Jah.
Ilmselgelt on ka ebaadekvaatselt käituvaid õpetajaid ning kasvatajaid, nagu ka lapsevanemaid.
Nüüd oleks huvitav lugeda mõnda pädevat uuringut selle kohta, millistes oludes ja tingimustel kasvavad lõppkokkuvõttes ühe- või teistsugused kodanikud ja millised on seejuures need mõjutajad ning erinevate mõjutajate osakaal.
Ehk, et siis erinevused:
1. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja (lasteaed) ja õpetaja (kool) > tulemus (milline isiksus/inimene kasvatatakse kooli lõpuks)
2. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja ja õpetaja > tulemus
3. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja ja õpetaja > tulemus
4. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja õpetaja > tulemus
või siis
1. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
2. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
3. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
4. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
jne
Uuring võiks eraldi kajastada ka n.ö. leebeid ("liberaalseid") õpetajaid ning meetodeid VS rangeid ("konservatiivseid") õpetajaid ja õpetusmeetodeid ja nende mõju.
Ehk, et oleks huvitav teada, kes või mis "rikub" last täiskasvanuks kasvatades n.ö. "keskmiselt" rohkem, kas kodu, lasteaed või kool, ning milline on seal oma osa liberaalsusel või konservatiivsusel
* Tundub, et ebapädevatest jõhkrutsevatest õpetajatest ja kasvatajatest saab meil haridussüsteem (tavakoolid ja tavalasteaiad) lihtsamini lahti, kui sama käitumismalliga probleemsetest lastest.
Õpetaja-kasvataja puhul piisab töölt vallandamisest (ja saab ka vastutusele võtta ning väärteo- või kriminaalkorras karistada), aga käitumisnormidele mittevastavaid lapsi "vallandada" ("jalust ära lükata") ei saa ja neid tuleb paratamatult ümber kasvatada ja/või eraldi kasvatada. Kus ja kuidas on võtmeküsimus. Ehk, et see sama erikoolide, eripedagoogide, noorsoopolitseinike, alaealistekomisjonide, noortevanglate, lapsevanemate vastutuselevõtmise jms ühtse väljaarendatud toimiva süsteemi küsimus.
Ja mina ei ole aru saanud, kas n.ö. "toimiva süsteemi" arendajatel-väljatöötajatel-spetsialistidel (ütleme siis "riigil") puudub võimalus, vahendid, tahe, oskus või arusaam.
Seisukoht, et probleemsed lapsed jäetakse tavakooli edasi või, et probleemseid lapsi ei eristatata tegude olemuse ja retsidiivsuse põhjal (a`la kõik on "erivajadustega lapsed") ning pannakse kokku samadesse eriõppeasutustesse (+ see, et samal ajal kaotatakse ilma asendusainet leidmata lisaks ära institutsioonid, mis on kunagi loodud probleemsete laste kasvatamiseks ja õpetamiseks) ei ole IMHO kuskilt otsast pädev probleemikäsitlus.
_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
