www.militaar.net

Rääkisingi paar päeva tagasi ühe pedagoogist lähisugulasega ja ta kurtis ka, et võrreldes varasemaga on distsipliin märkimisväärselt alla käinud. Eriti olevat seda näha madalamates klassides. Tema tavaline lahendus on probleemitekitajad tunnist eemaldada. Aga üldiselt kuluvat nende ohjeldamisele rohkem aega kui normaalsemate õpilaste õpetamisele, mis on äärmiselt kurb. Kõik kannatavad.

Hakkab tunda andma , et kõik "lillekesed" suunatakse tavakoolidesse.

Madalamates klassides ei panda enam hindeid (näiteks meile lähimas koolis kuni 5. klassini), see tekitab lastes arusaamatuse, milleks üldse õpitakse. Istuma ka ei jäeta. Algklassides on õpetajate puudus ja vanadel saab mõõt täis ning uued võetakse kiirkorras ümber õpetatud kõrgharidusega inimeste hulgast. Hakkavad õpetama igasuguse staaži ja isegi pedagoogilist haridust alles omandavad. Siiski need noored on päris tublid.

Mahukas intervjuu: politsei tunnistab, et ei saa siinse pidevalt kurja tegeva lastekamba talitsemisega hakkama.

See muidugi nii lihtne ei ole, kui tatikad ette kujutavad, aga pedagoogiliselt ja muidu ka vähevõimekatele vanematele võib mõjuda küll.

Intervjuus leidub kelbast ka: See oli nüüd nii loll jutt, et teeb ajule väga haiget. Mitte keegi ei ole kuskil "põrutanud", et mida rohkem last peksta, seda parema lapse saad. Karistamise puhul on ikka kõige olulisem, et mille eest karistatakse ja mismoodi... Kui kuskil antakse lapsele kodus selle eest vastu lõugu, et ta pohmas papale poest õlut ei too, on see hoopis miski muu asi

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Kommenteerin mingil hetkel ka vägivalda õpetajate vastu, aga esmalt kallaksin bensiini lõkkesse sedapidi, et ma oma töös olen aastate jooksul kogunud nimekirja tegevustest, kuidas õpetajad on tunnis lapsi väärkohelnud. Muuhulgas nimetatud klassikaaslaste ees kõige ropumate nimedega, käega vastu nägu pekstud ning lastud kõigil kaasõpilastel tüübi kohta klassi ees seisvale vanaemale midagi paha öelda. Olen ise sattunud peale sellele, kui lasteaiaõpetaja sakutas, tõukas ja sõimas lasteaialast ja kui käitumisele tähelepanu pöörasin, siis ütles, et laps on selline. Ka minu last on uude lasteaeda minnes korralikult sõimama hakatud, kui ta ei teadnud veel mänguala piire ja teise rühma "alale" sattus.

Emad on rääkinud, et õpetajale oli probleem ka see, kui õpetaja käskis ülesande lahendamisel "mõistust kasutada" ja õpilane küsis, et mida teha siis, kui "mõistust ei ole". Kui verbaalselt saamatu peab olema, et selles olukorras nö kinni joosta ja sellest probleem tekitada? Nii et lugu ei ole alati ühepoolne.

Õpetaja päeva rikub ära, kui 4. klassi peale on ühes korralikult ropp kõurik ja sh paar kaasajooksikut. Mina ei näe aga mingit süsteemset õpetajate ja noorte vahelist tüli ja viha. Kriku poolt pakutud lahendused on laias laastus ok. Kõik füüsilise vägivalla episoodid peaks minema politseisse (sellise loogikaga küll ka toolile knopka panemised), samuti korduvad ja süsteemsed sõnalised ähvardamised ja mõnitamised. Aga - õpetajad peavad õppima vastama noorte provotseerimisele mitte ründavalt, aga samas nii, et võtab õiendamise isu ära. Nutiseadmete tunnist eemal olemine - elementaarne. Kui kotis ei püsi, siis tuleb hommikul ära anda... Koolist välja viskamine ei ole üldiselt mingi lahendus. Ausalt. Kui probleem on süsteemne ja raske, siis on ühel hetkel kinnise lasteasutuse teenus, kuhu need noored jõuavad. Neid teenuseid planeeritakse veidi ka laiendada. Ring jõuab tagasi, loodetavasti varasemast kõrgemal tasemel. Enamus suudab aru saada mõningase töötluse järel, et selliselt käitumine pole aktsepteeritav. Kui on probleem vanemaga, näiteks vanem tuiskab tundi ja hakkab oma õigust taga ajama, siis selle lahenduseks on turvatöötajate sekkumine läbi direktori kabineti. Üks tund on rikutud, aga teist korda see vanem enam tundi rikkuma ei torma.

_________________
otsin puude taga metsa

Jah.
Ilmselgelt on ka ebaadekvaatselt käituvaid õpetajaid ning kasvatajaid, nagu ka lapsevanemaid.
Nüüd oleks huvitav lugeda mõnda pädevat uuringut selle kohta, millistes oludes ja tingimustel kasvavad lõppkokkuvõttes ühe- või teistsugused kodanikud ja millised on seejuures need mõjutajad ning erinevate mõjutajate osakaal.

Ehk, et siis erinevused:

1. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja (lasteaed) ja õpetaja (kool) > tulemus (milline isiksus/inimene kasvatatakse kooli lõpuks)
2. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja ja õpetaja > tulemus
3. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja ja õpetaja > tulemus
4. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja õpetaja > tulemus

või siis

1. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
2. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
3. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
4. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus

jne

Uuring võiks eraldi kajastada ka n.ö. leebeid ("liberaalseid") õpetajaid ning meetodeid VS rangeid ("konservatiivseid") õpetajaid ja õpetusmeetodeid ja nende mõju.

Ehk, et oleks huvitav teada, kes või mis "rikub" last täiskasvanuks kasvatades n.ö. "keskmiselt" rohkem, kas kodu, lasteaed või kool, ning milline on seal oma osa liberaalsusel või konservatiivsusel



* Tundub, et ebapädevatest jõhkrutsevatest õpetajatest ja kasvatajatest saab meil haridussüsteem (tavakoolid ja tavalasteaiad) lihtsamini lahti, kui sama käitumismalliga probleemsetest lastest.

Õpetaja-kasvataja puhul piisab töölt vallandamisest (ja saab ka vastutusele võtta ning väärteo- või kriminaalkorras karistada), aga käitumisnormidele mittevastavaid lapsi "vallandada" ("jalust ära lükata") ei saa ja neid tuleb paratamatult ümber kasvatada ja/või eraldi kasvatada. Kus ja kuidas on võtmeküsimus. Ehk, et see sama erikoolide, eripedagoogide, noorsoopolitseinike, alaealistekomisjonide, noortevanglate, lapsevanemate vastutuselevõtmise jms ühtse väljaarendatud toimiva süsteemi küsimus.

Ja mina ei ole aru saanud, kas n.ö. "toimiva süsteemi" arendajatel-väljatöötajatel-spetsialistidel (ütleme siis "riigil") puudub võimalus, vahendid, tahe, oskus või arusaam.
Seisukoht, et probleemsed lapsed jäetakse tavakooli edasi või, et probleemseid lapsi ei eristatata tegude olemuse ja retsidiivsuse põhjal (a`la kõik on "erivajadustega lapsed") ning pannakse kokku samadesse eriõppeasutustesse (+ see, et samal ajal kaotatakse ilma asendusainet leidmata lisaks ära institutsioonid, mis on kunagi loodud probleemsete laste kasvatamiseks ja õpetamiseks) ei ole IMHO kuskilt otsast pädev probleemikäsitlus.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

Kaasav haridus on praegu üle Euroopa suur hitt ning seega tuleb sellele kaasa kaagutada.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Alles sügisel vaidlesime siin, kas karistuspoliitika liberaliseerimine on toimunud ja kas kuritegevusega asjad pahaks minemas.


https://www.postimees.ee/6516906/graafi ... se-tousule


Nüüd on saabunud ka statistiline tõestus.

_________________
Dona nobis pacem!

Karistuste karmus ei ole kuskil midagi vähendanud. Lihtsalt politseiametit on kohitsetud ja tervakik mujal ja seega patrulle tänavatel ei ole. Ning just patrullid tänavatel on need, mis hoiavad selliseid kuritegusid nagu röövimine, avaliku korra raske rikkumine natukenegi tagasi. Nii kui tänavalt patrullid kaovad ilmuvad sinna teised tegelased. Nii on see alati ja kõikjal olnud.
Kuid politsei juhid eelistavad saata 4 meest Hendriksoni küüru juurde öösel kell 23 kiirust mõõtma selle asemel, et nad linna patrullima saata
"Perevägivald moodustas 44 protsenti vägivallakuritegudest" siin patrullid ei aita.
" Enamik alaealiste vägivallakuritegusid pandi toime koolis või muus lasteasutuses" Esiteks-õpetajad ei sekku, teiseks-registreerikase iga tõukamine ka juba vägivallana. Miks? Sest kui õpetaja karistaks samamoodi nagu 90-l siis pannakse ta ise kohtupinki. Seega on lihtsam iga verise nina, tõukamise jms peale kutsuda kohe politsei ja oma käed puhtaks pesta.

Siiski on midagi muutunud/muutumas. Kas olukord või selle kirjeldamine/sellele reageerimine?

Ühte asja võin küll oma väikese teadmise pealt kinnitada, et on peale kasvanud noorte kurjategijate põlvkond, mis mõnevõrra erineb eelnevatest. Piire pole ei seaduse ega vanemate kurjategijate poolt, nad ei karda suurt midagi, aga neid ei saa reeglina esialgu veel ka pikemaks ajaks trellide taha panna, sest seadus on liberaalne ja pole veel nii tõsiseid tegusid, ehkki need on tulemas. Kuritegevusega tegelemine neile meeldib, sest nad teevad seda kuidagi mõnusalt. Pole sellist olelusvõitlust ka selles kuritegelikus ilmas nagu kunagi N ajal või 90-datel.

_________________
Dona nobis pacem!

Seadused ei ole oluliselt liberaalsemad kui näiteks nõuka ajal. Esimesed karistused on pehmemad. Sel lihtsal põhjusel, et ranged karistused toodavad retsidiviste. Keeruline optimeerimisülesanne.

Jup. Ja tänu olematule patrullteenistusele pääsevad vähemalt 20-st röövist, peksmisest enne kui vahele jäävad. Ja selle tulemusel on juba väljakujunenud karistamatuse tunne. Ongi kogu retsept.
Ega asjata ei ole karjuv vajadus just patrullide järgi (jalgsi/rolleriga/rattaga) mitte autoga kursil Viru ring-kino Kosmos, baltijaam-Viru ring

Patrullid, kohtud, vanglad jm staff on tagajärgedega tegelemine, ning leevendamine.
Kus on põhjused ja kes nendega tegeleb?

Kas keegi teab, kus see uuring on millest ajalehes räägitakse?
Leian ainult 2017 aasta kohta mingi asja.

https://www.kriminaalpoliitika.ee saadab mind http://pub.stat.ee lehele ja see omakorda http://andmebaas.stat.ee kus teatab, et "Soovitud andmestikku ei leitud. Vaata saadaolevat statistikat andmebaasi avalehelt..." jne ringiratast... pole praegu aega lolli mängida, vbl keegi teab algallika viidet?


* varavastased jms rahas mõõdetavad kuriteod "langesid" statistiliselt juba siis, kui tõsteti kahjude piirmäära, millest allapoole on väärtegu ja ülespoole kuritegu.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

Patrull tänaval on ikka ennetav aga mitte tagajärgedega tegelemine

Mind hakkas huvitama, kas on võimalik statistilisi andmeid uurides tuvastada, et kas lapsed ja noored on ajas muutunud vägivaldsemaks, retsidiivsemaks, kuritegelikumaks, pahelisemaks jne või on kõik vastupidi. Et kas saab kuidagi eristada erinevate n.ö. "põlvkondade" pahelisust vms.

Pean tunnistama, et ma lappasin läbi tohutu koguse artikleid, aruandeid, hinnanguid, uuringuid ja statistikat, kuid tulemusteni ei jõudnud.
Kokku ei lähe ei erinevad uuringud omavahel, ega erinevad statistikad omavahel, uuringute ja statistika kokkuminemisest rääkimata

Lisaks on enamus statistikast ja uuringutest koostatud selliste asjade kohta, mis haakub minu küsimusega vbl ainult osaliselt.
S.t. alaealiste ja noorte väärtegusid ning kuritegusid kajastatakse väga puudulikult, või ei kajastata üldse (või ka variant, et kajastatakse nii segaselt, et sellest ei saa midagi konkreetset välja lugeda, elik enamuses üks ümmargune jutt.

Mõtlesin siis, et võtan sisse ja uurin ka alaealiste komisjonide (AEK) tööd. Aruanded, statistika jms.
Veel lootusetum.
Kui kuni 2012 aastani midagi veel on leida, siis millalgi 2012 alates, kui AEK statistika anti üle EHIS-ele http://www.ehis.ee/ , kaob avalikust internetist kogu teemakäsitluse statistika. Kui netist ongi veel kusagil leida viited EHIS AEK statistika failidele (või ka vastavatele uuringutele, mis neid andmeid sisaldavad), siis need ei vii enam kusagile, sest kõik on maha võetud ja/või kümne riivi ja luku taha pandud.

Otsimiste ja uurimise käigus süvenes arusaam, et see (laste ja noortekuritegevust puudutavate konkreetseid arvandmeid sisaldavate materjalide likvideerimine interneti avalikust ruumist) on olnud sihipärane tegevus mingist ajast alates.

Kuna algus oli optimistlik ja sai juba mingi kogus materjale välja tuhnitud enne, kui saabus arusaam kogu ürituse mõttetusest, siis on kahju seda prügikasti niisama visata.

Vbl huvitab kedagi tulevikus...







*

Paar haakuvat linki kah

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tekkelugu ja põhimõtted
Jaan Sootak
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor
(p.s. Alaealise mõjutusvahendite seadus muutus kehtetuks koos AEK likvideerimisega alates 01.01.2018)
http://stud.sisekaitse.ee/Vanaisak/Noor ... mtted.html

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites ... naluus.pdf

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !