret, sh oli vaid üks juhtum, kus lapsel ei olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosi. Mitmel juhul oli lapsele määratud ka psüühikahäirest tingitud raske puue. Lisaks on paljudel ka alkoholi- või narkosõltuvuse probleemid.

4. Eesti teenustesüsteem ei arvesta noorte psüühiliste erivajadustega.

Enamus täna Eestis tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest teenustest ei võta arvesse diagnoosidest tingitud erivajadusi. Ühelt poolt tunnetavad kompetentside puudujääki nii spetsialistid ise, kui ka lapsed ja nende vanemad.

Faktid räägivad ka sellest, et teenuste kasutamise käigus ei parane oluliselt laste psüühiline seisund ja käitumisprobleemid (pigem muutuvad tõsisemaks), mis viitab teenuste vähesele võimele pakkuda mõjusat abi psüühiliste erivajadustega lastele ja noortele.

5. Algkooli hariduslikud tugiteenused ja lastepsühhiaatria on esimesed kontaktid teenustega.

Esimesed ilmingud tõsistest käitumisprobleemidest on nähtavad sageli 5-10-aastaselt. Samuti jõuavad lapsed siis sageli ka koolis ilmnenud käitumisprobleemide tõttu psühhiaatria teenuseni. Nende teenuste kättesaadavusest ja lapse vajadustele vastavusest sõltub seetõttu olulisel määral, kuivõrd käitumisprobleemid vanuse kasvades võimenduvad ja kuivõrd jõuab laps edasi õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemi teenusteni.

6. Teenuste kattuvus ei ole probleem.

Kattuvusi teenuste osas on suhteliselt vähe, ainsana võib dubleerimist täheldada psühholoogilise nõustamise puhul, mida osutatakse eri variatsioonides nii haridus-, tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis.

7. Puudu on kvalifitseeritud spetsialistidest

Kõige selgemalt joonistub andmetest välja vajadus spetsialistide järele, kes on võimelised oskuslikult töötama väga keeruliste multiprobleemsete laste ja noorte juhtumitega. Kui aga lapsel (ja perel) on korduvad negatiivsed kokkupuuted ebapädevate spetsialistidega, siis on käitumisprobleemid leevenemise asemel hoopis võimendunud.

8. Puudu on haridust pakkuva residentaalse raviasutuse teenusest

Sageli on spetsialistid ja pered Eestis olukorras, kus tuleb tõdeda, et täna ei ole Eestis nende lapse jaoks sobivat teenust, eelkõige tingituna lapse psüühilistest erivajadustest. Selles olukorras oleks need lapsed vajanud mitmekomponendilist residentaalset teenust (nn ravikodu), mis hõlmab psühhiaatrilist ravi, hariduse omandamist ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamist.

9. Puudu on residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele.

Analüüsi käigus tõstatus küsimus sellest, mis saab tõsiste käitumisprobleemidega noortest edasi, kui nad saavad täisealiseks. Täna on neil noortel sageli kaks varianti – nad naasevad õigusrikkumiste juurde ja jõuavad vanglasse või suunatakse nad hooldushaiglasse ehk teenusele, mis ei ole neile sobiv. Mõlemad väljavaated on nii lapse kui ka ühiskonna vaatest soovimatud tulemused tõsiste käitumisprobleemidega laste teenustele.

10. Puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid

Kuigi teenusepakkujatel on mõningad võimalused anda hinnanguid teenuste pakkumisele ja selle tulemustele, puudub vastav süsteem, mis võimaldaks anda hinnangut, kas (eeldatavalt õigele) teenusele jõudnud lapsega on tehtud õigeid asju õigesti ning mis on olnud teenuse mõju. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka teha teenustevahelisi võrdlusi ning analüüsida nende kuluefektiivsust. See aga tekitab potentsiaalselt olukorra, kus teenustele suunatud ressursse ei kasutata parimal võimalikul viisil.

Minister Reinsalu järeldus:

Ministri hinnangul napib riskikäitumisega noortel huvitegevuse võimalusi ja sotsiaalprogramme. Ettepaneku järgi võiks haridus- ja teadusministeerium suunata kohalikele omavalitsustele eraldatav täiendav huvihariduse ja -tegevuse toetus. Ühe sihtrühmana tuleks lisada ka riskikäitumisele kalduvatele ja õigusrikkumisi toime pannud lapsed ja noored.

[diesel]

tuttava õpetaja sõnul, minnakse mujale tööle käest lastud korra pärast.
seda aga ametlikult öelda ei tohi.
isegi kui õpilastelt "pasunasse" ei saa, siis sõimu ja mõnitamist jagub igale õpetajale ja igas koolis.
suure palga veel kõrgemale tõstmine oluliselt motti ei kergita.

[Kriku]

Näide üldrahvalikust pahameelest, mis on seekord täiesti rappa läinud omadega:

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastus Õhtulehe küsimusele on muidugi tüüpiline poliitiku keerutamine: “Kui prokurör selle otsuse langetas, siis peab tal olema piisav eeldus, et isik ei pane toime uurimise ajal uusi süütegusid ega hoidu uurimisest muude tõkendite kohaldamisel kõrval.” Laula, laula, pappi!

http://ekspress.delfi.ee/arvamus/justii ... d=83794067

Palju hullem oleks see, kui justiitsminister prokuratuurile korraldusi jagaks, keda vahi alla võtta

Ma ei ole sugugi Reinsalu fänn, aga praegu ta saab küll ilma asjata sõimata.

[Dr.Sci]

Näide üldrahvalikust pahameelest, mis on seekord täiesti rappa läinud omadega:

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastus Õhtulehe küsimusele on muidugi tüüpiline poliitiku keerutamine: “Kui prokurör selle otsuse langetas, siis peab tal olema piisav eeldus, et isik ei pane toime uurimise ajal uusi süütegusid ega hoidu uurimisest muude tõkendite kohaldamisel kõrval.” Laula, laula, pappi!

http://ekspress.delfi.ee/arvamus/justii ... d=83794067

Palju hullem oleks see, kui justiitsminister prokuratuurile korraldusi jagaks, keda vahi alla võtta

Ma ei ole sugugi Reinsalu fänn, aga praegu ta saab küll ilma asjata sõimata.

Oh, ta on poliitik ja minister, saab ikka asja eest Aga juhiks tähelepanu et uudis stiilis "kohus vabastas (ei maini et eeluurimise ajaks) noored venelased kes kaitsetut maas labavat (rahvust ei maini) noormeest jalgadega oimetuks peksid noore (mainime rahvuse) tüdruku valesüüdistuse alusel" suurendaks taas ühe rahvuslik konservatiivse ja kohtutele vastanduva erakonna toetust. Ja see uudis ei peagi ilmuma ju ("peavoolu") meedias - see on põhimõtteline sotsmeedia teema kus kergitataksegi üles teema et tegelikult sündinud episoodi üritatakse maksimaalselt pisendada või suisa varjata ja avalikkusele jagatakse valeinfot.

[hjl85]

Mitte kohus ei vabastanud aga prokuratuur ei tahtnutki taotleda. Järjekordne näide meie prokuratuuri tibide küündimatusest

[Dr.Sci]

Mitte kohus ei vabastanud aga prokuratuur ei tahtnutki taotleda. Järjekordne näide meie prokuratuuri tibide küündimatusest

Annab põhjuse ka prokuratuuri saamatus ette võtta. Ja tekitada ka arutelu teemasse kui palju prokurörid ja kohtunikud omavahel suhtlevad ja strateegiaid kooskõlastavad.

[Kriku]

Võimalik, aga kohus ja prokuratuur tegutsevad ja peavadki tegutsema ministrist sõltumatult. Minister ei tohi neile juhtnööre anda.

[Dr.Sci]

Võimalik, aga kohus ja prokuratuur tegutsevad ja peavadki tegutsema ministrist sõltumatult. Minister ei tohi neile juhtnööre anda.

Natuke imelik.Meil on
Meil on kaitsevaldkond mille otsas on kaitseminister kes ei vastuta.
Meil on justiitsvaldkond mille otsas on minister kes ei vastuta
Meil on rahandusvaldkond mille otsas on minister kes ei vastuta
Meil majandusvaldkond mille otsas on minister kes ei vastuta
jne...
(ok, ma saan aru et minister ei saa jah prokurörile ette kirjutada midagi (või siis kohtunikule), aga ta peab olema suuteline avalikkusele ära seletama et süsteem toimis õiglaselt - või siis algatama uurimise kas süsteem toimis ikka õiglaselt. Õigluse mõiste rahvamassides on ka teatavasti üks demokraatia esinemisvorm ja seda ei tasu teps mitte maha suruda)

[Kriku]

Võib arvata, et süsteem toimis õiglaselt ses mõttes, et kõnealusele õigusrikkujale kohaldatavate tõkendite puhul rakendati samu seadusest lähtuvaid kaalutlusi kui ülejäänute puhul. Kas aga alused tõkendite kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks on õiglased, see on rohkem seadusandja probleem.

Justiitsminister ei saa vastutada kohtuotsuste ega -määruste eest, sest see rikuks võimude lahususe printsiipi. Prokuratuuri sõltumatusel on omad garantiid (vt. prokuratuuriseaduse § 1-2). Ma saan aru küll, et EKRE-le meeldiks, kui minister või mõni muu täitevvõimu esindaja saaks prokurörile öelda, et kuulge, see tüüp tuleb kindlasti vahi alla võtta või kohtule öelda, et too tuleb istuma panna (või et vastupidi, see on tore poiss, ärge puutuge), aga mina isiklikult ei tahaks sellises riigis elada. Heaks näiteks sellisest riigist on viimase aja Türgi.