Normaalne ju
Erivajadustega lapsed longivad küla vahel ka siis, kui nad peaksid koolis olema, aga tõeline mürgel läheb lahti pärast kella kümmet õhtul.
Mis mõttes nad kõik "erivajadustega" on?
Erirežiimi vajadustega peaks olema.
Ja millest mina aru ei saa on see, et miks on noored kurjategijad arvatud nn. "erivajadustega" isikute hulka?
Siit edasi võiks arendada innovatiivset mõtet, kus täiskasvanud kurjategija on samuti "erivajadustega", kuna tema teo aluseks/tunnuseks on ju samuti nn "käitumishäired" jms soust mis siin allpool kirjas.
Kustmaalt jookseb see piir kus see nn "käitumishäire" on kriminaalne ja ühiskonnale ohtlik ning kahjulik?
Põhimõtteliselt saab kõiki ühiskonna käitumisnormidest erinevaid tegevusi lugeda muuhulgas ka "käitumishäireteks".... ja sealt edasi sujuvalt suunata "käitumihäirega" isikud "erivajadusega" isikute hulka. Kogu meie vanglate patsientuuri ja klientuuri näiteks.
ERIVAJADUS JA SELLEGA SEOTUD MÕISTED
1.1 MIS ON ERIVAJADUS ?
Eestis puudub ühtne puude ja erivajaduse määratlus. Puuet kasutatakse valdavalt meditsiinilises ja sotsiaalses kontekstis ning on seotud sotsiaaltoetuste süsteemiga, mis on suurel määral puude põhine. Erivajaduse mõiste on laiem ning seostub eelkõige õpi - või arenduskeskkonna eripäraga.
Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske , sest :
erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele;
erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu ;
üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi ;
arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks.
Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist.
Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks .
Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi , et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid aga avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.
Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt.
ERIVAJADUSEGA LAPS :
füüsilise puudega laps,
vaimse puudega laps,
kõnepuude või - häiretega laps,
psüühiliste või käitumuslike häiretega laps,
füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
õpiraskustega laps,
suhtlemisraskustega laps,
sagedaste tervisehäiretega laps,
pikemat aega koolist eemal viibiv laps,
andekas laps.
Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest.
6.Erivajaduste liigid
Erivajadustega inimestega tegelemisel peab arvetsama, et kogemine ja õppimine kuulub iga inimese psühhomotoorse arengu juurde. See ei ole ainult uute teadmiste hankimine, vaid ka tunnete, tajude, kujutluste ja mõtlemisoskuse kujunemine.
On tähtis aidata erivajadustega inimestel leida oma võimed ja võtta neid sellisena, nagu ta on. Tegevuste läbiviija ülesanne on selgitada iga inimese võimete piirid ja anda neid piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Ei saa sundida inimest tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub.
Õpetuse ja tegeluse aluseks on see, et igaüks õpib hästi seda, mida ta on suuteline õppima, ja teeb hästi seda, mida ta on võimeline tegema.
Tegutsemise aluseks peab olema enseusk ja aktiivne suhe ümbritsevaga.
6.1 Kuulmispuue
6.2 Nägemispuue
6.3 Vaimupuue
6.4 Psüühilised erivajadused
6.5 Liitpuue
6.6 Epilepsia
6.7 Tserebraalparalüüs
https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST7006/6_e ... iigid.html
Kus siin loetelus on kurjategijad, pätid, vargad ja muud kaabakad, kelle tegevus on pigem sihilikult kriminaalne, mitte niivõrd arengupeetusest ja haridustasemest tulenev?
Nüüdispraktikad välistavad laste vabaduse piiramise, kartsa panemisest ja füüsilisest karistamisest rääkimata. Ent Saarso hinnangul on riigi kulul rajatud moodsast koolikompleksist saanud motell, kus kehvadest oludest lapsed saavad riigi kulul mugavalt ära elada. Isegi toad koristatakse nende eest ära.
Mõnede kohalike meeste seas on hakanud maad võtma ka seisukoht, et kui riik ei saa Kaagveres korda majja, tuleb seda teha ise ja märksa karmimate meetoditega. «Ütlesin poistele, et kui te veel siin pimedas autode vahel ja aiamaal sõelute, räägime teiega teist keelt – öelgu teistele ka edasi,» räägib mees, kelle nime me ei avalda.
http://pluss.postimees.ee/4242801/kaagv ... ik-anarhia
OHH, KUIDAS küll me sinnamaani jõudsime ?
2004
“Nüüd on tehtud otsus, et Kaagvere kool jääb Kaagverre ja et seal tulevad suured muutused,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja asetäitja Ants Eglon. “Minister on nõus plaaniga, et tüdrukute erikoolist tuleb teha peretüüpi kasvatusasutus.”
http://www.delfi.ee/archive/kaagvere-er ... id=7837763
2014
Kaagvere erikoolis on kasvatajate ja juhtkonna erimeelsused töökorraldusest läinud nii kaugele, et juhtkond kavatseb kasvatajad vahetada välja sotsiaalpedagoogide vastu.
http://www.err.ee/512162/kaagvere-kasva ... gide-vastu
XII Riigikogu stenogramm
VII istungjärk
Esmaspäev, 10. veebruar 2014, kell 15:00
Arupärimine erikoolide probleemide kohta
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-14335
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kirjutas:On siiski veel üks asjaolu, millele pean vajalikuks tähelepanu juhtida. Oleme tasapisi liikunud selles suunas, et käitumis- ja psüühikahäirega lastele ettenähtud kooli ja seal loodud eriõpitingimusi ei käsitletaks samal tasemel, samas retoorikas, samas võtmes, samas suhtes kui vanglat või noortevanglat. Tegemist on põhimõttelise muudatusega lähenemises, mille me saime pärandiks endisest süsteemist. Me liigume selle teadvustamise suunas, et tegemist on lastega, kes vajavad õppe- ja kasvatustöö eritingimusi, kusjuures need tingimused ei ole karistusliku, vaid pigem toetava ja abistava eesmärgiga. Loodan, head rahvasaadikud, et te jagate seda seisukohta, mille me oleme püüdnud sõnastada hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioonis ja mida haridusministeerium viib ellu erikoolides toimuvas igapäevatöös.
Osaliselt olen nüüd vastanud ka kolmandale küsimusele, mis kõlab nii: "Erikoolide töötajad on kurtnud, et neil puuduvad reaalsed karistusvõimalused ning seetõttu sõidavad õpilased nende korraldustest selgelt üle. Kuidas plaanite korrigeerida kasvatajate õigusi?"
Hea küsija! Erikool ei ole karistusasutus. Erikoolis kasutatavad võimalused on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning alaealise mõjutusvahendite seaduses ↓ . Lisaks on kohus andnud õiguse laste teatud vabadusi koolis viibimise ajal piirata. Vabaduste piiramise võimalus ongi oma olemuselt karistusliku efektiga. Mil viisil on kool suutnud neid õigusi laste käitumise kujundamises kasutada, on kooli töökorralduse küsimus. Meil on koole, kus see toimib hästi, aga on kahjuks olnud ka juhtumeid, kui kooli töökorraldus ei ole olnud niisugusel tasemel, nagu me oleksime tahtnud näha. Võrreldes erikoolide ja teiste üldhariduskoolide võimalusi laste käitumist mõjutada, on ilmne, et seaduses on täiesti proportsionaalselt antud erikoolidele lisavõimalusi. Kavandatud uue seadusega (Haridus- ja Teadusministeeriumis on valminud lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seaduse eelnõu) ning uute koolihoonetega paranevad võimalused, et õppe- ja kasvatustegevus lähtuks iga lapse riskidest ja vajadustest, mis erinevalt praegusest olukorrast lubaks iga lapse vajadustele palju individuaalsemalt läheneda.
Noortevanglad likvideeriti meil ja asemele loodi Viru vangla noorteüksus
2004
Raha säästmiseks suletakse Maardu noortevangla.
Maardu noortevangla 21 töötajat said ootamatult kätte koondamisteate.
«See oli nagu välk selgest taevast,» lausus vangla direktor Valeri Kravets, kes samuti tööst ilma jääb.
«Oli jutt, et meie vangla tegutseb Jõhvi vangla valmimiseni. Jõhvis pole ehitust isegi veel alustatud.»
Direktor kinnitas, et peab Maardu vanglat üheks paremaks Eestis.
«Oleme süsteemi üles ehitamisega palju vaeva näinud.»
http://www.postimees.ee/1439717/raha-sa ... ortevangla
2008
Viljandi vangla suletakse plaanitust varem
Eelarvekärbetele viidates otsustas justiitsministeerium sulgeda Viljandi noortevangla seni plaanitust kaks kuud varem, kinnipeetavad suunatakse teistesse vanglatesse.
Viljandis karistust kandvad kinnipeetavad toimetatakse Viru ja Tartu vanglatesse.
http://www.postimees.ee/1779431/viljand ... tust-varem
2012
Tagamaks noorte ja alaealiste õigusrikkujatega tehtava töö järjepidevust, hakkavad 1. märtsist Eesti kõik ainult noortele spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnikud kuuluma Viru vangla noorteüksuse koosseisu.
...Eesti ainuke noorteüksus asub Jõhvis....
http://pr.pohjarannik.ee/?p=3623
Viru vangla noorteosakonna eksvang: seal kehtib endiselt koodeks, mille rikkumisel võib järgneda peksmine või seksuaalne ärakasutamine
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=73721835
Kas siit vahepealt ei ole äkki midagi puudu?
Meil on Viru vangla noorteüksus (kus "ümberkasvatatavate" seas harrastatakse retsidiivseid praktikaid) ja on kool "erivajadustega" noortele... "peretüüpi kasvatusasutus", kus ruulivad sotsiaalpedagoogid. Et siis IMHO peaks olema nende kahe äärmuse vahel veel ERIkool (mitte erivajaduste rahuldamise kool, vaid erirežiimi ja erikasvatusega kool), kus kasvatajateks on erikoolituse ja väljaõppega kasvatajad/õpetajad... aga sellega me jõuaks tagasi sinna ENSV aega ja aegsesse ERIkooli ja see on kuulutatud pahaks ning mittekõlbulikuks praktikaks meil.
Et siis meil on "erivajadustega" lapsed (ametlik definitsioon üleval kirjas) ja siis on noored täiskurjategijad (kes istuvad Viru vangla noorteüksuses) ja seal vahel rohkem toone ei eksisteeri. Ja kõik tõesti erivajadustega lapsed (kuulmispuudega, nägemispuudega, vaimupuudega, psüühiliste erivajadustega, epilepsiaga, autismiga jne) on kokku pandud ühe nimetaja (ja ka katuse?) alla väärtegusid tegevate.... mis me keerutame siin, ütleme otse:
pättide,
varaste ja
sadistidega. Kuniks sa pole veel vanglakõlbulik oled "erivajadusega" ja sinu koht on kuni vanglani (ka viimane aste enne vanglat) peretüüpi kasvatusasutuses sotsiaalpedagoogide seire all.
OK.
Vaatame siis, millega kasvataja/õpetaja (+sotsiaalpedagoog) saab kuri- ja väärtegudele kalduvat sõnakuulmatut alaealist
mõjutada.
Millised on need vahendid, millele hr. Aaviksoo viitas, mis tagavad ühe vanglaeeliku ümberkasvatuse.
Alaealise mõjutusvahendite seadus
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:
1)
nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
2)
nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;
3)
neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud;
4)
neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:
1) on koolikohustuslik, aga pole kantud ühegi kooli nimekirja või on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest;
2)
tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.
2. peatükk MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE
§ 3. Mõjutusvahendid
(1) Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:
1) hoiatus;
2) koolikorralduslikud mõjutusvahendid;
3) vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;
4) lepitamine;
5) kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus;
6) üldkasulik töö;
7) käendus;
noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine;
9) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.
(2) Alaealisele võib kohaldada:
1) hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või asenduskodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses osalemist käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
2) üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;
3) koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel;
4) ravikuurile suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel;
5) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 6.
§ 4. Koolikorralduslikud mõjutusvahendid
(1) Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid põhiharidust omandavatele õpilastele:
1) kasvatusraskustega õpilaste klassi suunamine;
2) pikapäevarühma suunamine.
(2) Enne alaealise õigusrikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud.
§ 5. Üldkasulik töö
(1) Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10–50 tundi
üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal.
(2) Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
§ 6. Eraldusruum kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis
(1) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase võib paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldusruumi paigutamise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult motiveeritud käskkirja, mille kooli direktor või tema volitatud isik teeb õpilasele allkirja vastu teatavaks käskkirja koostamise päeval.
(2) Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks.
(4) Õpilase eraldusruumi paigutamisest teavitab kooli direktor või tema volitatud isik vanemat, eestkostjat või hooldajat viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmist.
https://www.riigiteataja.ee/akt/992337?leiaKehtiv
Seniks aga, kui selle teemaga midagi uuesti ette võetakse...
Poissi kardavad õpetajadki, sest õpilane on neile andnud peksa. Viimatine juhtum leidis aset eile kehalise kasvatuse tunnis. Kui õpetaja poisilt muusikaseadme konfiskeeris, lõi poiss teda jalaga kõhtu....
Kõik tugisüsteemid, mida on koolil võimalik seadusest lähtuvalt rakendada, kõike seda on ka kool teinud.
http://www.linnaleht.ee/764747/tv3-vide ... ooli-minna