Ülla-ülla jah, et kuidas me küll sinnamaani oleme jõudnud
Edit: Siinkohal meenub kohe
Kreisraadio klassika 
Kriku kirjutas:
* Kõik vägivalljuhtumid õpetaja vastu peavad lõppema politseis. Eranditult.
* Elektroonilisi seadmeid õpilased koolipäeva ajal ei kasuta. Pannakse koolipäeva alguses kappi ära ja lõpus saadakse tagasi.
* Lapsevanemad esitavad oma pretensioonid kirjalikult. Õpetajal on keelatud neid suuliselt vastu võtta. Kõik pretensioonid peavad jõudma kooli juhtkonnani.
* Määrustikuvälised suhted õpilaste vahel dokumenteeritakse.
Just. Kõik on õige. Minu küsimus seaduseandjale on, et miks küll kõik juba ammu nii ei ole?
Samas tundub minule kogu see sahmimine tagajärgedega võitlemisena, või lõppfaasi jõudnud ERROR-ite pehmendamisena ja üritusega essast saia teha kuidagigi.
Mis ja kus on põhjused, millega peaksime tegelikult tegelema?
*
Vaatame nt. õppenõukogu tegevust ja sellega seonduvat seadusandlust.
2000 aastal vastu võetud seadus (nüüd kehtetu)
Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kordVastu võetud 29.05.2000 nr 14
Tsiteeri:
§ 6. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üleviimisega
Õppenõukogu:
.../...
(3) otsustab õpilase käitumise hindamise aastahindega «mitterahuldav»;
(4) otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;
(5) otsustab õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise ja koolist väljaheitmise;
§ 10. Õpilase mitterahuldava käitumise arutamine ja otsuse tegemine
(1) Õppenõukogu koosolekul õpilase mitterahuldava käitumise arutamisel seoses tema edasi kooli jätmise otsustamisega on nõutav õpilase ja lapsevanema (eestkostja) kohalolek. Nende teistkordselt koosolekule mõjuva põhjuseta tulemata jätmisel teeb õppenõukogu otsuse asjaosaliste juuresolekuta.
2013 ja 2016 muudeti seda ja tsiteeritud punkte
kehtivas seaduses enam ei ole.
Pisiasjad, aga kogu jama koosnebki hunnikust pisiasjadest.
Õppenõukogust veel rääkides...
Põhimõtteliselt kehtestab (eee... "
arutab läbi ja annab arvamuse kooli ja õpilaskodu kodukorra ning nende muudatuste kohta", 2000a algtekstis oli "
arutab läbi ja kinnitab kooli kodukorra ja päevakava") õppenõukogu kooli kodukorra. (§2 lg4)
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §68 õnneks ütleb, et "Kooli kodukorra
kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik." Miks seda õppenõukogu ei kehtesta? Õppenõukogu ja direktori nägemus ja/või kogemus asjadest võib olla täiesti erinev. Aga OK.
Asi peaks olema siis IMHO selle kodukorraga nii, et igal koolil on see olemas, selle kehtestab õppenõukogu (see võiks olla ka kõikidel normaalsetel tavakoolidel ühesugune), seda tutvustatakse lapsevanemale enne lapse kooli võtmist ja lapsevanem annab sellele oma allkirja, et on nõus kõigega mis seal kirjas. Kui nõus ei ole, siis otsi kool kus on "sinu erilisele lapsele" sobilik kodukord. Ja sinna kodukorda tulekski panna kirja kõik see mis vaja, et kool saaks normaalselt toimida. Ja seadusandja peaks andma välja õigusakti, mis teeks sellest kodukorrast üheselt kohustusliku käitumisnormi koos mittetäitmisest tulenevate sanktsioonidega ja andma õppenõukogule rohkem õiguseid. Nt koolist väljaviskamise tingimused oleks kodukorras väga teretulnud, kuid.....
....Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on huvitavalt sõnastatud regulatsioonid:
Tsiteeri:
§ 28. Õpilase koolist väljaarvamine (1) Õpilane arvatakse koolist välja:
1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
....
4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda,
välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia,
välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;
kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud,
välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
....
(2)
Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.
...
(4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
ja
Tsiteeri:
§ 9. Koolikohustus
....
(2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Niisiis, mitte kedagi tegelikult §28 lg 4;5;6;8 juhtudel koolist välja visata... (sorry, välja arvata" - Välja visata - sellist terminit enam ei eksisteeri...) ei saa, sest kõik 7-17 aastased on "koolikohustuslikud isikud" ja JOKKMOTT.
Mis edasi siis?
Kuni 2017 oli selliste tegelaste erikooli suunamise õigus "Alaealiste komisjonidel". Ja mitte ainult suunamise vaid ka erikooli suunamise taotlemise õigus oli antud neile. Taotlus esitati kohtule ja see otsustas. IMHO oleks võinud taotluse tegemise õigus olla ka koolidel (nt õppenõukogudel) ehk, et taotluse oleks võinud teha ka kool ja suunamise otsustada siis juba komisjon või erijuhtudel kohus.
Mida teha alaealiste õigusrikkujatega?21. sept. 2018
Tsiteeri:
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri kauaaegne noorsoopolitseinik ja politseiametnik, politseikapten Marina Paddar on üle 30 aasta töötanud süütegusid toime pannud alaealiste ja nende peredega......
Kas alaealiste komisjonide kaotamine oli viga?
Minu hinnangul oli see ennatlik otsus olukorras, kus lastekaitsetöötajaid ja teisi lastega tegelejaid on liiga vähe. Ka alaealiste komisjon ei karistanud last, vaid otsis mõjutusvahendeid, mis võiksid last aidata. Küllap on Eestis kogukondi, kus komisjoni kadumine pole probleem ja „küla kasvatabki last“. Siiski on palju neid piirkondi, kus nii lastekaitsetöötajad kui ka lapsevanemad tunnevad end abitult. Kannatajateks on lapsed. Sellega ei saa ega tohi rahul olla.
Oma kogemuse põhjal võin öelda, et nii mõnigi laps, kes koolikohustust ei täitnud, hakkas pärast teadasaamist, et kool esitas tema kohta taotluse alaealiste komisjoni, koolis käima. Tahame või ei, aga vahel on vaja edasiviivat hirmu. Alaealiste komisjon seisis hea selle eest, et tekitatud kahju saaks heastatud, tülli läinud pooled lepitatud, alaealisele alkoholi pakkunu või ostnu isik välja selgitatud. Eesti oli juba paarkümmend aastat tagasi olukorras, kus alaealiste asjade komisjonid likvideeriti ja noortega töötavate alaealiste asjade inspektorite ametikohad kaotati. Paraku moodustati need kiiresti uuesti, kuna saadi aru, et otsus oli vale. Juba kuulemegi arutelusid alaealiste komisjonide taasloomise vajalikkusest. Nimi ei oma tähtsust, peaasi et komisjon last toetab. Lihtsalt jututoast ei ole kasu.....
http://opleht.ee/2018/09/mida-teha-alae ... kkujatega/5. veebruar 2017 kirjutas:
Riigi plaan kaotada koos alaealiste mõjutusvahendite seadusega ka alaealiste komisjonid, teeb komisjoniga seotud inimesed murelikuks. Ennekõike seetõttu, et arusaamatuks jääb, mis see uus ja parem lahendus siis on.
https://www.postimees.ee/3999921/miks-k ... samal-ajal11. veebruar 2017 kirjutas:
Saare maakonna alaealiste komisjoni sekretäri Meelis Kaubi sõnul on komisjonid tegutsenud 1999. aastast ja tema on kohaliku komisjoniga seotud olnud 2005. aastast. Ühtekokku on komisjon tegelenud umbes 500 probleemse alaealisega ning nn distsiplineerivaid mõjutusvahendeid on komisjon aastate jooksul määranud 733 korral.
Komisjonis on seitse liiget, kes kõik on oma ala spetsialistid: kriminaalhooldusametnik, lastekaitsespetsialist, psühholoog, psühhiaater, politsei-, haridus- ja sotsiaalametnikud.
Kaubi sõnul on sellest, et alaealiste komisjonid on vaja kaotada, ministeeriumi tasemel räägitud tema mäletamist mööda juba 2013. aastast. Siis kukkus haridus- ja teadusministeeriumi algatatud eelnõu läbi, sest vastuhakk oli suur, ning seejärel anti valdkond sotsiaalministeeriumi haldusalasse. “Nüüd on asi väga lihtne, sest nn riigireformi käigus kaovad 1. jaanuarist peale komisjonide ka maavalitsused, mille juures alaealiste komisjonid tegutsesid,” nentis ta.
Kaubi ei ole oma kinnitusel vanas kinni, aga tema meelest ei ole mõistlik lõhkuda seda, mis toimib, enne kui pole uut süsteemi....
https://www.saartehaal.ee/2017/02/11/pr ... se-mureks/Selliseid SPETSIALISTIDE arvamusi võik tuua lademetes, aga mida teeb seadusandja?
Just. Teeb ikka kõik risti vastupidi. Sest kõik ju läheb aina paremaks ja paremaks nüüd....
22. november 2017 kirjutas:
Riigikogu on vastu võtnud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis jõustuvad 2018.a alguses ning millega luuakse kinnise lasteasutuse teenus, laiendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma, ligipääsu lepitusteenusele ja tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paralleelselt on alates 2018. a ees seismas muutusi ka süüteo toime pannud alaealiste kohtlemisel kriminaal- ja väärteomenetluses.
Seadusandlikud muutused süüteo toime pannud laste abistamisel ja neile mõjutusvahendite määramisel on lastekaitsetöötajate jaoks tekitanud küsimusi, kas ja missugused saavad olema nende kohustused peale alaealiste komisjonide tegevuse lõppemist.
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/ ... 18-aastal/Siit kohe järgmine tegevus - "
Alaealise mõjutusvahendite seaduse" kehtetuks tunnistamine, sest see sätestas mõjutustegevuse läbi Alaealiste komisjoni, mis likvideeriti.
JNE
JNE
Enne läheb issanda päike looja, kui ma jõuaks siin võrrelda ja lahata meie riigi seadusandlust lastekasvatuse teemal veel enne seda... 1991-2000
Kas me oleme õigel teel härrased ?
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
