www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Mär, 2019 4:28

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 420 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 28  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 7:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25462
Tsiteeri:
Riigikontrolli hinnangul pole riik probleemsete noortega tegelemisel edu saavutanud. Erikool on endiselt kallis, kuid vähetulemuslik mõjutusvahend alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel. Vaatamata mitmele positiivsele algatusele, nagu erikoolide personali suurendamine ning täiendavate tugiteenuste pakkumise õpilase erikoolis viibimise ajal, pole õnnestunud oluliselt vähendada uute õigusrikkumiste toimepanekut erikoolist lahkunute hulgas........


Eks sama käib ka laias laastus vangide kohta - vangla "ümberkasvatav" efekt on väike (kuigi Euroopas seda peamiseks peetakse - sellest ka arenenud Euroopas sanatooriumi taolised tingimused trellide taga (käige nt Soomes mõnes taolises asutuses).

Ameeriklaste vaade asjale on märksa pragmaatilisem. Küürakat parandab haud ja staažikat kriminaali heaks ei kasvata - maksumaksja maksabki ju selle eest, et taolised vabalt võimalikult vähe ringi töllerdaks - seepärast USA karistuspoliitika meenutab mõnevõrra NSVL oma. Sellest pikad karistusajad ja igal võimalikul juhul trellide taha saatmine.

Siin ongi 2 vaadet asjale - "ümberkasvatamine" ja "turvalisus läbi ohtliku seltskonna isoleerimise".
ENSV perioodil oli erikoolide ülesanne peamiselt viimane - et pätid ei segaks normaalsete koolis käimist.
Need laagertüüpi asutused (sh erikoolid) oli lihtsalt majanduslik küsimus, et optimeerida taolise tegevuse kulusid.
Kambertüüpi ürituste rajamine ja pidamine on lihtsalt kulukam. Uued vangimajad annavad efekti hoopis välisvalvelt - kuna perimeeter on lühem ja paremini tõkestatud+tehniline valve, siis pole enam vaja 24/7 püssimehi vahitornides.
Täna tundub raporteid lugedes, et see euroopalik sotsialiseerimine ja kasvatamine on ka failimas, seega pöördume varsti tagasi juurte juurde (USA).

Kindlasti ei saa olla järjekordne "lahendus", et kui asja tööle ei saa, siis jätame töö üldse tegemata, see käib kõikide kinniste asutuste kohta. Ka hullumaja muide. Lahendus ei ole, et kriminaalid, ullikesed või pätihakatised töllerdavad vabalt ringi ja teevad mida tahavad, politseist pisiasjade tõkestajat tänase seisuga ju pole.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 9:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2015 0:40
Postitusi: 133
Me kopeerime Euroopa lahendusi, sest need töötavad. Norra retsidivism (uue kuriteo toimepanemine pärast karistust) on 20%, USA-s 77%. Kurjategijatest inimeste kasvatamine tasub pikas perspektiivis ära. Inimene tööd tegemas ja makse maksmas on riigile märgatavalt odavam kui maksumaksja raha eest soojas toas kükitamine ja leivast malendite voolimine.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 9:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25462
Tsiteeri:
Statistikasse peaksid arvesse minema kõik kuriteod, mitte ainult kohtus süüdi mõistmisega lõppenud.


See on selline libe küsimus, millele on raske anda objektiivset vastust. Mõstagi, eduraportid räägivad kõik paranemisest, sh kuritegevuse vähenemisest. Laias laastus on see tõde, sest üldise heaolu taseme kasvu ja õiguskaitseorganite parema tööga tõesti kuritegevus langeb.

Teisalt mina nt kahtlen, kas see statistika kajastab kogu olukorda, seda enam, et on avalikult teada, et pisemaid kuritegusid politsei ei uuri, ainult fikseerib ja saadab avaldajale mõne aja pärast ühe kantseliitliku kirja, kus teatab, et ongi kogu lugu. Tapmised, röövimised, vägistamised, rasked kehavigastused - statistika on kahtlemata õige või enamvähem õige. Nende kuritegude puhul pöördub ikkagi enamik politseisse ja see fikseeritakse. Teine lugu on pisemate tegudega. Näiteks sissemurdmised autodesse. Tänapäeval on paljudel liisinguautod, mis on kaskokindlustusega. Klaasivahetusel omavastutust pole ja kindlustus menetleb asja siva ära ilma liigse bürokraatiata (st politsei paberiteta). Näiteks pisemad vargused - osa neist dekriminaliseeriti hiljuti (tõsteti kriminaalasja miinimum kahjusummat). Selliste asjade kohta on tavaks, et avaldust enam ei tehtagi. Minul nt oli autosse sissemurdmine ülemöödunud suvi. Lõhuti aken ja varastati üks 60 eurone vidin (alla kasko omavastutuse). Politsei vastuvõtulaua telefonineiu arvas, et avaldusel polegi suuremat mõtet, rohkem statistika pärast. Antud juhtum seega statistikas ei kajastu. Kaskokindlustuse raha eest vahetas klaasitöökoda pikema jututa klaasi ja kadunud vidina ostsin uue (kuna selle maksumus ei ületanud 300 eurost omavastutust). Paraku aga moodustavad pisipatud enamiku pahategudest - nt tapmisi on Eestis suurusjärgus 40-50 aastas. Kuritegusid aga 9-10 tuhat aastas.

Loomulikult raporteeritakse kandilis-püüdlikult nt varguste arvu tugevast langusest (nt langes 2016. a võrreldes eelneva aastaga varguste arv lausa 16 %). Tasub eeltoodu valguses mõelda, kas sel tegelikkusega pistmist on. Ise ma arvan, et varguste loomulik langus on umbes samas taktis üldise kuritegevuse langusega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 9:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25462
blueant kirjutas:
Me kopeerime Euroopa lahendusi, sest need töötavad. Norra retsidivism (uue kuriteo toimepanemine pärast karistust) on 20%, USA-s 77%. Kurjategijatest inimeste kasvatamine tasub pikas perspektiivis ära. Inimene tööd tegemas ja makse maksmas on riigile märgatavalt odavam kui maksumaksja raha eest soojas toas kükitamine ja leivast malendite voolimine.


Taoline võrdlus ilma kuritegevuse, elanikkonna ja kurjategijate profiili puudutava statistikaga on lame enesepettus.
Pealegi sõltub antud protsent tugevalt sellest, mitmeaastane on vaatlusperiood. Üheaastane periood võib anda isegi alla 10%.

Pealekauba tundb, et osad näited on sul kuskilt välja rebitud. Retsiviisuse kohta vastav uurimus, on natuke suuremad arvud.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/ ... ._2010.pdf

Tsiteeri:
Saksamaal 1999. aastal läbi viidud uuring näitas, et nelja aasta jooksul pärast süüdimõistmist või vanglast vabastamist 1994. aastal oli uue kuriteo toime pannud 1/3 kõigist isikutest. Vangis viibinud isikute retsidiivsus oli suurem kui tingimisi vangistusega või muu sanktsiooniga karistatutel; sellest ei saa aga järeldada, et just raskem karistus avaldas negatiivset mõju, sest korduvkurjategijatele määrati raskem karistus suurema tõenäosusega. Vanglast vabanenuist mõisteti uues kuriteos süüdi 57%, neist pooled uuesti vangi (29% kõigist vabanenuist). Retsidiivsuse määr oli kõige kõrgem noortevanglast vabanenute puhul: neist mõisteti nelja aasta jooksul uues kuriteos süüdi 78%, neist enamik uuesti vangi (45% kõigist vabanenuist). Kõige vähem panid uusi kuritegusid toime rahalise karistuse saanud isikud: neist mõisteti nelja aasta jooksul uues kuriteos süüdi 30%, kusjuures vaid kümnendikule neist mõisteti karistuseks reaalne vangistus ( Jehle, 2009, lk 51–55).

Hollandis mõisteti kahe aasta jooksul pärast 2004. aastal tehtud kohtuotsust või vanglast vabastamist uues kuriteos süüdi 54% vanglast vabanenud täiskasvanutest, 49% noorte kinnipidamiskohast vabanenutest, 40% muud liiki sanktsiooniga karistatud noortest ning 29% muud liiki sanktsiooniga karistatud täiskasvanutest (Wartna, Beijersbergen jt, 2008, lk 4). Austraalias sattus aastatel 2002–2003 vabastatud vangidest kahe aasta jooksul vanglasse tagasi 38%. 2005. aasta juunis vanglas olnud täisealistest 60% oli varem vangis viibinud (Drabsch, 2006, lk 1).




Lisaks tuleb arvesse võtta, et USA föderaalvanglates tagatakse tööga alla 30% "kliente", kuna eesmärgiks on seatud, et toodang (sh USA armeele minev) peab olema konkurentsivõimelise hinnaga (föderaalasutustele kehtib seadus, mis ütleb et nad võivad toodet vabalt turult hankida vaid siis, kui vanglate töökodasid haldav asutus seda pakkuda ei suuda). Euroopas üritatakse tööle panna vähegi igaüks, kel käed otsas (ja makstakse sellele kõvasti peale). Näiteks Soomes oli autoostja auto ostmisega (sh kasutatu) sunnitud ostma ka uue numbrimärgi - numbrimärke aga tootsid Soomes vangid Helsinki keskvanglas. Vähemalt 2000ndate alguses sedasi see käis.

Edit:
Tsiteeri:
Norra retsidivism (uue kuriteo toimepanemine pärast karistust) on 20%, USA-s 77%


USA andmed näikse olevat suuremad kui tegelikkus, föderaalvanglate puhul on see arv umbes pool.
Vastav lõik, kus sa selle 77% võtsid on ilmselt see:
Tsiteeri:
Using a Bureau of Justice Statistic study finding inmates released from state prisons have a five-year recidivism rate of 76.6%, the USSC study calculated comparable federal prisoners released have a 44.7% re-arrest rate after five years.

http://www.huffingtonpost.com/christoph ... 42312.html

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 10:34 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Statistikasse peaksid arvesse minema kõik kuriteod, mitte ainult kohtus süüdi mõistmisega lõppenud.


See on selline libe küsimus, millele on raske anda objektiivset vastust. Mõstagi, eduraportid räägivad kõik paranemisest, sh kuritegevuse vähenemisest. Laias laastus on see tõde, sest üldise heaolu taseme kasvu ja õiguskaitseorganite parema tööga tõesti kuritegevus langeb.

Teisalt mina nt kahtlen, kas see statistika kajastab kogu olukorda, seda enam, et on avalikult teada, et pisemaid kuritegusid politsei ei uuri, ainult fikseerib ja saadab avaldajale mõne aja pärast ühe kantseliitliku kirja, kus teatab, et ongi kogu lugu. Tapmised, röövimised, vägistamised, rasked kehavigastused - statistika on kahtlemata õige või enamvähem õige. Nende kuritegude puhul pöördub ikkagi enamik politseisse ja see fikseeritakse. Teine lugu on pisemate tegudega.
Jah, muidugi kajastab statistika ainult registreeritud kuritegevust ja mida raskem kuriteoliik, seda rohkem juhtumeid registreeritakse. Mina pidasin silmas registreeritud kuritegusid, mille menetlemine lõppeb kuidagi muud moodi kui kohtu alla andmisega.

blueant kirjutas:
Me kopeerime Euroopa lahendusi, sest need töötavad. Norra retsidivism (uue kuriteo toimepanemine pärast karistust) on 20%, USA-s 77%.
Kapten Trumm kirjutas:
USA andmed näikse olevat suuremad kui tegelikkus, föderaalvanglate puhul on see arv umbes pool.
Vastav lõik, kus sa selle 77% võtsid on ilmselt see:
Tsiteeri:
Using a Bureau of Justice Statistic study finding inmates released from state prisons have a five-year recidivism rate of 76.6%, the USSC study calculated comparable federal prisoners released have a 44.7% re-arrest rate after five years.

http://www.huffingtonpost.com/christoph ... 42312.html
Trummil õige tähelepanek. Selgitus on väga lihtne: tegemist on erinevate kuriteoliikidega. Vargustel ongi väga kõrge retsidiivsuse määr ja seda igal pool.

Väita, et USA üldine retsidiivsuse määr on 77%, on väga asjatundmatu.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 11:31 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Avo-Rein Terepingi artikkel.

Tsiteeri:
Kriminoloog Jako Salla arvas pärast oma artikli ilmumist Postimehes usutluses Kuku raadiole, et erikool võiks olla nagu haigla, kuhu siseneb käitumishälbega teismeline, välja tuleb aga seesama noor terveks ravituna. Ühe metafoorina sobiks ka hotell või sanatoorium, milles mõnda aega eri teenuseosutajate (eripedagoogid, psühhoterapeudid jne) hoole all viibivad hälvikud väljuvad sealt täiesti ühiskonnakõlblike indiviididena (saavad oma eluga hakkama ega ole teistele kodanikele koormaks).

Küllap niisuguses ettekujutuses peitubki põhiline kontseptuaalne erinevus eelnevaga. Kui meenutan endisaegseid lastekodusid ja eriinternaatkoole (tollased eriinternaatkoolid toimisid samasugustel põhimõtetel, vaid režiim oli mõnevõrra rangem), siis kõigis neis tegid lapsed ka tööd. Enamasti abimajandite põldudel, sest need kasvatusasutused olid maal. Aga ka töökodades, kus olid riistad nii puu- kui ka muudeks töödeks. Samuti hoidsid nad korras maja, kus elasid. Nõnda sai sellest kohast nende kodu. Mis siis, et ajutine. Ei tulnud pähegi seal midagi lõhkuda, sest oma kätega loodut kipub inimene harva purustama.

Ehk tundub see mõnele üllatav, kuid töö ravib. Ennekõike vaimu. Kes kahtleb selles, tundke huvi, mida tehakse praegu tegutsevas ja rahvusvahelise tunnustuse pälvinud Lootuse külas. Nende sihtgrupp ei ole küll hälbinud lapsed, vaid alkoholi- ja narkosõltlased – nende sõltuvusest võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel. Üks põhimeetod on mõtestatud töö. Ja loomulikult see, et sealsed asukad tunnevad, et neist hoolitakse. Sestap käib mitu neist külas ka siis, kui on elus oma koha leidnud. Muide nagu paljud lastekodulapsedki, kellele lastekodu oli kodu. On tekkinud paigakiindumus, nagu ütleksid psühholoogid.


Jutus iva ei puudu, aga kardetavasti olid tema eakaaslased (ja Makarenko kasvandikud) kergem kontingent - kasvõi sõltuvusprobleemide osas. Paralleel Lootuse külaga hästi ei päde, sest sinna tullakse vabatahtlikult, aga Kaagvere puhul kehtib see ainult osa kasvandike kohta.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 12:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9219
Asukoht: Metsas / Ämbris
Selles 1968a "Sirp ja vasar" ilmunud Randalu artiklis tuuakse ka välja töö positiivne mõju.

Eriinternaatkoolides käidi küll jah ENSV-s ka pidevalt tööl. Nende eriinternaatkoolide n.ö. normaalsete kodanike tootlikus oli küll minu tundmuste kohaselt üsna suur. Kaks olid mul siin päris lähedal ja omal ajal oli nende klientide hulgas küllaltki suur tutvusringkond, kelledest valdavast osast said normaalsed kodanikud. Võib-olla on siin ka selles asi, et eriinternaatkoolis üldjuhul siiski nii kriminogeenne seltskond ei õppinud kui nendes tolleaegsetes muudes ERIkoolides. :scratch:

Kas nendes teistes ERIkoolides (Kaagvere, Tapa jms) ka tööd pidi toona tegema? Viljandi noortevanglas?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 12:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 25462
Erikoolides peaks tegelikult (kuni gümna lõpuni) õpilased tegelema õppimise ja spordiga.
Viljandi Noortevanglas tehti küll tööd. Tegutses näiteks (kohaliku kutseka tiiva all) pehme mööbli töökoda, kus remonditi diivaneid, tugitoole jne.
Ning mingi kohaliku tekstiilitööstuse jaoks topiti patju.

Iseasi on muidugi tee, kui produktiivne taoline, tänapäeva laiskus-narko-jne põlvkonna töö on.
Samamoodi olid nt kutsekate osakonnad enamikus vangimajades.
See muidugi eeldas tahtmist õppida.

Legendaarne oli muidugi vene ajal "Rummu tsoonis" toimunu, kus peale killustikutehase (seal asub täna see sinivereline Rummu järv) olid ka ülikõvad metallitsehhid, kus üks tellija oli muuseas NSVL kaitseministeerium (tehti lennukite rakettide vedamise kärusid). Muidugi tollal oskas iga enamvähem pätt ka treida või keevitada (ja kes ei osanud, pandi õppima ja kui hakkasid vastu, võeti supilt ka maha), tänased enam ei oska niiväga. Tsehhid vurasid seal hiilgeajal kolmes vahetuses ja niisama satskuitada tsoonis ei lastud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2017 12:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 472
Kooliõpilase töö on ikkagi õppimine. Oma tuba koristada siiski võiks, samuti olla abiks laudade katmisel, köögitoimkonnas, õues lehti riisuda, aiatöid teha vms. Nii nagu koduski on lastel omad kohustused majapidamises. Ja töö ei peaks olema karistuseks halva käitumise eest. Töö pole karistus, see on midagi, mis vaja ära teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2017 11:07 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Kaagvere erikooli direktriss võeti maha: http://www.postimees.ee/4252099/kaagver ... ub-ametist

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2017 11:40 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Lugesin huvi pärast ka ÕK eelmise aasta arvamust: http://www.oiguskantsler.ee/sites/defau ... usesse.pdf

IMHO väärib siin tähelepanu 3 asja:
* Telefoni kasutamine: paistab, et asutuses siiski oli kindel kord telefoni kasutamiseks ning ses osas ma võtan oma sõnad tagasi. Mõningases vastuolus ÕK arvamuses kirjeldatuga on "Reporteri" saates kõlanud poisi väide, vahel võetakse telefon karistuseks ära, aga eile õhtul ei võetud. See justkui viitaks praktikale, et telefonid on pidevalt kasvandike käes. Koolis ehmuti ÕK arvamusest nii ära, et satuti teise äärmusse?
* Läbiotsimine (turvakontroll) kooli naasmisel. Selleks puudus seaduslik alus, eelnõu oli samal ajal aga menetluses. Seadusandja praak.
* Turvaruumi paigutamine ei tohi olla karistusliku iseloomuga, vaid hoidma ära neda või teiste vigastamist. Nojah, mis seal ikka, saab ka nii.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2017 11:44 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Nils Niitra artikkel mahavõetud direktrissist: Tugev teoorias, nõrk praktikas.

Minu arust täiesti tavaline lugu, kus juhiks pandi inimene, kellel ei olnud struktuuris töötamise kogemust. Mõnikord kohanduvad ja ujuvad välja, mõnikord upuvad. See konkreetne juhtum siis uppus. Käsitööõpetaja taust ja ministeeriumis töötamise kogemus ilmselt ei andnud ka juriidilist-analüütilist mõtlemist, mida inimeste põhivabaduse piiramisega seotud ametis vaja on. Muud juhtimisprobleemid veel peale selle.

Tsiteeri:
Paraku on Postimehe ja Tartu Postimehe ajakirjanikud saanud aastate jooksul kaebusi just erikooli töötajatelt, kes pole rahul sellega, et Reest ei tegele vähimalgi määral nende õiguste ja vajadustega. Oskusliku meediaga suhtlejana on direktor suutnud siiani kõik kriisid vähemalt avalikkuse silmis ära maandada.

Viimaste sündmuste selgitamisel on koolijuht hakanud paraku hätta jääma. Kuidas muudmoodi suhtuda tema pidevatesse palvetesse, et külaelanikud võiks veel kaks kuud toimuvat taluda, kuni lapsed kohanevad? Eile teatas ta juba Postimehele, et olukord ei ole küll stabiilne, aga siiski kontrolli all, ja avaldas lootust, et laste üle aia hüppes käimised leiavad lahenduse kahe nädala jooksul. Samuti süüdistas ta töötajaid, et nad ei tunne huvi treeningute vastu, kus õpetatakse ka enesekaitset. Koolijuht lisas, et töötajatel peaks olema kohustus treeningutel käia, aga selle vastu ei tunta huvi.

Ja nüüd küsin mina, et kui on selline kohustus, siis miks ei käida? Miks direktoril puudub autoriteet saata töötajaid neile koolitustele?

Tundub, et teooria ja praktika ei käi Reesti puhul ühte jalga. Miks on selles koolis nii suur kaadrivoolavus? Miks ütleb tundmatuks jääda sooviv töötaja, et direktor ei suhtle kooli õpilastega, ehkki nad sooviks seda? Miks ta kurdab, et direktor ei tegele sugugi töötajate õiguste kaitsmisega? Miks räägib ta sellest, et direktor lahkub tööpäeva lõpus majast ka siis, kui seal on kriis, mida on vaja lahendada?


LISATUD: imelik on aga see, et samal inimesel paistsid olevat samad probleemid ka Tapa erikoolis - ometi pandi ta Tapa, Vastseliina ja Kaagvere ühendamisel moodustatud suuremat kooli juhtima :?

http://www.ohtuleht.ee/565346/ema-poeg- ... em-ei-luba

Eks igaüht edutatakse tema ebakompetentsuse tasemeni või ka veidi üle selle.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2017 23:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3487
Tsiteeri:
Selles 1968a "Sirp ja vasar" ilmunud Randalu artiklis tuuakse ka välja töö positiivne mõju.

Tööl on positiivne mõju kui see toimub konkreetses kontrollitud raamistikus. Eesmärk pole töö ise, vaid kontroll ja usaldus. Usaldus tuleb välja teenida.
Soovitan vaadata järgnevat videot:

https://www.youtube.com/watch?v=g2-Re_Fl_L4

See annab aimu, kuidas tõeliselt probleemsete lastega süsteemselt tegeletakse. Te võite vabalt ette kujutada, kui efektiivne selliste tühipaljas karistamine tegelikult oleks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 23 Sept, 2017 11:55 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14182
Asukoht: Viljandimaa
Lolli peksuga targaks ei tee, see on ammu selge. Seda pole IMHO mõtet edasi arutada.

Aga meil on siin akf-e, kellel on KV-s ulatuslik pedagoogilise töö kogemus :) Mis nemad arvavad?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukorrast riigis
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2017 23:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 198
No vot, nii juhtub, kui mõned foorumid lugemata jätta. Nüüd on selline lugu, et esinen ülestunnistusega, mina olen see psühhiaater, kes Kaagvere kooli sotsiaalpedagoogidel kätt käib hoidmas ning neile soovitusi jagamas, st. konsulteeriv psühhiaater, kes on aeg-ajalt kummitusena maja peal liikumas.

Ma kohe ei tea, kust selle teema kommenteerimist alustada - äkki siis psühhopatoloogia etioloogiast. Kõik on ilmselt praeguseks kuulnud, et psüühilistel probleemidel on geneetilised põhjused. Et geenid justkui määraksid, miks kellegil tekib skisofreenia, miks kellestki tuleb pätt jne. Siis tekib ju küsimus, kas võime vaadata vastsündinut ning sajaprotsendilise kindlusega ütelda, et temast tuleb sarimõrtsukas 16. aasta pärast? Loomulikult mitte. Skisofreenia osas on praeguseks leitud sadu geene, millel on haiguse tekkimist soodustav mõju ja võime tõdeda, et meil kõigil on mõni neist geenidest olemas. Meil kõigil on mõningane soodumus nii skisofreeniaks, autismiks, psühhopaatiaks, ka depressiooniks jne. Õigem vastus on tõenäoliselt epigeneetika, et päranduvad mehhanismid, kuidas geenid avalduvad. Ja traumad. Veelkord, trauma, trauma ja trauma. See on põhjus, miks keskajas elavast rahvast ei tule ka 40. aastaga ülitsiviliseeritud rootslast. Traumad päranduvad epigeneetiliselt edasi lastele ja lastelastele. See on põhjus, miks rottidel pärandub rotivanaema omandatud hirm rotilapsele, isegi kui rotiema kasvukeskkond oli turvaline ning ta kunagi ei pidanud seda stressi üle elama. Epigeneetikat saab aga mõjutada, kui sellega teadlikult tegeleda. Selles osas saame targemaks.

Mis puudutab eraldamist, siis üldine lähenemine sellistes asutustes on, et eraldamine on nii märatseja kui teiste turvalisuse tagamiseks ning eraldamisel peab säilima mingi kontakt teise isikuga; vastupidisel juhul, kui agressiivselt käituv noor panna lihtsalt nö kartserisse, siis on see sellesama trauma kordamine, mida ta tõenäoliselt on väikelapseeas juba üle elanud. Liiga suurel osal raskete käitumishäiretega laste anamneesis on, et vanem või vanavanem pani lapse karistuseks pimedasse keldrisse vms. Selline eraldamine soodustab dissotsiatiivsete sümptomite arenemist (ehk isiksuse lõhenemist, ehk seda, et teatud olukordades ajukoor ja aju sügavamad struktuurid ei suuda tegutseda sünkroniseeritult). Ka agressiivsus võib olla dissotsiatiivne, mille päästikute tundma õppimine on oi kui raske.

Mis roll peaks olema järelvalvel: vist ei ole hea mõte, et sellises asutuses on tööl inimesed, kelle ainuke roll ongi nö ohjeldada. Seetõttu enne kui M. Reest ametist lahkus, algatati muudatused, et puhtalt öökasvatajate asemel on liikuvad graafikuga abikasvatajad, kes tänu liikuvale graafikule saavad paremini aru ka sellest, kuidas see nooruk ka päeval hakkama sai ning milliseid probleeme tal esineb. Puhtalt öötööl olemine soodustab töö suhtes ükskõiksust ning suhtumist, et saaks valve lõpuni, eks hommikul vaatavad. Minu nägemuses peaks koolis olema igas majas igal ajal kaks töötajat ning vajadusel saab ühe kutsuda teise majja appi probleeme lahendama, millega üks või kaks toime ei tule ning eraldi järelvalvet vaja ei olegi.

Millega ma korduvalt kokku puutusin probleemina oli see, et töötajad võtsid endale noorte suhtes eriõiguseid, kasvõi nende samade nutivahendite lubamise osas. Viibisin ise koosolekul, kus töötajatega arutati, miks üks nooruk sai teatud olukordades endast selfisid näoraamatusse üles laadida. Siin oli probleem, et juhtkonna nägemus ei läinud töötajate valmisolekuga juhendeid täita kokku. Inimesed on erinevad ning nendele ka raskema patoloogiaga noored nö rõhusid, et endale vabadusi manipuleerida. (Ei puutu siia, aga illustratsiooniks, et ebastabiilse isiksushäirega inimene näeb maailma ja inimesi must-valgena, mis ühel hetkel peegeldub ka töötajates sellisena, et osa näeb patsienti nö positiivse ja ohvrina ning teised negatiivse manipulaatorina). Selliste olukordade ennetamiseks tuleb väga jäigalt pidada kinni töörühmas kokku lepitud käitumisjuhistest, et mitte manipuleerimist soodustada ning võimalikuks teha.

Mina eelistan noortele anda vabadusi, mida nad võiksid osata ja tahta kasutada, st. minu jaoks ei ole probleem, kui Kaagvere laps käib linnas üksi trennis, juhul, kui treener rahul on ja ta õigel ja kokkulepitud ajal tagasi jõuab. Kui see ei õnnestu, siis see muidugi läbi ei lähe. Kellega see õnnestub, neile tuleb sellistes asutustes anda võimalikult rohkem isiklikku vabadust, mida nad suudavad veel kanda, st ei lähe näiteks jooma või lõhkuma. Ja neid noori mh on, kes linnas trennis käivad.

Trennist veel - Soomes Mäntsälä lähedal on kaks noorukitekodu, mis on mõeldud sarnastele noortele, kui meil Kaagvere. Neil on noortele kohustuslik osaleda džuudotreeningutes, ainukesena keelati (sic) seal osalemast noorukil, kes oli uurimise alla pedofiilia tõttu. Üldine noorte agressiivsuse tase vähenes trennides osaledes märkimisväärselt. Poksitrennist osavõttu ma pean ebasoovitavaks, löögid ilmselt tõstavad agressiivsust. Jalgpall (üldse jalgadega ägedate liigutuste tegemine) kusjuures teataval määral ka, kuigi see on vaieldavam.

Mina ei näe suure probleemina, et poisid ja tüdrukud samal territooriumil erinevates majades on. Kuidas siis poisid peaksid õppima, mida naised enesest kujutavad, kui nad on ainult mingeid kokatädisid näinud? Kust nad peaksid õppima, et kui neiuga kokku saad, siis teise asjana ei topi kohe kätt püksi, vaid...

Kommenteerin seda aia asja ka - kokkuvõttes ju aed ongi ees psühholoogiline tõke. Selleks need noored selles koolis ongi, et nad õpiksid austama tõkkeid. Ei möödunud talvel ega kevadel olnud üle aia hüppamine eriline probleem, järelikult psühholoogiline tõke toimis. See et sügisel vasikad hulluks läksid- olen aru saanud, et praeguseks on olukord oluliselt rohkem kontrolli all.

Mis puudutab katustel jooksmisi, siis on see natuke ka ehituslik küsimus, mille osas tuleb Päästeametiga jm leida lahendused, et noored ei saaks tuletõrje alarmi tööle pannes kõiki väravaid ja uksi avada. Kui see on kallis, siis tuleb selleks ikkagi lahendused leida. Kui korraga kõik jalga lasevad, siis pole töötajate järelejooksmisest kasu, püüa tuult väljal, eriti kui nad kahe tunni pärast tagasi tulevad. Mis mind Postimehe kajastuse juures häiris, oligi see, et suurim probleem oli justkui omavoliline küla peale lahkumine ning sisu, ehk mida teha selliste noortega, jäi täiesti tahaplaanile. Mulle subjektiivselt tundus, et artikliteseeria oli Nils Niitra isiklik ristikäik direktori vastu ning direktorile tegelikult ei antud võimalust oma seisukohtadega esineda (ka direktori enda arvamusartiklit ei võetud avaldada) ja ma oleksin rõõmus, kui see nii ei olnud. Mis puudutab veel käsitlust, siis nö käremeelsematel ja süüdistavamatel külaelanikel polnud oma sõnade suhtes mingit vastutust, nad võisid vabalt kõik välja mulistada.

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 420 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 28  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt